jalgratas.
#1

Tervist,

õnnestus hankida selline arvatavasti abimootoriga jalgratta raam. Tegu on tagant poolt põlenud isendiga, kuid õnneks asi pehmeks pole läinud. Tekkinud on aga mõned küsimused,

a) kas leidus ka selliseid abimootoriga Riga rattaid, millel tehasest välja veeredes oli mootor peal kuid tagumisel porilaual polnud sissepressitud keti kohta?

b) kas selliseid Riga rattaid toodeti ka sinises värvis hõbedaste kaunistustega? ( paar sinist värvi laiku suutsin leida )

c) mille jaoks on mõeldud pakiraami küljes olevad "nagad" ?

d) mis täht/number on minu raami numbri ees ning mida see tähendada võiks? ( raaminumber on 62432 ning pärineb ratas 1960 aastast )

Pildimaterjal,

[Pilt: 055557721734c1.jpg]

[Pilt: 0556351592aceb.jpg]

[Pilt: 055635225062a5.jpg]

[Pilt: 055635239cb343.jpg]

Sinise värvi jäägid - tehase embleemi all,

[Pilt: 05563540744433.jpg]

ja raamistiku sees,

[Pilt: 055635217b81c4.jpg]

triipude jäänused tagumisel porilaual.

[Pilt: 05563539595632.jpg]

Abi ootama jäädes,
Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#2

(03-08-2009, 19:20 PM)Kevin68 Kirjutas:  õnnestus hankida selline arvatavasti abimootoriga jalgratta raam. Tegu


Tõepoolest, enne Gaujade tootmise algust 1960 (teistel andmetel 1961) komplekteeriti osad Riga-16 meesterahvarattad (selle jäänused piltidel on) juba tehases D-4 mootoritega. Kusjuures niipalju, kui mina tean, ei erinenud nende raam tavalisest jalgrattaraamist, vahe oli vaid selles, et mootor pandi peale tehases, mitte omaniku poolt kodus.

Seega on fotol kujutatud tavaline Riga-16 meesterattaraam (mida muidugi võidi kasutada ja kasutatigi muuhulgas ka abimootori alusena).

(03-08-2009, 19:20 PM)Kevin68 Kirjutas:  a) kas leidus ka selliseid abimootoriga Riga rattaid, millel tehasest välja veeredes oli mootor peal kuid tagumisel porilaual polnud sissepressitud keti kohta?

Minu andmetel ei - kui tehases pandi mootor, siis oli tagaporilaual ka mootoritoriketi "sälk". Aga... kuna nõukaajal pandi asju kokku vahel üsna kummalisel viisil ja kummalistest detailidest (mis kätte saadi), siis ma pead ei anna. Lihtsalt valdav enamik neid Riga-16, mida ma näinud olen, ja mis tehasest mootor peal tulnud on, omasid sellist sälku.

(03-08-2009, 19:20 PM)Kevin68 Kirjutas:  b) kas selliseid Riga rattaid toodeti ka sinises värvis hõbedaste kaunistustega? ( paar sinist värvi laiku suutsin leida )

Jah sinine + hõbedased kaunistused oli üks Riia jalgratastel kasutatavatest värvikombinatsioonidest. Minu 1961. aasta ratas on selline.

(03-08-2009, 19:20 PM)Kevin68 Kirjutas:  c) mille jaoks on mõeldud pakiraami küljes olevad "nagad" ?

Eks ikka nööri kinnitamiseks, kui pakiraami suurem koorem ja verduraud seda kinni ei pea.

(03-08-2009, 19:20 PM)Kevin68 Kirjutas:  d) mis täht/number on minu raami numbri ees ning mida see tähendada võiks? ( raaminumber on 62432 ning pärineb ratas 1960 aastast )


Riia ratastel pole raaminumbris kunagi tähtui olnud. Seal ees on numbes null - 06243260.

Millalgi 1959. aasta lõpul või 1960.a. algul laste Riia tehase numerartsioon uuesti nulli, seepärast pisike number. Nt mitmed 1959. aasta rattad on raaminumbritega 1xxxxx59.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Kuid kas kõikidel Riga meestekatel on tagumise raami torustiku juures selline "auk/lohk" ? See on vast mõeldud ju sellejaoks, et mootorikett ei käiks vastu raami?

[Pilt: 055635283ce6cf.jpg]

Kevin.

Kõigile, kellele meeldivad/omavad vanu jalgrattaid või sääreväristajaid!

www.vanaisavokk.forumotion.com
Vasta
#4

(03-08-2009, 23:11 PM)Kevin68 Kirjutas:  Kuid kas kõikidel Riga meestekatel on tagumise raami torustiku juures selline "auk/lohk" ? See on vast mõeldud ju sellejaoks, et mootorikett ei käiks vastu raami?

Selline raam on 100% ehk raudpoltkindlalt abimootoriga variandi oma. Selle nüansi unustasin.

Ühelgi tavalisel jalgratta-variandi Riga-16-l ei ole niisuguse profiiliga kahvli tagaharu olnud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Oma raamatus Janis Seregins on maininud seoses nende D-4 mootoriga aparaatide juures mudelile Riga 18 paigutatud mootoreid. Seda nii läti kui ka inglise keeles. Täpsemalt asi lahtikirjutatud ei ole. Kas nende vajalike "lohkude" ja vedrukahvliga isendi mudel oligi 18 , oli kogu aparaat koos mootoriga mudel 18 või mis see 18 oli ?
Vasta
#6

(04-08-2009, 08:25 AM)kass Kirjutas:  Oma raamatus Janis Seregins on maininud seoses nende D-4 mootoriga aparaatide juures mudelile Riga 18 paigutatud mootoreid. Seda nii läti kui ka inglise keeles. Täpsemalt asi lahtikirjutatud ei ole. Kas nende vajalike "lohkude" ja vedrukahvliga isendi mudel oligi 18 , oli kogu aparaat koos mootoriga mudel 18 või mis see 18 oli ?
Äsja muljetasin sellest ka oldmoped-iga ühes teises foorumis.

Riga-18t on mainitud ka mujal. Teine koht, mis meelde tuleb, on A.Popovi artikkel 2001.a, kus foto allkirjas seisab Riga-18 (fotol olev ratas aga äravahetamiseni sama Riga-10ga. See võib ka näpuviga olla. Tekstis on aga samal ajal kirjas, et mootoreid paigaldati ikkagi Riga-16tele.

Kõige vanem minu leitud koht, kus on lausa kirjas "мотовелосипедов "Рига-18"", asub artiklikogumikus "Мотовелостроение за 50 лет советской власти" 1968. aastast ning artikkel on kirjutatud (ilmselt) Riia inseneride poolt.

Kasutusjuhendist või muust vettpidavast materjalist pole juttugi. Ehk Valdo teab midagi. Läti foorumid on sellel teemal üsna tummad, kõik tsiteerivad üksnes Riga-18, illustratsioonina on lausa reeglina toodud minu võrri foto Smile
Vasta
#7

(04-08-2009, 08:42 AM)indrek Kirjutas:  ... lausa kirjas "мотовелосипедов "Рига-18"" ...

... Ehk Valdo teab midagi. Läti foorumid on sellel teemal üsna tummad, kõik tsiteerivad üksnes Riga-18, illustratsioonina on lausa reeglina toodud minu võrri foto Smile

Oh, eks pean Janise käest küsima - kui tema ei tea, siis mina ei tea, kes võiks üldse teada... Seniks kannatust.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

(04-08-2009, 09:58 AM)valdo Kirjutas:  Oh, eks pean Janise käest küsima - kui tema ei tea, siis mina ei tea, kes võiks üldse teada... Seniks kannatust.
Jõudsin juba kirja posti panna, kuid topelt ei tee paha. Eks siis las Janis imestab, et miks kõik igaunised ühel heal hommikul kõik Riga-18test huvitatud on Big Grin
Vasta
#9

(03-08-2009, 23:11 PM)Kevin68 Kirjutas:  Kuid kas kõikidel Riga meestekatel on tagumise raami torustiku juures selline "auk/lohk" ? See on vast mõeldud ju sellejaoks, et mootorikett ei käiks vastu raami?

Ühelgi tehases "rattavariandis" valmistatud Riga-16 raamisl sellist lohku pole. Küll on see olemas aga Gaujade raamil - kuna ma restaureerisin mineval talvel ära ühe Gauja, siis ma mäletan seniajani selle raamigeomeetria nüansse Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#10

(04-08-2009, 10:05 AM)indrek Kirjutas:  
(04-08-2009, 09:58 AM)valdo Kirjutas:  Oh, eks pean Janise käest küsima - kui tema ei tea, siis mina ei tea, kes võiks üldse teada... Seniks kannatust.
Jõudsin juba kirja posti panna, kuid topelt ei tee paha. Eks siis las Janis imestab, et miks kõik igaunised ühel heal hommikul kõik Riga-18test huvitatud on Big Grin


Niisiis, sain Janiselt vastuse. Kuna ta ise eriti sõjajärgsest ajast ei huvitu (tema spetsiifiika on sõjaeelne aeg ja eriti Läti tööstused) ja selle aja nüansse ei tea, pöördus ta oma kolleegide ja lätikeelse kirjanduse poole, mis võttis tal veidi aega.

Ta viitas ühele Riias 1980. aastal kirjastuses "Avots" välja antud raamatule, mis kajastab Riia rattatehase töötajate meenutusi ja mälestusi mopeedide tootmise algusest sealses tehases.

Seal toodud andmetel olevat Gaujade tootmine liinil alanud 1961.a. (Selsamal 1961.a. lõpetati, muide, jalgrataste tootmine, minul on üks selle aasta jalgratas, mida üldiselt ei liigu.) Varem, st enne 1961, olevat tehas valmistanud asju tavalise jalgratta alusele ja see kandis tähist Riga-18. Esimesed Riga-18 olevat valmistatud katsemudelitena 1950ndate lõpul (vast siis D4 tuleku järel 1957), aga üsna pea olevat Riga-18 saavutanud tohutu populaarsuse ja müügiedu.

Seega kokkuvõtteks - Janise andmetel (tegelikult eelmainit raamatu andmetel) tähistas Riga-18 abimootoriga jalgratast, mida valmistati 1957-61 ja mille alus oli enam-vähem identne meestejalgrattaga Riga-16. Peamisteks erinevusteks oli neil vaid see mootoriketi "lohk" raamil ning mootoriketi väljalõige porilaual. Üks niisugune isend peaks olema, muide, hetkel deponeeritud ka Urmase muuseumisse, kui ma õigesti mäletan.

Vaataks kasvõi isegi seda raamatut, aga ma kahjuks ei oska läti keelt ja Eestist seda vavalt et leiab...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

Väga hea, ma usun, et see küsimus on lahenduse leidnud. Kaks raamatut on vähemasti seda nüüdseks kinnitanud. Võib oletada, et eraldi kasutusjuhendit nende võrridega kaasa ei antud, ehk siis anti jalgratta ja mootori omad eraldi. Vastasel korral oleks mõni ikka säilinud.
Vasta
#12

(06-08-2009, 09:58 AM)indrek Kirjutas:  Väga hea, ma usun, et see küsimus on lahenduse leidnud. Kaks raamatut on vähemasti seda nüüdseks kinnitanud. Võib oletada, et eraldi kasutusjuhendit nende võrridega kaasa ei antud, ehk siis anti jalgratta ja mootori omad eraldi. Vastasel korral oleks mõni ikka säilinud.

Usun küll, kui juba Janis ja Edvins Liepins nii väidavad.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

Ostsin mõned aastad tagasi Balti jaama turult Tallinnas sõitmiseks ühe Riga ratta. Sellel on ka mootoriketi jaoks taga kahvlis soon sees, kuid porilauad on "normaalsed". 1960-nda aasta oma.
Vasta
#14

(10-08-2009, 13:14 PM)krister Kirjutas:  Ostsin mõned aastad tagasi Balti jaama turult Tallinnas sõitmiseks ühe Riga ratta. Sellel on ka mootoriketi jaoks taga kahvlis soon sees, kuid porilauad on "normaalsed". 1960-nda aasta oma.

Minu arvates võiks sellist kummalist kooslust selgitada üks versioon kolmest.

Esiteks - tehaseladudes oli Riga-18 raame (soonega) rohkem, kui vajalik Riga-18 monteerimiseks ja tavalisi, sooneta, Riga-16 raame nappis. Ja siis, et vooluliin ei jääks seisma, ehitati Riga-18 raamide põhjal tavalisi Riga-16 rattaid, loomulikult tavaliste porilaudadega.

Teiseks - Riga-18 ehitamisel said laost otsa väljalõikega porilauad ja et Riga-18 vooluliin seisma ei jääks, pandi peale tavalised porilauad.

Usun kaht esimest versiooni seepärast, et nõukogude defitsiidimajanduse tingimusis laoti liikureid vahel kokku uskumatust kompotist detailidest (mida laos just saada oli), kui need vähegi kokku hakkasid. Riiklik plaan ei tohtunud kunagi kannatada ehk tootmine seiskuda, kvaliteet oli kolmandajärguline selle kõrval.

Kolmandaks - tegu on siiski korraliku tehasest väljunud Riga-18ga, kuid sellel on hiljem ise porilaud (-lauad) vahetatud tavalise Riga-16 vastu.

Soovitan uurida raami lähemalt ja teha pildid - kui raamil on olnud vähegi pikemat aega peal mootor, peaks mingid kriimud-jäljed olema nii mootorikinnituse kui ka paagi juures. Ja kui tagaporilaud on vahetatud, siis on see sageli tuvastatav vale profiili tõttu või kasvõi selle tõttu, et raami/velgede värvilahendus ei ühti porilaudade värvilahendusega.

Niisiis, jään pilte ootama, et oma versiooni pakkuda!

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#15

Plaan B - pakun , et kui ilmus mudel 18, siis löödi kõigile meesteratta mudelitele lohk sisse, olenemata sellest, kas mootor tuli peale ja millised porilauad/esihark külge sai.
Aga ilmselt rikute mu hea mõtte ära jutuga, et "minu erakogus on kümme 60-nda aasta Riga 16, milledel seda lohku ei ole..."Sad
Vasta
#16

(10-08-2009, 14:04 PM)kass Kirjutas:  Plaan B - pakun , et kui ilmus mudel 18, siis löödi kõigile meesteratta mudelitele lohk sisse, olenemata sellest, kas mootor tuli peale ja millised porilauad/esihark külge sai.
Aga ilmselt rikute mu hea mõtte ära jutuga, et "minu erakogus on kümme 60-nda aasta Riga 16, milledel seda lohku ei ole..."Sad

Vaatan oma laoruumid üle. Aga ma ei luba, et seal vedeleb ülearu palju 1960. aasta Riga-16 (st meeste) raame. Kaks 1960.a. naisteraami on mul küll, üks neist tehtud rattaks, mis Palmses väljas. Ja üks 1961.a. naisteratas.

Annan märku millalgi, kui olen käinud mõned oma laourkad läbi, kus veel midagi sarnast leiduda võiks.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#17

(10-08-2009, 14:56 PM)valdo Kirjutas:  Aga ma ei luba, et seal vedeleb ülearu palju 1960. aasta Riga-16 (st meeste) raame. Kaks 1960.a. naisteraami on mul küll, üks neist tehtud rattaks, mis Palmses väljas. Ja üks 1961.a. naisteratas.
Naisteratastele mootoreid ei paigaldatud, seega pole loota, et mõnel lohk pressitud on (või kui on pressitud, siis on ratas toodetud esmaspäeva hommikul Toungue). Nii ka minu 26 raamil see puudu.
Enesel "vabad" 16 raamid puuduvad, mille pealt vaadata.
Tähelepanu alla võiks suunata ka natuke varasemad (59, 58) raamid; kas leidub mõni, millel on lohk.
Vasta
#18

(10-08-2009, 15:23 PM)indrek Kirjutas:  Tähelepanu alla võiks suunata ka natuke varasemad (59, 58) raamid; kas leidub mõni, millel on lohk.

Pole kohanud.

Hetkel Kurtnal abimootoriga isendi aluseks oleval 1958.a. isendil see lohk puudub. Puudub see ka sellel 1958.a. isendil, mis pärit Virumaalt ja mis praegu on välja vaatamiseks Rotermanni Jahulaos. Ja veel ühel 1958.a. üsna komplektsena säilinud rattal, mis pärit Raplamaalt, see lohk puudub.

Ja siis on/oli mul kindlalt veel kolm 1959.a. raami, millel see lohk puudub -üks senini terve, kaks ülejäänut lõikasin kunagi puruks torudeks. Rohkem asju ma peast ei tea, ülejäänud peab koliruumidesse minema vaatama.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne