[Mufff]

Eks LAZ ole LAZ ja tema koostekvaliteet on teada. Samas opereeris nendega terve Nõukogude Liit palju aastakümneid (neid leidub Venemaal siiani) ja Tartus sõitsid Tarbuse LAZid - olid teised üpriski korralikud - veel üsna eduliselt ka 21. sajandi algul. Mingit töökindlust pidid vähemalt LAZi vanemad versioonid siiski omama, sest suudeti teisi siiski igapäevaselt töös hoida. Ei usu, et pidevalt "ratasest katuseni" üles ehitades.

P.S. Ilmselt lüüakse Mister X nende sõnade eest risti, aga talle on LAZ oma vanamoelisuses ning mälestuste tõttu armas sõiduk. Ja kõikidele senistele ja ehk tulevastele LAZisõpradele hoiame pöialt - teil on teha mehetöö.

Risti me kedagi lööma ei hakka, sest puitu läheb meil tarvis vanade busside restaureerimiseks, kuid sobiva karistusena näen ma Laz-bussi taastamist.
Mis puutub Laz-bussidega opereerimisse, siis tulenevalt kooste-kvaliteedist nendega mitte ei opereerinud, vaid neid opereeris terve Nõukogude Liit. Mis puutub veoauto raamile busside ehitamist, siis NSVL-i bussitööstus ei saanud ju maha jääda Rootsi bussitööstusest. Nõukogude inimese arvates elas Rootsi veel keskajas, sest neil oli kuningas. Nimelt toodeti ka Nõukogude Liidus busse veoauto raamile (TA, PAZ jne). Kahjuks oli pakkuda vaid ühte tüüpi alusraame ja sellest tulenevalt olid kõik erinevate tehaste poolt toodetud bussid väga ühenäolised. Tänapäevasele, tehnikat mitte tundvale inimesele on nad kõik lihtsalt "kolhoosibussid". Kuna nende bussidega ei kannatanud pikema vahemaa läbimist välja ei tehnika ise, ega isegi "karastunud" nõukogude inimesed, siis jäid need bussid kasutusse peamiselt lühiliinidel (kolhoosikeskus - kartulipõld) ja lähiliinidel (kolhoosikeskus - lähim linn või asula) sõitmiseks. Tegelikkuses oli nende bussidega soovitav liikuda "kolhoositöökoja" lähiraadiuses. Üksikjuhud, kus mõni Eesti NSV-st pärit tootmis-või taidluskollektiiv "kolhoosibussiga" Krimmis ekskursioonil käis ei lähe arvesse. Nimi "kolhoosibuss" tuleneb ilmselt asjaolust, et neid busse kasutasid peamiselt kolhoosid ja sovhoosid, kellele ei eraldatud valuutat millegi asjalikuma ostmiseks, sest neil oli plaanimajanduse korras kohustus osta buss mõnelt "sõprustehaselt". Toodetud bussid oli ju ometi vaja kellelegi maha müüa.
Pikemate vahemaade läbimiseks kasutati NSVL-is võimalusel Ikarus-e või häda korral Laz-e ja Liaz-e. Ikarus tuli teadupärast soetada valuuta eest ja selle tõttu oli soovitav kasutada kodumaal toodetud "analooge".