Odavat puksiiri
#1

Tervist!
Äkki keegi oskab soovitada mõnda odavat puksiiri.
Netist otsides on keskmine hind ca 0.70€/km.
Vaja oleks pukseerida auto 3.-4. augustil Järvamaalt Raplamaale(100km) ning 16.-18.augustil Raplamaalt Valgamaale(175km).
Autol puudub ülevaatus ja kindlustus.

Parimat!
Vasta
#2

Kui auto on tehniliselt korras, siis võib ju teha mõneks päevaks kindlustuse ja kolvile tuld anda, aga kui auto on pudinateks võetud, on veel variant slepis sõita, (liikumis kiirus langeb 50 km/t ja vajab mitut lubadega juhti ja pidureid ja rooli)

Odavam variant puksiirist on rendi treiler. Nii 20 - 25 euri päev, aga eeldab vähe tummisema veomasina olemasolu. (auto/maastur/buss võiks vähemalt 2 tonni kaaluda).

Puksiir ongi iseenesest kallis transpordi viis. Selle hinna sees on: juht, auto, kütus, ülevaatus, kindlustus, rehvid jne. - päris odav on tegelikult 70 senti/km, kui arvestada sisse kõik kulud.

Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#3

Nojah treileri kasutamine tuleb mitu korda odavam.
Vaja vaid leida sobiv auto mis saaks vedamisega hakkama.
Vasta
#4

Ei tasu unustada ka vajadust pädeva juhiloa omaja järele. Pädev võrdub tähe E olemasoluga, seda siis kombinatsioonis BE või CE

A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#5

(25-07-2013, 15:24 PM)Aspelund Kirjutas:  Ei tasu unustada ka vajadust pädeva juhiloa omaja järele. Pädev võrdub tähe E olemasoluga, seda siis kombinatsioonis BE või CE

A.

Siin on variandid võimalikud. Tõsi, renditreileri korral on väheusutav sobiva koosluse leidumine...
Vasta
#6

Kui võtta ühte silda toetav käru, saab ilma E-kategooriata hakkama. Tõsi, neid igas bensiinijaamas ei ole.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#7

(25-07-2013, 16:51 PM)Marko Kirjutas:  Kui võtta ühte silda toetav käru, saab ilma E-kategooriata hakkama. Tõsi, neid igas bensiinijaamas ei ole.

See on pukseerimine osaliselt toetatuna. Veetavale on vaja kindlustust, kiirusepiirang 50 km/h ja vedav peab olema raskem, kui veetav + haage kokku.

Kuid kaalumist väärt variant seegi.Cool
Vasta
#8

Kui mina viimati kasutasin väitis laenutaja, et käru kindlustusest piisab.
Normaalne inimene ei üritagi Ladaga S-Mersut vedada.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#9

(25-07-2013, 17:01 PM)Marko Kirjutas:  Kui mina viimati kasutasin väitis laenutaja, et käru kindlustusest piisab.
Normaalne inimene ei üritagi Ladaga S-Mersut vedada.
Siis ikkagi sõidukile kindlustust tarvis kui 1 sillaga liikluses osaleb. Kõrva on jäänud, et niimoodi pukseerides on saadud päris korralik trahv ilma paberiteta sõiduki pukseerimise eest, ei mäleta kus ja kes täpsemalt.

Kindlustuse tegemisel on odavam siis juba niisama pukseerida köie v. jäiga ühendusega.

Iseasi kui tegu on nt. ATM kastiga masinaga ning veovõlle ei ole tahmist/võimalik lahti ühendada siis 1 silla toetav käru jälle õigustatud.
Vasta
#10

(25-07-2013, 17:01 PM)Marko Kirjutas:  Kui mina viimati kasutasin väitis laenutaja, et käru kindlustusest piisab.
Normaalne inimene ei üritagi Ladaga S-Mersut vedada.

See on huvitav väide. Samas rendileandjale ohutu - temal ei teki ju mingeid ekstsesse, kui auto teisaldamisel situatsiooni sattunud rentijal üks oluline paber puudu on... Rendilepingus on hulk punkte, mis käsitlevad vastutuse piiramist.

Normaalne inimene on sama tavaline, nagu lumeinimene või elava iseloomuga eestlane.Toungue
Vasta
#11

Viimane kord sattusin "kutsikaga" autot vedades politsei otsa tartu-tallinn trassil. Siis oli pöhjuseks minu soov teistele autodele mitte jalgu jääda ja rongi tekitada ja nii ma lasingi 90kmh seal röömsalt.
Seadusesilm rääkis mulle pikalt-laialt mis ma köik valesti tegin, ja neid asju ikka leidus-veetaval autol ei pölenud ohutuled(meelega olin pargid peale keeranud et vähem tähelepanu ärataks), kutsikal olid mingi tähtsad helkurid puudu, kiirus niikuinii, ja mu enda autol puudus riigi tunnusmärk.
Aga ei maininud keegi poole sönagagi et kindlustust on vaja veetaval autol.
See muidugi ei tähenda et nii ongi öige, sest ka liikluspolitseil on eeskirjadest suht lünklikud arusaamad kohati.

Karateturbo-kolm purki ja tiguWink
Vasta
#12

(26-07-2013, 07:57 AM)90Deville Kirjutas:  ...
See muidugi ei tähenda et nii ongi öige, sest ka liikluspolitseil on eeskirjadest suht lünklikud arusaamad kohati.

Taas huvitav arusaam: politsei trahv kehtiva poliisi puudumise pärast on peenraha kahjunõude kõrval... Ning kehtiva poliisita sõidukiga õnnetuse sattudes muutub elu üsna huvitavaks.Toungue

Tõsi, ma tunnistan, et praegu moraliseerin vale inimese kallal (ksf! 90Deville on üsna eluterve tegelane), kuid näitena on tema tekst suurepärane.
Vasta
#13

Kunagi ammu sai samal teemal auto24-s arutletud, lõpptulemus jäi nii: osaliselt toetatud vedu on nn "hallis tsoonis"
Kui teemaalgataja viitsiks vastava punkti praegu kehtivast liiklusseadusest üles otsida saaksime kõik targemaks.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#14

Odavamalt saab puksiirautot ka nii tellida kui vedajal on teine ots ka nn. koormatud. Seda tuleb osata muidugi küsida ja eeldab natukene logistiku tööd. Näiteks leiad ise talle tühja otsa peale midagi vedada. Otsida saab ka vastavatest portaalidest, kus saab vedudele hinnapakkumisi küsida.

Näiteks võin aidata peamiselt Tallinn-Võru ja Tallinn-Viljandi suunal midagi suuremat liigutada natukene parema hinnaga kui on tühi ots ja ajad klapivad.
Vasta
#15

Sellise jutu leidsin. Muidu arvan, et pukseeritava auto kindlustusest piisab.

§ 62. Mootorsõiduki pukseerimine
(1) Mootorsõidukit võib pukseerida haagiseta mootorsõidukiga. Pukseerida ei tohi kaherattalise sõidukiga ega kaherattalist sõidukit.
(2) Pukseeritava sõiduki roolis tohib olla vaid selle kategooria sõiduki juhtimisõigusega juht.
(3) Pukseerimisel ei tohi pukseeritavate sõidukite sõidukiirus ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 4 lubatud sõidukiirust.
(4) Painduv ühenduslüli peab jätma sõidukite vahemaaks viis kuni kaheksa meetrit ja selle keskosa peab olema selgesti nähtavalt tähistatud. Jäik ühenduslüli ei tohi olla pikem kui viis meetrit. Keti kasutamine pukseerimiseks on keelatud.
(5) Tehniliselt mittekorras piduritega mootorsõidukit tohib pukseerida jäiga ühenduslüli abil või osaliselt toetatuna pukseerivale sõidukile.
(6) Pukseeritaval mootorsõidukil, autorongil või masinrongil peavad igal ajal põlema ohutuled. Ohutulede puudumisel, või kui need ei tööta, peab pukseeritavale mootorsõidukile, autorongile või masinrongile olema nähtavale kohale paigaldatud ohukolmnurk.
(7) Pukseeritavas mootorsõidukis, autorongis või masinrongis ei pea olema juhti ainult siis, kui pukseeritakse sellise jäiga ühenduslüliga, mis tagab pukseeritava mootorsõiduki, autorongi või masinrongi juhitavuse.
(8) Sõitjaid tohib olla pukseeritava mootorsõiduki juhikabiinis ja pukseeritavas sõiduautos ainult juhul, kui pukseeritava sõiduki roolis on juht.
(9) Ühtki inimest ei tohi olla pukseeriva mootorsõiduki veoplatvormil ega sellele osaliselt toetatud sõidukis.
(10) Pukseerida ei tohi:
1) kiirteel. Kui pukseerimisvajadus tekib kiirteel, siis tohib erandina pukseerida lähima ärasõidukohani;
2) painduva ühenduslüliga – kiilasjääl, või niisugust mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta sõidupidur või rool;
3) vardakujulise jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, millel ei tööta rool;
4) mis tahes jäiga ühenduslüliga – mootorsõidukit, autorongi või masinrongi, mille tegelik mass on suurem pukseeriva sõiduki tegelikust massist, juhul kui pukseeritaval mootorsõidukil ei tööta sõidupidur;
5) enam kui ühte mootorsõidukit, autorongi või masinrongi;
6) autorongi või masinrongi, mille haakeseadis on rikkis.
§ 63. Pukseeritava seadme vedu
(1) Pukseeritava seadme veol ei tohi suurim sõidukiirus ületada käesoleva seaduse § 15 lõike 1 punktis 5 lubatud sõidukiirust.
(2) Pukseeritava seadme veol peab pukseeritav seade või vahetatav pukseeritav seadeldis olema varustatud piduritulede, tagumiste suuna- ja ääretulede laternate, haagise tagumiste punaste võrdkülgsete kolmnurksete helkurite ning aeglase sõiduki ja kiiruspiirangu tunnusmärkidega.
(3) Haakeseadis peab vastama käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõuetele.
(4) Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise koormaplatvormil või muul osal ei tohi olla ühtki inimest.
(5) Korraga ei tohi vedada rohkem kui ühte pukseeritavat seadet või vahetatavat pukseeritavat seadeldist.
(6) Pukseeritava seadme või vahetatava pukseeritava seadeldise mass ei tohi ületada käesoleva seaduse § 73 lõike 11 alusel kehtestatud nõudeid.
(7) Pukseeritav seade või vahetatav pukseeritav seadeldis peab vastama valmistaja tehnonõuetele.
Vasta
#16

(26-07-2013, 23:01 PM)Vostok Kirjutas:  5) enam kui ühte mootorsõidukit, autorongi või masinrongi;

Vene ajast meenub, et Gorkist toodi GAZ veoautosid; üks juht tõi kolm masinat. Kaks olid osaliselt toestatuna esiratastega eelmise kastis.

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#17

Aavu, vene ajal veeti ka kahte kaheteljelist järelkäru zili järel või eelikuga poolhaaget poolhaakega mazi sabas. Tänapäeval on kõik taolised tegevused keelatud.
Vasta
#18

minule on kunagi jäänud selline arusaam

et nn. "konnaga" vedamist nimetatakse pukseerimiseks jäiga ühenduslüliga.
jäiga ühenduslüliga pukseerimisel on kiirus max 50km/h
pukseeritav sõiduk peab omama kindlustust aga mitte ülevaatust
pukseerimise ajal on "konn" kui jäik ühenduslüli ja ei pea omama numbrit, tulesid, helkureid, kindlustust ega muud sellist sest ta = kui "toru" kahe auto vahel
kui "konn" on tühi muutub ta aga automaatselt haagiseks ja peab kõike eelmainitud aga omama kuid võib samas liigelda maanteel 90 km/h (juhul kui mingil põhjusel pole dokumentides muid piiranguid)
ehk kui on võimalus konna alati kasutada koormatuna nt. võistlussõiduki veoks või tühjalt kasti/kongi paigaldatuna ei peagi tegelema tulede vilede ja paberitega.

kas see arusaam oli õige või on õige hetkel kehtivate seaduste valguses seda ma kinnitada ei tea ehk täpsustan kui tekib selline vajadus aga hetkel siis selline mõte.
Vasta
#19

(31-07-2013, 09:08 AM)MeelisV Kirjutas:  minule on kunagi jäänud selline arusaam

et nn. "konnaga" vedamist nimetatakse pukseerimiseks jäiga ühenduslüliga.
jäiga ühenduslüliga pukseerimisel on kiirus max 50km/h
pukseeritav sõiduk peab omama kindlustust aga mitte ülevaatust
pukseerimise ajal on "konn" kui jäik ühenduslüli ja ei pea omama numbrit, tulesid, helkureid, kindlustust ega muud sellist sest ta = kui "toru" kahe auto vahel
kui "konn" on tühi muutub ta aga automaatselt haagiseks ja peab kõike eelmainitud aga omama kuid võib samas liigelda maanteel 90 km/h (juhul kui mingil põhjusel pole dokumentides muid piiranguid)
ehk kui on võimalus konna alati kasutada koormatuna nt. võistlussõiduki veoks või tühjalt kasti/kongi paigaldatuna ei peagi tegelema tulede vilede ja paberitega.

kas see arusaam oli õige või on õige hetkel kehtivate seaduste valguses seda ma kinnitada ei tea ehk täpsustan kui tekib selline vajadus aga hetkel siis selline mõte.

Kõik õige.

Tegelikult võib "konna" tühjalt vedada ka ilma registreerimata, käsitledes seda eriveosena veetava pukseeritava seadisena. Tõsi, siis peavad olema tuled, helkurid, aeglase sõiduki tunnusmärk ja kiirus ei tohi ületada 25 km/h. Seega tulevad registreerimata konnaga kõne alla vaid lühikesed siirdumised.

Ning alati jääb võimalus pikaks ja intensiivseks mõttevahetuseks peast miilitsaga, kelle arvates on tegu registreerimata haagisega...
Vasta
#20

(31-07-2013, 09:37 AM)v6sa Kirjutas:  
(31-07-2013, 09:08 AM)MeelisV Kirjutas:  minule on kunagi jäänud selline arusaam

et nn. "konnaga" vedamist nimetatakse pukseerimiseks jäiga ühenduslüliga.
jäiga ühenduslüliga pukseerimisel on kiirus max 50km/h
pukseeritav sõiduk peab omama kindlustust aga mitte ülevaatust
pukseerimise ajal on "konn" kui jäik ühenduslüli ja ei pea omama numbrit, tulesid, helkureid, kindlustust ega muud sellist sest ta = kui "toru" kahe auto vahel
kui "konn" on tühi muutub ta aga automaatselt haagiseks ja peab kõike eelmainitud aga omama kuid võib samas liigelda maanteel 90 km/h (juhul kui mingil põhjusel pole dokumentides muid piiranguid)
ehk kui on võimalus konna alati kasutada koormatuna nt. võistlussõiduki veoks või tühjalt kasti/kongi paigaldatuna ei peagi tegelema tulede vilede ja paberitega.

kas see arusaam oli õige või on õige hetkel kehtivate seaduste valguses seda ma kinnitada ei tea ehk täpsustan kui tekib selline vajadus aga hetkel siis selline mõte.

Kõik õige.

Tegelikult võib "konna" tühjalt vedada ka ilma registreerimata, käsitledes seda eriveosena veetava pukseeritava seadisena. Tõsi, siis peavad olema tuled, helkurid, aeglase sõiduki tunnusmärk ja kiirus ei tohi ületada 25 km/h. Seega tulevad registreerimata konnaga kõne alla vaid lühikesed siirdumised.

Ning alati jääb võimalus pikaks ja intensiivseks mõttevahetuseks peast miilitsaga, kelle arvates on tegu registreerimata haagisega...

jah seda seadmena vedamise võimalust ma kirja ei pannud sest 25km/h pole just meeldiv tegevus maanteel
sama asja varjus on nüüd ka ju rendifirmades järelveetavad tõstukid
ja 25km/h veetakse neid kindlasti Big Grin
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne