[Väravamehaanik]

Seni on jäänud küsimata "miks" küsimus, ehk siis miks seda kõike vaja on.
Bussifirmad restaureerivad vanu busse, et reklaamida oma tegevust, näidata ennast pikaajaliste teenuse pakkujatena ja ehk mingil määral isegi retrosõitude pealt kasumit teenida. Valdavalt kleebivad firmad vana bussi küljele oma kaasaegse logo.
Minul isiklikult oleks erinevate põhitegevuste juures suurema hulga inimestega vaja ühest kohast teise sõita ja kuna olen suur vanatehnikasõber, siis võiks ju ühendada meeldiva kasulikuga. Päris uut bussi ei kannata eelarve välja ja poolpidustega jamamise asemel on juba mõistlikum jamada päris vanaga.
Ehk siis minu teada on seni teadaolevate vanabusside harrastamise aluseks mingi äriplaan. Bussifirmadel on siis tegu ühe marketingi osaga ja meil Kuusalu Autobaasis tuleb tõdeda, et "kehv äri küll, aga vaata milline käive". No vähemalt on mingi plaan ikkagi olemas ja põhimõtteliselt võiks valmis esemelt hakata ka amortisatsiooni arvestama.

Kui aga eraisik harrastab ühistransporti, siis arvatavasti saab selle aluseks olla mingid emotsioonid ja mingi huvi ühistranspordi ajaloo vastu. Ehk siis oluline on just harrastada Eesti tehnikaajaloole olulisi eksponaate. Kui need on kogu Eestile olulised eksponaadid, siis tuleks ikkagi kaasata suuremat hulka eestlasi ja miks mitte ka Kultuurkapitali.
Kui keegi nüüd plaanis soetada enesele liinibussi, et näida kõva mees, siis võiks küll paari lonksu järel maha rahuneda. Üldjuhul peetakse bussijuhti ikkagi teenindavaks personaliks ja sama raha eest võiks mingi kavalama ideega naisi kokku meelitada.
Kui on ikkagi plaanis minna mitmekesi sõitma (selleks ju buss ongi välja mõeldud), siis võiks seda ka ehitada ühisprojektina. Nõnda on teinud mitmed külaseltsid ja rahvatantsurühmad. Nii on kergem jagada majandusraskusi ja rohket töömahtu. Kasumiahnuses pole mõtet küll sõpru bussiehituse juurest eemale tõugata, KASUMIT EI TULE. Vähemalt ühe elu jooksul küll mitte. Mina sain keeruliste valemite tulemusega vanaaegse raskebussi kilomeetrihinnaks 20 krooni. Tutvuge näiteks Hansabussi hinnapakkumistega ja olete juba eos aru saanud, et pole mõtet poole kallima hinnaga üksipäini maanteel kruiisida. Kui palju võiks miljoni elaniku seas olla neid, kes oleksid nõus vanaaegse bussiga reisimise eest maksma ja seda kõike mitu korda järjest, et mingilgi määral kulusid katta.