Liivapritsi valmistamine
#41
Propaaniballooniga seoses- see pagana hais kaob alles siis anumast kuigivõrd ära kui mingi tonn liiva sealt juba läbi on käinud.
Vasta
#42
Vale vastus, kui teha korralik pesu saab ohutult lõigata ja keevitada ja ei haise seal midagi, ignoreerimisel on muidugi tagajärjed.
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#43
Propaani ballooni lõikamisel olen selle ennem veega täitnud ja kui läbilõige on tehtud (säde juba ballooni sisse jõudnud) siis olen ballooni küllili keeranud ja rahulikult edasi lõiganud, samal ajal kui vesi seest välja jookseb.
Aga liivapritsist. Ise kasutan "säästumarketi pritsi ja seal müüdavaid düüse.
Pritsil pole viga, mina olen sealt läbi lasknud mitu tonni liiva (kasutan ainult uut liiva ja selle sõelun ka ennem pritsi minekut läbi) ja ennem mind on sealt ka mitu tonni läbi käinud.
Düüside koha pealt pole kohanud paremaid düüse, kui need "säästumarketi" omad, kuigi mõned aastad tagasi pidasid nad paremini vastu ja maksid vähem!!!
Kui kedagi veel huvitab, siis kompressor toodab 1250 liitrit minutis vahemikus 8.5-10.5 Atm, pritsi töösurve 8-9 Atm kompressorist pritsini kõik trassid vähemalt 16mm sise läbimõõduga (va. filtrite, regulaatorite sisendid-väljundid)
Düüsi ei lase kuluda üle 5mm, kuna siis lihtsalt tootlikus langeb liialt (kompressor suudab toota ja puhkab isegi vahel aga düüs pritsib liiva liialt laiali)
Ühes tunnis kulub 50 kg liiva koos uue liiva tankimisega.
Liivatamise ajal seljas "teletupsu" ülikond (ühekordne kaitseülikond), maskik kasutan vana keevitus maski, millel käib tavaline klaas ette. Hea on ka see "säästumarketi" riidekott aga sellele pole mõistliku hinnaga klaasi saada. Keevitus maskile ka vaja lisada koti taoline ollus ümber, et liiva liialt kraevahele ei jooksek.
Loomulikult kõrvatropid ka.

Üks pisike tähelepanek, kui polnud veel endal seda suuremat kompressorit. Kui töösurve on madal, siis kulub düüs tunduvalt kiiremini.
Vasta
#44
"säästumarket"  on mis koht?  
Ja kas kolmese düüsiga liiva väheks ei jää? Ma ise siin proovin erinevaid ja kõige suurema tootlikkusega paistab olevat 6-7 düüs,  siis puhastab ka migdagi.... 
Vasta
#45
"säästumarket"- Tööriistamarket.
Sellel pritsil reguleeritakse liiva peale saamist kuulkraaniga.
Düüs käib vooliku otsa kust tuleb liiva-õhu segu välja. Düüsi ots kulub lehtrisse ja siis pole enam liiva juga nii jõuline ja täpne kui uue düüsiga. Pigem kaob ära liiva joa täpsus/teravus, kuna düüsist on alles jäänud 2/4, kuna düüsi ava on kulunud lehtisse ja lõhikeseks(uus düüs ca. 3cm pikk ja liiva juga hea täpne/jõuline)
Tuttav kasutab samasi düüse(kui õieti mäletan siis kõige jämedamat) pritsil, kus õhk suunatakse läbi liiva. Düüside kaugus ja läbimõõt paneb paika liiva koguse mis välja pritsitakse.

Paar päeva tagasi katsetasin pritsida 6 bar. survega (pritsimise ajal manomeetri näit pritsil). Tootlikus oli pea poole halvem kui 8 bar. survega.

Liivapritse on erinevaid ja arvamusi on erinvaid, milline see kõige parem.
Aga üks on kindel, et kui pole korraliku kompressorit ja filtreid siis ei toimeta ükski liivaprits ilma tõrgeteta.
Endal: kompressor - 2500L paak - 40L treilaas filter - 2 X 20L treilaast filter - filter-regulaator - trass pritsini - pritsi oma filter - prits.
Hea kompressoriga ilmselt pole nii palju filtreid vaja.
Vasta
#46
Ma ise tegelen ainult velgede puhastamisega, kinnises kabiinis. Kabiin ja muud jutud on juba sobivaks ümber ehitatud, nüüd oleks vaja veel korralik düüs ka leida. Praegu kasutuses see "säästumarket" tüüpi püstol. Jooksu velgede puhastamisega saab 6-st düüsist 8-ne Smile 
Huvitav kas selline: http://cedo.ee/index.php?page=298&action...roup_id=44 düüs kestaks kaua? Meil tööl suurel tööstuslikul puhastuskapil on välimuselt suht samasugune ots ja see kestab küll igavesti.
Ja kompressorile tuleks normaalne paak ka vahele panna. Kompressor küll 680l/min ja toidab ära küll, aga õhu paak on ainult 88 liitrit...
Vasta
#47
Nii, sokutan siis enda kogemused ka siia. Prits siis tehtud nagu paljudelgi, propaani balloonist. Kuna jäi natuke arusaamatuks kuidas oleks parem ballooni õhuga täitmine ja liiva survestamine sai sisendid tehtud nii ülesse (Saab ka paaki hiljem suruõhust tühjendada) kui ka alla. Mis võiks siis kasutuse aegu segada liiva, et see ennast põhja kinni ei "pakiks". Loomulikult ülemine on kraaniga eraldatud.
 Tänane testimine näitas, et pritsi tootlikus on eeskujulik kui ainult kompressorid suudaksid hoida pritsile etteantud rõhku. Kahe kompressori peale on tootlikus ca 900l/min mis on vähe, et hoida vähemalt 8bar survet.

Lisaks kaesin kaudselt ka otseseid rahalisi kulutusi - ca 140eur + enda tööaeg ca 2 päeva (kui teha, siis korralikult) + Liivapritsi visandamine mõttes + juppide toomine poodidest (ka päälinnast)

Väike pildike siis viimistlemata pritsist.
[Pilt: 24451035e05107_m.jpg]
Vasta
#48
Väga viisakas prits, alumine õhutoru on üleliigne ja ei oma praktilist otsatarvet. 


Endalgi on pritsi puhul olnud probleeme tootlikkusega kuna alati ei ole kruvikompressor garaasis, siis probaani balloonist on tehtud vahepaak kuhu kolm-neli väiksemat ühe-kahe kolvilist komburat uhavad survet sisse, seal on viidud otse ilma kiirliiteid kasutamata 3/4 hüdrovoolikuga surveliin pritsini. Kiirliited on teinekord parajad pudelikaelad.  Liivaks olen kasutanud sõelutu liiva 0.6-0.8, vahest ka kuni 1.0 või 1.2mm.
'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#49
(01-01-2016, 22:38 PM)mlsluik Kirjutas:  Kiirliited on teinekord parajad pudelikaelad.

Nii see on, aga ennem kui pole piisava tootikusega kompressorit, pole ka vajadust neid "pudelikaelu" eemaldada.

Ega minulgi katsetades olid mõlema kompressori survepaagid plus veel üks lisapaak järel. Kokku võis olla sinna 445l alla mahuteid.
Vasta
#50
(02-01-2016, 15:55 PM)Dexter Kirjutas:
(01-01-2016, 22:38 PM)mlsluik Kirjutas:  Kiirliited on teinekord parajad pudelikaelad.

Nii see on, aga ennem kui pole piisava tootikusega kompressorit, pole ka vajadust neid "pudelikaelu" eemaldada.

Ega minulgi katsetades olid mõlema kompressori survepaagid plus veel üks lisapaak järel. Kokku võis olla sinna 445l alla mahuteid.

On ikka mõte neid eemaldada.

Kui sa surud 500L mahutist või 50L mahutist läbi kõrre õhku 9 bar-ise rõhu all, siis pole kogusel vahet. Läbi läheb ikka sama kogus õhku. Kui nüüd elimineerid need kitsaskohad, siis võimsus kasvab oluliselt, kuna õhku mahub rohkem ühes aja ühikus läbi. 

Küll aga töö läheb rohkem tsükliliseks.

Et tsüklitest lahti saada on vaja võimast kompressori. Vahepaagid ja lisamahutid ei oma tegelikult tähtsust sellise tööjuures.
Come to the dark side, we have cookies!
Vasta
#51
Tsitaat: Kui nüüd elimineerid need kitsaskohad, siis võimsus kasvab oluliselt, kuna õhku mahub rohkem ühes aja ühikus läbi. 


Küll aga töö läheb rohkem tsükliliseks.

Votvot, kuna ma olin hetkel rahul pritsi tootlikusega, siis ennem ei eemalda kui on sobiv kompressor, just selle viimase põhjuse pärast - tsükliline töö.

Ainuke miinus mis ma sellel hetkel näen (Teoreetiliselt) on suurem kondentsi teke just nende "paisudüüside" pärast.

E: Eks kõik tuleb omal ajal Wink . Ja see va krõbisev paber seab omad piirid.
Vasta
#52
Siinkohal julgen soovitada rentida see kruvikompressor üheks päevaks mis töötab diisli pealt ja teete oma töö ära. (surve 10 bar. ja tootlikus 10 m3 min.) Enamus aega töötab tühikäigul mis teeb kütuse kuluks umbes 5 liitrit tunnis või alla selle.
Ise kasutasin kunagi samamoodi kuni õnnestus saada omale kruvikas ja eelpool nimetetud Säästumarketi liivaprits toimetab väga eduliselt mille soetasin nii umbes aasta tagasi ja läbi tutvuste alla 200€
Jõudu tööle ja head uut teile kõigile Big Grin
Vasta
#53
Täiendaks veel seda teemat natike. Sai täna siis katsetatud pritsiga erineva fraktsiooniga liiva kuna on endal sellega veel suht tume maa. Rahule sai jääda peenemaga kuna jämedam ummistas kohati 3mm düüsi ja jättis metalli tunduvalt karedama.
Peenemaks sai siis fraktsioon 0-0,8mm ja jämedam oli 0,63-2mm.
Tegevus toimus niiskes eesti ilmas ning eks pildid räägivad enda eest.
[Pilt: 244827378ad08d_m.jpg]
[Pilt: 244827392ee311_m.jpg]
[Pilt: 244827418527e3_m.jpg]
[Pilt: 24482743c1de91_m.jpg]
Vasta
#54
Minu poolt kah siia veidi muret ja rõõmu.

Olen läbi eespool presenteeritud aparaadi nüüdseks ca 200 liitrit liiva ajanud. Toimib päris kenasti, otseselt kurta ei saa. Aga - intensiivsema töö peale kippus püti alust kolmikut kinni kittima. Põhjus selge: niiskus.

Mis siis valesti on? Liiga kehv niiskusfilter? Maksis mingi 40+ eur (filter/regulaator/õlitaja), ei tihanud kingituseks kallimat välja pressida.

Või peaks filter olema vahetult aparaadi küljes? Mul ta "toki" otsas, peale seda tuleb veel hulk meetreid voolikut. Sellisel juhul jääb see niiskus, mida filter ei eralda, voolikusse, mis on suhteliselt väikese ruumalaga. Vahetult püti küljes hajuks siis suurema ruumala peale? Või kuidas seda soovitust (filter vahetult püti külge või võimalikult lühike voolik peale filtrit) seletada?

Või on süüdi oma laiskus? Aeg-ajalt peaks filtrit tühjendama. Selleks tuleb voolik kiirliitest lahti võtta ja rõhu langemisel avaneb kondensaadiklapp automaatselt. Vahel laseb välja päris suure törtsu vett, ehk peaks sagedamini tühjendama?

Rõõmu ka. Eespool uurisin, et millised kondoomid kodanikud liivapritsijad endale pähe tõmbavad. Ja küsisin Antehnika maski
kohta. Lõpuks sai see mitmendal katsel ära tellitud. Mitmendal sellepärast, et alati, kui ma tellimiseks hoogu võtsin, oli see tootevalikust kadunud Sad  Et kodustele natuke pulli teha, kehastusin pangaröövliks:
   
Ja ülla-ülla! Selle maski sees on kiiver, mille külge peakott kinnitub trukkidega. Täitsa hää asi, ei tule liiv juustesse. (Varem töötasin keevitusmaskiga, nägu oli kaitstud, aga pealagi mitte.) Veidi tolmu ikka läbi tuleb, sest külgedel ja taga on võrguga õhuavad. Ilma ei saa, õhk peab liikuma. Ja nüüd jõuan ka ühe puuduse juurde: jahedama ilmaga kipub hingeõhk klaasile kondenseeruma, mis halvendab nähtavust. Mida selle vastu teha? Olen kord autol esiklaasil proovinud uduvastast vahendit, aga kokkuvõttes läks isegi hullemaks Sad
Vasta
#55
Motopoodides müügil aerosool kiivri klaasi jää ja udu vastu, ehk aitab pritsi kiivrile ka.
Vasta
#56
Klaasi siseküljele määrida natuke vedelseepi, sampooni, fairyt vms ja seejärel paberiga suurem mant maha hõõruda. Nii ei lähe klaas väga uduseks vaid klaasile tekivad veetilgad.
Vasta
#57
Sel maskil sundventilatsiooni tehasest ju pole.
Sellepärast lähebki uduseks.
Pead ise miskit juurde nuputama.

Mul pole absoluutselt meeles, mis firma asjaga siin tegemist oli, aga selle maskiga näiteks käib kaasas vööle riputatav akupakk, mis ühte tükki monteeritud veel filtrite ja puhuriga. Maski ja vöökraami vahel on muidugimõista voolik, mis kutil üle vasaku õla tagumikuni jookseb ja seetõttu pildile jäänud pole.
Igavesti kallis asjandus, aga kogu komplekt sigamugav, kerge ja filtreeritud värske õhk on väegade mahe asi seal klaasi taga Smile.
   
Kes Soomes mõne ohtlikuma ameti peal tööl olnud, oskavad vbl. ka tootjat nimetada.
Vasta
#58
(16-08-2016, 23:21 PM)Janka Kirjutas: Sel maskil sundventilatsiooni tehasest ju pole.
Sellepärast lähebki uduseks.
Pead ise miskit juurde nuputama.

Mul pole absoluutselt meeles, mis firma asjaga siin tegemist oli, aga selle maskiga näiteks käib kaasas vööle riputatav akupakk, mis ühte tükki monteeritud veel filtrite ja puhuriga. Maski ja vöökraami vahel on muidugimõista voolik, mis kutil üle vasaku õla tagumikuni jookseb ja seetõttu pildile jäänud pole.
Igavesti kallis asjandus, aga kogu komplekt sigamugav, kerge ja filtreeritud värske õhk on väegade mahe asi seal klaasi taga Smile.

Kes Soomes mõne ohtlikuma ameti peal tööl olnud, oskavad vbl. ka tootjat nimetada.

krt see ikka sigahea asi, ise prillikandjana ei saa suurt keevitadagi, nagu ilm nati külmem nii on maski all kohe prillid udused ja maski klaas kah, nahk ju soe  ... trimmerdades ei saa ka maski kasutada, vaid kaitseprille ...

P.S. hinnast ei maksa lihtsurelikule rääkidagi, sureb ehmatusest kohe maha...
Vasta
#59
Seebilahust udu vastu kasutati juba sõja ajal, seega asjakohane soovitus. Vendiga maske kasutavad ka pulbervärvijad ja liivapritsijad, hinnad tõesti vene keeles Smile
Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#60
(17-08-2016, 00:13 AM)Marko Kirjutas: Seebilahust udu vastu kasutati juba sõja ajal.

Peaks piisama, kui majapidamisseebi tükiga klaasile paar triipu vedada ja see lapiga laiali vedades läbipaistvaks nühkida.
Tsiviilkaitse propageerimise aegadel oli selleks otsatarbeks väikses spetsiaalses pinalis pulgake, mis lõhnalt meenutas majapidamisseepi. 
Aga sundventilatsioon on mu kogemuste põhjal siiski nii sissetungiva tolmu kui klaasile tekkiva udu vastu parim vahend.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne