Harrastame vanu busse
#21

A mõni pilt siis kah sellest silmajäänust, kui praegune peremees kurjaks ei saa..
K
(31-12-2009, 20:00 PM)Regardman Kirjutas:  
(30-12-2009, 12:27 PM)koterman Kirjutas:  Nii, lisame veel mõned faktid elust.

Kui Kuusalu AB leebub ja leiab LAZide läheduse, siis jäänud silma üks LAZ-697M. Allesolekut ei garanteeri, ent üks Inturist vòiks ju olla.
Vasta
#22

Oh teid meelitajaid, leidsite ühe lolli, kes on huvitatud vanade busside taastamisest ja siis käite talle ilusaid pilte välja ja ajate inimese hulluks. Loomulikult teeme kõik Ikarused ja LAZ-id korda, kui elupäevi antakse ja sugulased hullari autot järgi ei kutsu.
Kuusalu Autobaasi busside ehitus algas Latvijaga ja aastatel kui kroon maksis sama palju kui kastitäis tsingitud seibe. Bussi taastamise kogumaksumus oli planeeritav kuue nulliga, kui arvestada ka töötunde, mida reaalselt siiski hobinduses välja ei maksta, aga kogumahus arvestatakse siiski. Nüüdsel aastal on olukord majanduses teine, varem tuhandete kroonide eest poldi nühkimist pakkuv ärimees istub töötult kodus ja kuue tonni eest generaatori mähkija teeb seda kuue saja eest.
Seega majanduslikust seisukohast on väga soodne aeg vanaaegsete busside restaureerimiseks. Kõik vanatehnikahuvilised, kes istuvad töötult kodus, võiksid entusiastlikult vanu LAZ busse restaureerida, et olla euro saabumiseks valmis. Pärast on hilja, kui raha jälle väärtuse kaotab.
Kuid hoolimata rahalisest odavusest, on Ikarus ja LAZ oluliselt töömahukamad, kui näiteks Volvo või Scania baasil lääne buss. Õigem oleks öelda, et Volvo on kõige elementaarsem ja lollikindlam, Scania on hea tehnikaga, kuid veidi kehvemate materjalidega ning Mersu baasil Setrad või puhtad Mersud on lihtsalt nii kallid, et Eestis ei pruugi vanatehnikahuvilistel ressurssi jaguda. Kuigi need viimased on vast isegi kõige kvaliteetsemad. LAZ on väga odavatest algmaterjalidest, ehk ju neid ZIL-i mootoreid ja muid jubinaid kusagil autobaasides ikka leidub. Mul isegi spidokaid riiulis mitu.
LAZ-i projekt eeldab vähemalt viite tonni plekki ja karprauda, mis ei ole mingi haruldus ja on vabalt saadaval. Ehk siis pealtnäha ei ole mingit probleemi, mis takistaks vanu LAZ-e restaureerimast, vaja on ainult aega ja hullumoodi tahtmist.
Senine bussi restaureerimine on õpetanud mulle aga kõige olulisemat, ehk siis bussi ei saa restaureerida üks inimene. Seda juttu tuleks uskuda ja mitte hakata seda uuesti proovima. Ühel inimesel on vaja liiga palju raha, et korvata entusiasmi. Üks adekvaatne ja kohusetundlik bussientusiast asendab rahalises vääringus umbes sadat tuhandet krooni bussi restaureerimise juures. Üksik bussitaastaja oma pisikese peaga läheb lolliks ja hakkab foorumis nõmedat juttu ajama. Vaja on vähemalt kahte inimest. Üks peab vaatama asja lähedalt ja teine kaugelt, üks peab tegema ja teine käskima, üks peab küsima ja teine vastama jne. Neid rolle võib loomulikult vahetada ja jagada ka suurema seltskonnaga. Ei ole lihtsalt võimalik, et üks ja sama inimene teeb enesele selgeks kõrgsurvepumba anomaaliad ja kardinate ning kõõmalappide materjali eripärad. Üks nendest teemadest jääb paratamatult pealiskaudseks, mis omakorda tähendab kas nõmedat välimust või teele jäämist. Tahaks aga et kõik oleks perfektselt hea ja selleks ongi vaja inimesi. Minu pakutud valemi kohaselt saab miljoni kroonise eelarvega bussi restaureeritud 10 entusiastiga, kui neid õigesti juhtida.
Bussihuvilised võiksid ükskord ometi saada üle omandi instinktist ja nautida alles jäänud elupäevi, nii kui nii surevad ükskord ja mädanevad mulla all, miks neid busse sinna maani omada on vaja. Kambakesi saaks palju LAZ-e ja Ikarusse renoveeritud, bussid on ühistransport ja teha võiks neid ka ikka mitmekesi. Üksi LAZ-i keevitada on üpris nõder ettevõtmine, kahekesi oleks juba mõtet, kolmas võiks samal ajal liiste poleerida, neljas istmeid õmmelda, viies materjale otsida. Keegi, kel raha on võiks materjalide eest maksta, mis ei olegi üle mõistuse palju ja kõik oleks kokku õnnelikud. Muidu on aga nii, et üks loll peab leidma väga palju raha, mida tal on kahju niisama anda ja tahaks kuidagi pärast tagasi teenida, see tekitab aga omakorda selle, et keevitaja tahab oma töö eest saada tasu, sest ta ei taha lolliks jääda ja ongi jälle buss tegemata. Ja üksinda võib jäädagi ilukilpi nühkima. Miljonäriks ei saada ka üksi, selleks on ikka mitme inimesega vaja hästi läbi saada, kelle käest raha kokku koguda...
Kui oleks minul ikka väga suur tahtmine LAZ bussi saada, siis mina koguks huviliste grupi kokku, kaasaks sinna ka mõne vanast bussist huvitatud bussiettevõtte, kui endal raha napib, otsiks bussi, mis kõikidele meeldib ja hakkaks tööga pihta. Kasu saavad ju kõik, ettevõte saab entusiastide tasuta tööga endale stiilse uuniku, millega bussindust kui liiklemisviisi reklaamida. Entusiastid jällegi saavad nautida vana bussiga sõitmist. Milleks muuks meil neid vanu busse siis veel vaja on kui mitte ühiselt nautimiseks. Tsiklisõitu nauditakse üksi, bussis sõidetakse ikka mitmekesi.
Mul on kogunenud bussi ehituse käigus piisavalt kogemusi ja mina olen valmis neid täiesti tasuta jagama, kui leidub veel entusiaste, kes on valmis koostööd tegema. Üksi ei hakka mina selles elus ühtegi LAZ-i ega Ikarust ehitama, selle õppetunni ma olen juba läbinud ja hinne on käes (õigemini rahakotis).

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#23

Seltsimees Piibur, ma ei ole kedagi sundinud! Meelitada ju siiski võib, iseeneesest kas tolku kah on. See oli kõigest arvamusavaldus. Sellist tööd muidugi üksi ei tehta ja vaevalt mõni hull PAZist, TAst, Tðernigovist suurema bussiga seda teinud ongi.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#24

(07-01-2010, 21:43 PM)Regardman Kirjutas:  Meelitada ju siiski võib, iseeneesest kas tolku kah on.

Eks me oleme kõik inimesed ja allume meelitustele või muule survele, kasvõi ähvardustele. Kuusalu AB alumiiniumist kerega SKV Katrineholmi renoveerimise algseks põhjuseks oli ka solvumine, et Kuusalu Kolhoosile kuulunud ZIS 127 parseldati jobude poolt ja vastu avalikkuse tahtmist maha (õnneks saab sellest kunagi asja ja saame ka sõita). Suure, kuid kaalutletud vihaga saigi soetatud alumiiniumist vanabuss, et eelmiste põlvede külajobudele koht kätte näidata. Jaanipäevaks saab koht kätte näidatud ja sellega on sõda võidukalt läbi. Kui sõda sai alustatud paari entukaga, siis lahingu edenedes on kõik "metsas redutanud" ja elus olevad vanad bussigaraazimehed hangud ja vikatid teravaks ihunud, et eneseuhkus taastada. Sel ajal, kui mina õmblen sametist istmeid, triigivad vanamehed viigipükse, et siis koos läbi alevi sõita ja endisele peamehaanikule lagipähe köhida (muidugi juhul, kui ta jaanipäevani elab).
Ükski mees ei tee midagi lihtsalt niisama või ilma suurema plaanita, olgu see siis vihast, surmahirmust või sugutungist tingitud.
Loomulikult kaotab praegune Katrineholmi buss ükskord oma uudsuse võlu ja tekivad uued väljakutsed. Lahinguarmid taastuvad ka rahakotis.
Kas see just LAZ peab olema? Mida me sellega öelda tahaksime? Kellele me sellega paugu paneksime?
Kui aga leidub piisavalt emotsionaalne põhjendus, siis miks ka mitte...
Mulle isiklikult tundub 2010. aasta alguse kontekstis puidust TA ahvatlevam võitlusvahend vanatehnika võitlusväljal kui Ukraina või Ungari püss. See mõjub oma mentaalses kontseptsioonis eheda Eesti soomusrongina, millega söösta vaenlase tagalasse. Või läksin ma oma jutuga sutsu lolliks...

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#25

JJ-mehed tahavad ühest sellisest lahti saada:
http://varjupaik.jjts.ee/?action=ekspona...ht=1#fotod

A no võrreldes varem jutuks olnud Laz-ga, on see pill ju puhtakujuline õudus, isegi korrastatud peast. Kas tõesti on kroko Gena ja Potsataja aegsed (salajasest) võrguga kalapüüdmisest vaimustust leidnud turistid valmis tänapäevases EW-is millegi sellise nimel pisara (ja kopsaka päevaraha) poetama?
k, uskumatu Toomas

(07-01-2010, 22:26 PM)Väravamehaanik Kirjutas:  
(07-01-2010, 21:43 PM)Regardman Kirjutas:  Meelitada ju siiski võib, iseeneesest kas tolku kah on.

Kas see just LAZ peab olema? Mida me sellega öelda tahaksime? Kellele me sellega paugu paneksime?
Kui aga leidub piisavalt emotsionaalne põhjendus, siis miks ka mitte...
Mulle isiklikult tundub 2010. aasta alguse kontekstis puidust TA ahvatlevam võitlusvahend vanatehnika võitlusväljal kui Ukraina või Ungari püss. See mõjub oma mentaalses kontseptsioonis eheda Eesti soomusrongina,
Vasta
#26

(04-02-2010, 23:39 PM)koterman Kirjutas:  JJ-mehed tahavad ühest sellisest lahti saada:
http://varjupaik.jjts.ee/?action=ekspona...ht=1#fotod

A no võrreldes varem jutuks olnud Laz-ga, on see pill ju puhtakujuline õudus, isegi korrastatud peast. Kas tõesti on kroko Gena ja Potsataja aegsed (salajasest) võrguga kalapüüdmisest vaimustust leidnud turistid valmis tänapäevases EW-is millegi sellise nimel pisara (ja kopsaka päevaraha) poetama?
k, uskumatu Toomas

(07-01-2010, 22:26 PM)Väravamehaanik Kirjutas:  
(07-01-2010, 21:43 PM)Regardman Kirjutas:  Meelitada ju siiski võib, iseeneesest kas tolku kah on.

Kas see just LAZ peab olema? Mida me sellega öelda tahaksime? Kellele me sellega paugu paneksime?
Kui aga leidub piisavalt emotsionaalne põhjendus, siis miks ka mitte...
Mulle isiklikult tundub 2010. aasta alguse kontekstis puidust TA ahvatlevam võitlusvahend vanatehnika võitlusväljal kui Ukraina või Ungari püss. See mõjub oma mentaalses kontseptsioonis eheda Eesti soomusrongina,
Vihjeks ütlen, et sellest saaks ilusa vana TA-6 teha. Säilivuse mòttes muidugi juba nelikanttorust selle esiotsa.
Vasta
#27

Tartu tehase toodang on minu bussi eelistustes raudselt esikohal. Pingereas esimesel kohal on TA-1, teisel kohal puhas TA-6 ja kolmandal TA-6-1.
Mina olen täiesti valmis osalema avalikul enampakkumisel, pakkudes Varjupaigale asemele trollipargi elektrikute GAZ 52 kongi, mis meenutab KaVZ-i. Massilt ja mahult on tegu sarnase eksponaadiga. Varjupaigalised teavad küll, millega tegu. Kunagi oli selle edastamisest varjukasse isegi juttu, aga siis oli teemaks puhas TA-6.
Kui leidub keegi entusiastlikum inimene, kes soovib busse reaalselt valmis ehitada, siis ma võtan enda kanditatuuri loomulikult maha, sest eesmärk ei ole omada kogu maailma bussiparki, vaid ikka edendada teemat. Omakorda tähendab see seda, et iga bussi roolis võiks olla eraldi inimene, siis saab korraga rohkem busse "liinile" saata, üksi kolme bussi roolis olla ei saa.

Samas paneb imestama, et Eesti ajalooga totaalne rariteet ja keskmisest oluliselt erinev uunikum seisab suure võileivatordi hinna eest ostja ootuses: http://www.auto24.ee/used/682255 Võta ja istu rooli, ning uunikum missugune. Milleks taastada roostes busse, kui autentne vanatehnika vajab ainult lappi ja vett, ning seda kõike peaaegu ilma rahata. Iseasi on muidugi sisetundes, et kas tegu on uunikuga või on asi liiga uus, mina julgen küll kinnitada, et kui see veel täna ei ole uunikum, siis paari aastapärast küll, sest erineb oma ülesehituselt oluliselt keskmisest ühistranspordist.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#28

(05-02-2010, 10:21 AM)Väravamehaanik Kirjutas:  Samas paneb imestama, et Eesti ajalooga totaalne rariteet ja keskmisest oluliselt erinev uunikum seisab suure võileivatordi hinna eest ostja ootuses: http://www.auto24.ee/used/682255
Vabandan enda harimatust, kuid äkki saaks paar sõna, mis seletaksid selle bussi erilisust ja kohta Eesti tehnikaajaloos?
Vasta
#29

Kui puukerega Ta-6 vaja on, siis Viljandimaal peaksid mõned veel eksisteerima.

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#30

Eestiga seos seisneb muidugi selles, et on sõitnud aastaid Eestis. Ega muud suuremat seost ei tasugi otsida.

Üldises vormis aga on tegu sisuliselt käsitööga vastavalt tellija soovile. Sisu Ajokki on Soome mastaabis umbes sarnane aparaat nagu TA-6 meil. Mujalt maailmast sarnaseid eksemplare naljalt ei leia ja eraldi huvitav detail on postiveo osakonda tagaseinas.
Kes busse natuke proovinud on, need Sisusid pahaks ei pane. Hetkel on see heas seisus "vana buss", kümmekond aastat tagasi sai Alaverre sõita sellise preparaadiga , aga neid juba enam ei ole kusagilt heas korras välja võtta. Ja sellised Sisud lähevad ka kohe Kuusakoskisse, sest sealt saab ühe bussi eest oluliselt rohkem raha, kui selles kuulutuses küsitakse.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#31

(05-02-2010, 12:01 PM)Väravamehaanik Kirjutas:  Eestiga seos seisneb muidugi selles, et on sõitnud aastaid Eestis. Ega muud suuremat seost ei tasugi otsida.

Üldises vormis aga on tegu sisuliselt käsitööga vastavalt tellija soovile. Sisu Ajokki on Soome mastaabis umbes sarnane aparaat nagu TA-6 meil. Mujalt maailmast sarnaseid eksemplare naljalt ei leia ja eraldi huvitav detail on postiveo osakonda tagaseinas.
Kes busse natuke proovinud on, need Sisusid pahaks ei pane. Hetkel on see heas seisus "vana buss", kümmekond aastat tagasi sai Alaverre sõita sellise preparaadiga , aga neid juba enam ei ole kusagilt heas korras välja võtta. Ja sellised Sisud lähevad ka kohe Kuusakoskisse, sest sealt saab ühe bussi eest oluliselt rohkem raha, kui selles kuulutuses küsitakse.
Mitte just selline aga kerelt Autokori Airisto eksemplare 1970datest on veel ehk kaks tükki järgi. Ühe olemasolu on kindel, teine
kahtlasem. Huvi korral tòsine mees ka info saab.
Vasta
#32

Ma ei ole küll eriline ühistranspordi huviline aga minu jaoks on TA-6 ja TA-6-1 alati omal erilisel kohal järgnevad Ikarus 620,PAZ 672M,KaVZ ja LAZ. MUidugi ksf Värvamehaanik meeldib TA-1 aga neid pole enam säilinud mitte ühtegi ainus võimalus on ehitada KaVZi baasil ja vanu fotosid jooniseid kasutades miski replika. Kuid minu meelest see kindlasti sama välja ei tee kui algse TA-1 tegemineolgu ta kui mädal kujul tahes.


Vasta
#33

Vanade bussidega seonduv on tegelikult palju huvitavam kui esmapilgul tunduda võib. Ega ma avalikus foorumis kogu oma teadmisi ja tundmusi avaldama ei hakka, aga kes on vaadanud filmi "Lammas all paremas nurgas" ja töötanud põhjalikult läbi Tartu bussitehase kodulehe, see saab ehk aru kuhu ma sihin. Lähedal olevatest asjadest tuleb vahel osata läbi näha ja kõike tavalist ei tasu alati igavaks pidada.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#34

Meie sõpruskonna Kavzist sai kokku pandud väike tutvustus:

http://www.failid.2silda.ee/kgb/KGB%20Bu...tsioon.pdf
Vasta
#35

Aga kas Eestis on mõni sõitev TA-märgi buss? Või üldse sõiduk?

Dodge WC52 1943;   Buick Century Riviera 2D 1955; Volga M21i 1960;   Cadillac Fleetwood Brougham 1967; Jensen Interceptor MK1 1967,  Rover P5B Saloon 1973;   Mercedes 280S W116 1977, Volga GAZ-24 V6 Konela 1976

Autod ja blogi.
Vasta
#36

http://vvm.unicweb.ee/?p=183

Terv. Märt Aarne
www.vanatehnika.ee
Vasta
#37

(11-03-2010, 16:42 PM)denis23 Kirjutas:  Aga kas Eestis on mõni sõitev TA-märgi buss? Või üldse sõiduk?
Ja veel:
http://kodu.pri.ee/ta/?action=text&cat=5&ID=69&UID=133
Vasta
#38

Kui vahepeal kellelgi on tekkinud kahtlus, kas soetada hobibussiks Ikarus Akvaarium või midagi sama raha eest muud, siis mina soovitaks sama raha eest midagi hoopis ülbemat lähivälismaalt: turistklassi Scania-Vabis.
Samast asjast ka 2009. aasta pilte ja segast rootsikeelset juttu

Pildid ka juhuks, kui mainitud kuulutus kehtivuse kaotab. Asi asub Rootsi metallikokkuostu punktis ja ootab hekseldamist.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
           

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#39

Just täna kuulsin omanikult, et üks vanatehnikahuvilistele tuttav vana (aga järsku kõige vanem?) Eesti buss, mis valmistatud Opel Blitzi baasil, olevat Tartusse remonti viidud.
P.S. Võhikuna avastasin raamatupoest toredate piltidega albumi Tallinna trammide, busside ja trollibusside ajaloost (ilmunud juba mitme aasta eest). Tallinlasena oli seal minu jaoks päris palju äratundmisõõmu.
Vasta
#40

Haapsalu Läääne Elus oli kuulutus, mingi nädal aega tagasi, et müüa TA-6 vanaraua hinnaga. Kuna Kavz on olemas ja rahadega seis ikka väga vilets siis jäigi helistamatta, ei teagi mis sellest nüüd sai, kas läkski vanaraua lammutajatele, või sai mõni huviline endale.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne