naisterahva jalgratas Wanderer, 1934.a.
#1

Valmistatud Saksamaal, Chemnitzi linnas asunud Wandereri tehases 1934.a. (aastaarv Torpedo-tüüpi vabajooksu detailidel). Raaminumber 406313.

Tegemist on tüüpilise Saksa 1930ndate aastate keskpaiga naisterahvarattaga - kaks kõverat raamitoru kahe ühendustorukesega, 28" rantäärisega veljed, kangidega esipidur, ajastule tüüpilise profiiliga ketikaitse, "viisnurk"-ketiratas, murtiga võllile kinnituvad vändad, tagant topeltvedrudega väike kõva kattega sadul (firmalt Wittkop) jt.

Samas on rattal teiste sama ajastu Saksa ratastega võrreldes mitmed konstruktiivsed iseärasused:

1. Ketikaitsme tagaosa on sedavõrd pikk, et ulatub tahapoole tagakahvli haru, tagaratta hammasratta kohale.

2. Ketikaitsme esikinnitus erineb 1930ndate aastate tavapärasest - tavalise, raami "pitsitava" konstruktsiooni asemel on seal kaks metall-liistu, mis kinnituvad raamile selles olevate spsteiaalselt keermestatud avadesse (keskjooksu all ja ülemise toru kolmikmuhvil).

3. Ketikaitse tagakinnitus erineb 1930ndate aastate tavapärasest - tavapärase kahe kruviga lainja klambri asemel on seal ühe kruviga raami pitsitav nn piluga klamber, mis meenutab Torpedo vabajooksul pidurisaba kinnitusklambrit.

4. Esipidurihoovastikul ei asu vedru mitte leistangil, vaid alumise õõnestoru sees (seda varianti kasutati peamiselt 1910-20ndatel aastatel, hiljem muutus selline konstruktsioon üliharuldaseks).

5. Esipidurihoovastiku leistangile kinnitamise klamber ei ole mitte plekist stantsitud, vaid on spetsiaalselt valatud ruumiline detail.

6. Rooli pöördtõudete leevendi konstruktsioon on eripärane - lisaks paremalt väljaulatuvele nupule on raami vasakul küljel näha kruvisälk, millega on kinnitud raami külge pidurduslindi teine ots (tavapäraselt läheb kruvi vabalt lindis olevast august läbi).

7. Porilaua kinnitustraadid ei kinnitu porilaudadele mitte kruvidega, vaid neetidega (kõik säilinud algsel kujul).

8. Tagaporilaua kinnitustraadi otsad ei ole kinnitatud mitte tagaratta telje mutrite alla, vaid tagakahvli kinnituspoltide alla (tagakahvel on äravõetava konstruktsiooniga).

Ratas on säilinud keskpärases seisus. Algne värv (sh värvikaunitused) näib olevat täielikult kadunud, seda näib olevat enam kui üks kord ise mustaga üle värvitud (ja porilauaservi ka punasega, mis kumavad viimase alt), hetkel roostesegune. Galvaanika on osalt peal (esikahvli pea, vändad), osalt aga roostesegune ja kadunud. Seni on jäänud teadmata, kas ka porilauad olid galvaanika all, tundub siiski, et porilauad olid värvitud.

Algne esiratas on kadunud, all on nõukaaegne. Tagahelkur on vahetatud nõukaaegse 1950-60ndate aastate helkuri vastu. Pedaalidel on vahetatud kummid, peal on 1960ndate nõukaaegsed tüüpkummid. Leistangikäepidemed puudu. Sadula esivedru on murdunud, esivedru ülaosa mõned kinnitusdetailid koos nahapingutuskruviga on kadunud. Sadulanahk on murenenud ja lapitud, kuigi ilma läbivate rebenditeta. Algsel ketil mõned lülid murdunud ja mõned deformeerunud (fotodel ei ole ketti üldse peal). Puudu on ka tüüpilised pisidetailid - pump, kleidivõrgud ja tööriistakott. Kõik ülejäänu detailid on seevastu aga olemas ja algsed, sh esipidurihoovastik, kell, pumbaklambrid ja ketikaitse.

Alles on ka esiporilaua kaunistus - tiibadega W-märk. Tagaporilaual ei näi kinnitatavat kaunistust aga olevat üldse olnud (hiljem, 1930ndate teisel poolel sellised Wandereridel igatahes olid) - mingeid kinnitusjärgi porilaual näha ei ole.

Pildid (peale nõukaaegse pakiraami ja muu vale lisaseadme eemaldamist):

[Pilt: wanderer_01.jpg]

[Pilt: wanderer_02.jpg]

[Pilt: wanderer_03.jpg]

[Pilt: wanderer_04.jpg]

[Pilt: wanderer_05.jpg]

[Pilt: wanderer_06.jpg]

[Pilt: wanderer_07.jpg]

[Pilt: wanderer_08.jpg]

[Pilt: wanderer_09.jpg]

[Pilt: wanderer_10.jpg]

[Pilt: wanderer_11.jpg]

[Pilt: wanderer_12.jpg]

[Pilt: wanderer_13.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Kas raamikaelal ees sildikohal vms mudelinr. pole löödud. Samaaegse meesteratta mudel mis meil oli levinud, oli 8, naiste oma ei julge pakkuda.
Neil Wandereridel oli lenksupidur mitte lindiga, vaid lapiku terastraadi keerdudega, vist 2 keerdu, seepärast selline kodaranipli taoline mutter teises otsas.
Ketikaitse eesmine kinnitus oli selline ka uuematel mudelitel.
Käsipidur nendel Wandereridel (näit. ka mudel 8) oli jah sellise vedruga seal toru allotsas.
Kas pedaalid pole mitte kogu täiega mingid varased Rigad vms ?
Oli mul mudeli 8 jäänuseid, andsin ära.
Selle konstruktsiooniga naistesadulate põhi viga, et esivedru läks pooleks.
Mudel 8-l vist ei olnud esiporilauamärki, vähemalt algul ja ilmselt ka mitte seda tagumise porika oma mis alumiiniumsildiga Wandereridel.
Tagaporika traadi kinnitus kuidagi väga jõhker?
Vasta
#3

Minu 1939 a. meeste Wandereril pakiraami toed kinnituvad samuti porilaua traatidega ühisele kinnitusele ja augud väiksed,pakiraami kõrgus kõlblik. Kas oli Wandereril oma pakiraam? W- märke kuskil ei näinud.
Vasta
#4

Tehasest pakiraami ei olnud nagu tavaliselt.
Mudel võiks olla Nr. 9, seda on mainitud koos meeste nr.8 mudeliga ka Lier & Rossbaumi 1932 aasta kataloogis ja ühel saksakeelsel lehekesel, millel ka pildikesed mudelitest 8 ja 9 ja pliiatsiga kirjutatud hinnad vastavalt 145.- ja 155.- kr.
Piltidel küll naisteratta raam vanemat malli ja porilauad lõpevad esihargi juures. Samas oma nr. 8 jäänusel oli esiporilaud hargi alt läbi nagu hilisematel, teise nr. 8 raamil (ainult paljas raam vist oli, igal juhul ilma porilaudadeta ) nr oli 243661, kusagil 1928/29.
Vasta
#5

(07-08-2009, 16:38 PM)kass Kirjutas:  Kas raamikaelal ees sildikohal vms mudelinr. pole löödud.

Uurisin esiotsa põhjalikult ja 95% tõenäosusega pole sellesse olnud midagi sisse löödud. 100% ei väida, sest peal on mitu värvikihti, mis võivad uurded ära "tasandada", kuigi see pole väga tõenäoline.

Lisaks avastasin veel ühe eripära võrreldes sama ajastu teiste naisterahvaratastega. Nimelt on kleidivõrgu kinnitusaugud tagaporilauas imepisikesed - igatahes võrgu tüüpklambrid neist läbi ei mahu, arvatavasti kasutas Wanderer seal mingeid omi väiksemaid klambreid.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Wandereri ketiratas päris "tüüpviisnurk" ei ole, on selline kumer. Kõigil seninähtud wandereridel on see selline, tundub, nagu oleks valmistaja eripära.
Varaseid RIGA pedaale on käest läbi käinud, vist on ka praegu kuskil mõni alles - sellised nad küll ei ole. Vähemalt kaitsekapsel seal pedaalilaagri otsas on küll teistsugune.
Vasta
#7

Varaseid RIGA pedaale on käest läbi käinud, vist on ka praegu kuskil mõni alles - sellised nad küll ei ole. Vähemalt kaitsekapsel seal pedaalilaagri otsas on küll teistsugune.
[/quote

Jah, võib õige jutt olla. Kapsel kuidagi "järsu nurgaga". Ja kui OMEGA kirja ja lev/prav ka peal ei ole, siis kindlasti varane Riga pole.
Aga hiline Wamderer ka mitte justkui.
Vasta
#8

(09-08-2009, 13:31 PM)kass Kirjutas:  
Soobel Kirjutas:Varaseid RIGA pedaale on käest läbi käinud, vist on ka praegu kuskil mõni alles - sellised nad küll ei ole. Vähemalt kaitsekapsel seal pedaalilaagri otsas on küll teistsugune.

Jah, võib õige jutt olla. Kapsel kuidagi "järsu nurgaga". Ja kui OMEGA kirja ja lev/prav ka peal ei ole, siis kindlasti varane Riga pole.
Aga hiline Wamderer ka mitte justkui.

Kindlasti ei ole need varajase Riga pedaalid - ma tean suurepäraselt, millised need välja võiksid näha. Minu erakogus on üks Sarkana Zvaigzne jäänus 1948. aastast originaalpedaalidega ja siis kaks 1952. aasta Riga ratast (üks meeste ja üks naiste), ka mõlemad õigete pedaalidega. Aastaist 1954-58 pärinevaid Riga-10 ja Riga-20 jäänuseid on mul juba hulgim Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne