Liivapritsi valmistamine
#61

Meenus nii mõndagi nende kaitsemaskidega.
Minimaalne, millega ise rahul oleks, oleks kasvõi 3m-i sajaeurone http://www.parem.com/pildid/4kaitsev/3mtmask.jpg
Liiga valusasti on viimane, seitsme aasta tagune liivapritsiga toimetamisest maast leitud põskkoopa põletik meeles.
Isegi sundvendiga loputatav asi ajab asja ära, kuigi on juba kallim: http://www.parem.com/pildid/4kaitsev/3ms...ator_s.jpg
Kõik sellelt lehelt: http://www.parem.com/tugi/tooted.php?gru...piraatorid

Aga kui tahta juba luksimat värki ja filtreid, millest sitahais ka läbi ei tule, siis peab välja käima 600.- kuni 1000.-€ ja vaatama scotti märki kandvate asjanduste poole. Ma senini paremaid pole proovinud.
https://www.scottsafety.com/fi/emea/page...V8psou4SST
Vasta
#62

Suristasin ka kättejuhtuvatest asjadest pritsi kokku, kuna poeliiva polnud kohe võtta, sai liivakast läbi sõelutud ja pritsi katsetama hakatud.
Tüüsiks süüteküünla portselan osa
Pütiks tavaline propaanikas, mis keskelt lühemaks tehtud
Kompressoriks V2 50L+ veel üks 80L lisapaak
Töötab väga hästi, ainuke miinus on hetkel väike liiva sissekallamine auk.
[Pilt: 011042835701882.jpg]
[Pilt: 01104283590fab6.jpg]
[Pilt: 0110428361c7c01.jpg]
Vasta
#63

(25-08-2016, 19:09 PM)Buzzet Kirjutas:  Tüüsiks süüteküünla portselan osa
Kompressoriks V2 50L+ veel üks 80L lisapaak

Kas süüteküünla ava väikeseks ei jäe ? Ise proovisin ka kunagi aga kogu aeg tõmbas umbe.
Sammuti oli V2 Metabo ja 300L paaki aga kompa pidi kogu aeg käima mis minule tundus kahtlane kui tahtsid suuremat pinda puhastada.
Nüüd kasutan 5mm poedüüsi ja suuremat kompat tootlikusega 780L/min (mitte sisse imavat õhku 780, vaid väljuvat). Ja nüüd kahetsen juba, et ei võtnud veel suuremat kompat.
Aga täiesti öö ja päev on teha isevalmistatud liivapritsiga tööd ja väikese kompakaga, või poe liivapritsiga ja suure kompakaga.
Sammuti kasutan spets riideid ja ventileerivat maski (tervist tagasi ei saa.)
Vasta
#64

Suuremate töödega võib küünal küll väikseks jääda, kuid kodus nokitsemise jaoks just paras.
 Poe omadega ei saagi neid kodukootuid asju võrrelda, üks on liivahammustavate inseneride koostatud palju €€€ maksev tööriist ja teised on meie tehtud, käepärastest vahenditest valmistatud abivahendid, üks vägevam, kut teine Smile
 Riietuse kohapealt kasutan gaasimaski taolist värvija maski ja ülejäänu on juba igaühe fantaasia teha, kuidas liivatormist pääseda... Big Grin
Vasta
#65

Tulles maskinduse juurde tagasi...

Ksf! Janka on meile väga toredaid asju presenteerinud. Tänan! Keegi ilmselt ei kahtle, et need kallid ja ilusad asjad ka head on. Ainult et nende hinnasildile on üht-teist piimaga kirjutatud. Kui see nüüd kuuma triikrauaga üle lasta, võib lugeda: sa pead seda asjandust 25 tundi ööpäevas töös hoidma ja teiste käest raha küsima! Ehk siis profitegevus. Pole nagu hobinokitseja rida (kui just hobi finantseerimiseks kuskilt koskedena raha ei voola).

Võtame offtopicuna "paralleelmaailma" - keevitamise. Mulle makstakse keevitamise eest stabiilselt 5 eurot aastas. Mask maksis 1000 krooni. Maski tasuvusaeg pea 13 aastat, gaasi, traadi, elektri jne kuludest ei räägigi... Puht finantsiliselt arvutades totaalne häving, mõistlikum oleks profile maksta. Aga mis elu see oleks?

Loomulikult on tervis kõige tähtsam vara, küsimus, kellel kus nõrgad kohad on.

Aga puhume veel udujuttu. Juba mainisin, et suhtun sellesse autoklaasi uduvastasesse vahendisse skeptiliselt. Alguses oli hää, pärast läks hullemaks kui töötlemata klaas. Olen ka nii vana "taat", et mäletan ka tsiviilkaitset ja gaasimaske. Pulgaga klaasile kolm triipu ühte pidi, kolm teist pidi, ja siis laiali hõõruda. Eks siin aitavad katsed eespool loetletud vahenditega (seep, fairy). Konkreetsel juhul lisandub nüanss, et veidi tolmu satub ka maski sisse ja klaasile moodustub kena mikstuur... Mõtlesin, et peaks varuklaasid kasutusele võtma, pleksiklaas ei maksa ju suurt midagi, vahetamine sekundite mäng. Ja siis "läbipaistmatud" klaasid pesta ja kuivatada, mitte kuivalt puhtaks hõõruda.
Vasta
#66

Kas sellest propaanihaisust vabanemise vastu on ka mingi abinõu olemas?
Plaan endalegi pritsi meisterdama hakata aga nii grillist kui kompressori paagist veel see hais meeles.
Kas tänapäeval mingit keemilist lahendust pole välja mõeldud? Näiteks lopudad paaki millegi lahusega?
Grillil läks suht lihtsalt, 2 korda tuld tehtud ja korras. Kompressor haises terve aasta.
Äkki balloonile lõke alla teha, et korralikult ära kuumutaks nagu grilli puhul?
Vasta
#67

Veega kolm korda pesta ja vesi kanalisatsiooni kallata, hais läinud.

Müün: keermetõrv, puidulakk, alumiiniumtorud.
Vasta
#68

Haisemise kohta üks tsitaat sellest teemast

(16-11-2014, 21:26 PM)oltsberg Kirjutas:  
(15-11-2014, 13:01 PM)Marko Kirjutas:  Väidetavalt on  lõhnaaine väga püsiv.

Seda ta on. Näiteks maagaasi puhul ei odoreerita juba ammu ülekandetorustikus olevat gaasi (odarant lisatakse jaotusjaamades) aga lõhna viskab ikka (maagaas, mis on 97% ulatuses metaan, on lõhnatu). Ühel härral oli au saada enda valdusse tühje 200l odorandivaate, millel oli põhja peal veel natuke sees. Geniaalne mõttesähvatus sundis teda odoranti kasutama muttide peletamiseks ja nii ta selle leeme mutiaukudesse valaski. Pärast olid õunad puu otsas odorandi maitsega ja kaevuveest parem ei räägi...
Mina lasin kompressoril rahumeeli haiseda (ca aasta aega haises). Kuid samas olemas kokkupuude ka palju hullema "haisupommiga". Gaasile lisatakse odoranti ikka väga marginaalses koguses. Aga mina sain ka, nagu eelmainitud härra, enda käsutusse tühjad odorandi vaadid. Tegin hoovi peal korgi lahti ja panin kiirelt kinni tagasi. Viisin vaadid elamisest mitmesaja meetri kaugusele ja lasin ilma korgita pool aastat või rohkem seista. Selle ajaga muutusid huvitaval kombel täitsa "söödavateks"... Pärast läksid juba kütused sinna sisse ja häda midagi. Nii et aeg teeb ka oma töö nagu ikka. Mis ei tähenda, et ksf! Marko soovitust ei võiks järgida.
Vasta
#69

Ise küll ei kasuta kodukootut pritsi aga sellega nokitsemise kogemused vast on abiks ka iseehitajatele.
Enda selline
[Pilt: 98c2132559c1566c255de185e65e1e90.jpg]
Omast kogemusest võin õelda, et kui lasta pritsis sees olev rõhk alla 8 atm töö tegemise ajal, hakkab otsa düüs kiiremini kuluma ja prits ka rohkem liiva sööma.
Tõsi on vaja ka vahel madalaid rõhkusi (klaasi matistada)

Otsa tüüs valitakse ikka töö täpsuse, kompressori võimsuse ja muudel sellistel põhjustel, kuna see on ikka kõige peenem koht kogu ahelas mis tekitab pritsimiseks surve.

Vastavalt düüsile, döödeldavale materjalile ja töödeldava pinna kvaliteedile valitakse vastava jämedusega liiv.

Mina soovitaksin liiva kogust reguleerida kuulkraaniga (pritsi alla) kuna teatud pinnakatete puhastamiseks on tarvis ebanormaalselt palju liiva ja kui niiskus kipub pritsini jõudvat siis saab vahel liivatüüsi (kuulkraani) puhtaks lasta.
Ja kui ei viitsita liiva läbi sõeluda siis kuukraani "pilu" ummistumiselt saab grammike kraani avada ja siis norm. asendisse tagasi keerata ja edasi töötada.

Panen ka lehekülje ülesse kus on kirjas kui suur on õhu kulu teatud düüsi ja rõhu juures.
http://www.aircompressorworks.com/airflo...fices.html
Ja paar lehte kus on ja saab teisendada asju meeter mõõdustikku.
http://www.metric-conversions.org/length...meters.htm
http://www.tqhq.ee/dir.php?id=61
Vasta
#70

Eespool juttu Tööriistamarketi düüsidest.

Kuidas härrastel kogemused on?

Minul läks nii:
   
Algselt oli 4mm, paremal on näha, et 6mm polt läheb lõdvalt sisse, jääb ruumi ülegi Big Grin  Liiva on läbi käinud umbes 200...300 l vahemikus.
Vasta
#71

Need portselandüüsid on raharaisamine. Soovitan soojalt osta karbiidist düüs (tungsten carbide). Hobikasutajale parajas suuruses 3-4mm auguga düüs maksab Eestis ca 45 eurot ja kuskilt e-bay või amazoni kaudu maksab taoline ca 25 eurot. Mingi 2 tonni liiva laseb karbiiddüüsiga läbi vähemalt, enne kui lehtrisse kulub. Ja minu kogemuste puhul kuluvad düüsid kiiremini madala rõhuga lastes (loe kompressor on lahja), suurema tootlikusega ja rõhku hoida suutva kompressoriga pritsides ei kulu düüs nii ruttu.
Vasta
#72

Oskab keegi öelda kas Tallinnas on kuskil liivapritsi kambrit müügil mida reaalselt käega katsuda saaks?
Plaanis midagi 250l kandis soetada, kuid mingi kataloogi pildi järgi ei rutta just tellima.
Vasta
#73

(15-03-2018, 12:02 PM)qwerty009 Kirjutas:  Oskab keegi öelda kas Tallinnas on kuskil liivapritsi kambrit müügil mida reaalselt käega katsuda saaks?
Plaanis midagi 250l kandis soetada, kuid mingi kataloogi pildi järgi ei rutta just tellima.

Tööriistamarketis olid mingisugused aga ei mäleta kui suured.
Vasta
#74

Remonditehnikas äkki on kohapeal olemas. Kuskil kadaka teel asus. Ise ostsin sellise http://www.remonditehnika.ee/e-pood/liiv...7/185-1248 velgede puhastamiseks tuli ise 30 sügavust juurde teha. 
Tänasel päeval ma sellise asja eest raha ei maksaks. Teeks ise valmis. Saaks paari saja eest tehtud Big Grin
Vasta
#75

Mitu tsüklit saab klaasipuru läbi lasta (enne, kui liiga peeneks läheb) ning milline fraktsioon oleks kõige parem? http://pritsikeskus.com/product/klaasipuru/
Klaasipuru jätab pinna kareda nagu liiv, erinevalt klaaskuulist mis jätab pinna siledama? Värvi nakkumise kohapealt.
Kui effektiivselt sooda värvi eemaldab? Saab seda korduskasutada või muutub liiga peeneks puruks peale üht korda?
Eelnev kogemus endal puudub, kuid lähiajal peab mingi kambri soetama ning proovima hakkama. Oleks hea eelnevalt veidi teadmisi koguda.
Kompressor on muidu tootlikkusega 500l/min.
Vasta
#76

Edasijõudnud eemaldavad sisselaskesse kogunenud kakki.

100 prossa vegan : )
Vasta
#77

(23-01-2019, 20:22 PM)alfredo Kirjutas:  Edasijõudnud eemaldavad sisselaskesse kogunenud kakki.

100 prossa vegan : )

Kas ma saan õieti aru,et klapp kinni lastakse sisselase puhtaks liivapritsiga ja samal ajal tolmariga imedes?

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#78

(23-01-2019, 20:22 PM)alfredo Kirjutas:  ...

100 prossa vegan : )

Ei pruugi olla - kui ikka on trilobiitide neerukivijääke sees, siis ju pole.

Kuniks klapid peavad ja imur on ülesannete kõrgusel, ei tohiks paha sündida. Või vähemalt ei tohiks sündiv paha olla suurem, kui eemaldatava kaka tulem.
Vasta
#79

Liiva ei kasutata. Kasutusel kreeka pähkli koortest tehtud puru. Öko ja bemmi esindus pidavat sama puru kasutama. Ütles veel, et vajalik ainult "N" tähega mootorite puhul, millega sõidetakse põhiliselt linnas. Külm mootor, lühisõit. Maantee puhul nii hull ei ole. Paar puru silindris pidavat ise ära põlema.
Ja veel. Näpuga puutuda ei soovita, pole kergelt pestav. Huvitav kas korstnapühkija tarkus ei aita - pese külma veega ja seebiga?

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#80

(23-01-2019, 22:42 PM)aavu Kirjutas:  Huvitav kas korstnapühkija tarkus ei aita - pese külma veega ja seebiga?

Eriti ei aita. Tegelikult ei aita see isegi korstna tahma puhul hästi. Aga küll aeg puhtaks küürib.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne