Gaz- 63. 1950.a.
#1

Ühesõnaga, kuna oma peaga kõike välja ei mõtle siis hakkan siia lisama pilte ja juttu progressist. Rõhutan siinkohal, et progressi ei saa võrrelda kiiruse poolest näiteks mesilaste eest ärajooksmisega. Aeg ei ole kummist ja vorsti tuleb ka leivale peale teenida. Igat vaba momenti ei saa samuti erinevatel põhjustel veeta mutrivõti või kruvikeeraja käe otsas ja sädelev tuluke silmis. Üldjuhul iseloomustatakse seda kui "hullumeelset" pilkuRolleyes
Ühesõnaga tuleb sellest ajalises plaanis üks pikemaid teemasid üldse siin foorumis ja foorumi ajaloos. Ilmselt.

1) Kuna kabiin, nagu teada, ei ole just eriti tugevast materjalist valmistatud siis süvenes nii minul kui mu isal mure kabiini tervise pärast. Nimelt meile teadaolevalt on antud kabiin auto pealt maas juba 1950ndate lõpust. Ennem seda oli see paigaldatud 1946.a. Gaz-MM-i peale. Kui kedagi huvitab siis võin auto reg.numbri kombinatsiooni ka siia postitada. Sellepärast oli külge needitud ka vahetplekid MM-i nina jaoks. Need tuli eraldada ja selleks tööks oli parim abimees lihvketas ja moodne roheline ketaslõikur. Plekid olid vaskneetidega kabiini külge needitud. Alguses saatsin need plekid hoobilt jäätmeraua hunnikusse aga praegu mõtlen just sellele, et need tuleb siiski tallele panna - keegi on nende valmistamisega tohutu vaeva näinud ja need on siiski omaette huvitavad asjad.
2) Samal ajal tõstsime siis ka kabiini, traktori T-16 ja RS-09 tõstuki sümbioosis, raamile. Raamile sai paigaldatud sobilik esisild (millel on nn. hanejalg amortisaatorid-leevendajad), ennem seda said ka uued käändtelje puksid-sõrmed-laagrid pandud. Talvest saadik oli esisild laiali olnud kuuli puudumise tõttu. Vanemad tegijad ilmselt on ka kasutanud kuuliga pukside läbilöömist. Variant oleks olnud ka kasutada reibrit (hõõritsast - kuidas kellegil), kuid kuuliga läbilöömine pidavat parem olema. Kuul pidi puksi tihedalt vastu kändtelge venitama ja siis ehk ei hakka puksid seal pärast liiklema. Suve hakul aga selle kuuli saime nii, et sai esisilla talale käändteljed otsa. Uusi klotse-piduri töösilindreid ei hakanud ma kohe külge kruvima, kuna niikuinii tuleb taldrikud veel maha võtta ja korralikult ära puhastada, samuti keerleb aeg-ajalt peas mõte paigaldada üks teine esisild hoopistükkisRolleyes selline jämedamate kummidega. Kuna raami oli tarvis traktori järel liigutada siis tulöi külge kruttida ka roolikarp - ega kiisu muidugi ei viitsi ilma mootorikaaluta eriti rattaid järel veeredes pöörata aga tagurpidi ajades sai ikkagi roolist keerates protsessi abistada. Nagu eelpool nimetatud, paiknes kabiin Gaz- MM-i peal, seepärast on välja lõigatud ka tükike kabiini põhja kohe gaasipedaali juurest ja oli lõigatud ka originaal roolisamba klambri kohta armatuurlaua küljes. Selle saagisin välja ühest doonor kabiinist (täismetall siis) ja lasin gaaskeevituse spetsialistil sisse keevitada vineerkabiinile. Pilt siin:
[Pilt: Gaz049.jpg]
Järgnevalt tuleb see siledaks lihvida ja siis pahteldada. Vähemalt sai aga roolisamba kinni. Samuti keerasime peale kinni ka kabiini.
[Pilt: Gaz011.jpg]
[Pilt: Gaz063.jpg]
Nüüd vähemalt ei tohiks kabiin enam väga hullult kuhugi vajuma hakata, ehk. Nimelt on kabiini tagant ülemised nurgad mõlemad üpris kehvas seisus ja see laseb omakorda kabiini esiseina liikuma - see on ilmselt tüüpviga, et kui tagant nurgad liiguvad siis see hakkab murdma esimeste uksepostide alumisi kinnitusi. Sinna tulevad praod (nagu on olemas) ja siis muutub kabiin vedelaks. Praegusel juhul aga raami peal saab mõlemad uksed nüüd auku sisse lükata (maas see ei õnnestunud) nii, et kabiin ehk rohkem kuhugi kõveraks ei kipu väänduma. Ilmselt jääb kabiini ehitamine järgmisesse aastasse, kuid võib-olla õnnestub varem ka ikkagi teha seda. Plaan oleks ennem puittöödele asumist kabiinile sõrestik sisse ehitada mis ei laseks kruvide vallapäästmisel katust pähe kukkuda ega muid selliseid ebameeldivaid juhtumisi juhtuda lasta.
Lahti sai põletatud ka esiklaasi hinged ja "konditsioneeri"Cool hoovastik, jahedat suveõhku saab juba kabiini lasta vastavalt vajadusele.
Nüüd aga jagan austatud kaasfoorumlastega mõningaid ebaselgeid kitsaskohti.
1) millist klaasipuhastajat kasutati kataloogi järgi sellisel kabiinil?
Pildil olev:
[Pilt: Gaz028.jpg]
ei ole kindlasti õige. Nimelt on kinnitusaugud kabiini küljes kitsamalt kui need on vaakumi küljes. Konkreetse vaakumi kinnitamiseks on paigaldatud vahele lattraua tükk. Samas kinnitub aga kojamehe luuavars võlli külge nelikandiga ja mitte koonus-nuudiga nagu uuematel.
[Pilt: Gaz067.jpg]
2)Samuti sooviks kataloogipõhist vastust laevalgusti margi kohta. Millegipärast mulle tundub, et sinna sobiks metallvõrega lamp ja mitte päris selline nagu uuematel sees. Margi järgi saaks juba täpsemalt arvata.
Ei oleks ka vastu kui keegi kataloogiomanikest saaks siia paigaldada 800x600 suuruses skännid kabiinist, uksest, laevalgustist ja piltidega seonduvatest detailinumbrite lehtedest. Endal on mul olemas ainult manuaal sama mudeli kohta ja kataloog vineeruste ja plekikatusega auto kohta. Võib privas küsida meilikat mille peale neid saata vms. Kui keegi on nii lahke siis oleks tänulikWink
Järgmine asjalik postitus minu poolt tuleb ilmselt siis kui mootori kallale minek on. Tip-top töökorras CT-8 starteri tõi varane jõuluvana juba ära. Sellel, tõsi küll, tuleb ära vahetada starteri nn. "perse".
[Pilt: Gaz084.jpg]
Sildist ka üks pilt, kuigi ma kahtlen kas see on hea kvaliteediga tehtudRolleyesSad
[Pilt: Gaz004.jpg]
Vasta
#2

Palju jõudu tööle sellise huvitava isendi taastamisel!

(09-08-2009, 10:19 AM)gruppen Kirjutas:  1) millist klaasipuhastajat kasutati kataloogi järgi sellisel kabiinil?

Soovitan Sulle soojalt ära käia Läti lõunaosas Leedu piiri ääres. Sügaval nõukaajal asutati seal kohaliku majandi Uzvara baasi väike tehnikamuuseum. Praeguseks on majand hingusele läinud, Uzvaras Maðînu Muzejs (tõlkes - Uzvara Masinamuuseum) on aga võimsam kui ei kunagi varem.

Nende kogus on kaks originaalseisus säilinud puukabiiniga 51e, saadud sealse töötaja jutu järgi kusagil 1980ndate alguses N.Sõjaväe NZst (puutumatust tagaravast), läbisõiduga mõni tuhat km. Üks, veidi taastatud (loe: ülevärvitud ja mõne puuduv osa asendatud) isend asus neil vähemalt mõni aasta tagasi Bauska angaaris väljanäitusel, mis asetseb kohe linna põhjapoolses otsas, enne linna Riia poolt sissesõitu vasakut kätt, kaaslaseks viit " Maðinu muzejs izstâde" (tõlkes: Masinamuuseumi väljapanek). Teine, taastamata puukabiiniga 51 on neil Uzvara muuseumis endas, mis asub Bauskast ca 14 km lõunas, Leedu piiri poole (viidad näitavad, koht ära tähistet ka kõikidel Läti turismi- jm kaartidel).

Olen mõlemas autos sees istunud ja mõlemast hunniku pilte teinud, paljud neist ka foorumis avaldatud (otsing abiks). Puukabiiniga 51 taastamisel on nad hindamatud väärtused, sest mõlemad need autodest on säilinud algseina! Usun, et saad sealt vastused kõikidele küsimustele, mis olid puukabiiniga autol võrreldes hilisematega teistmoodi.

Samas ma ei ole kindel, et need kaks autot niiviisi paiknevad, sest olen nt poole kõrvaga kuulnud, et vähemalt üks neist on olnud mingil ajal Bikernieki "suures" muuseumis. Aga alati saab ju ette helistada ja kokku leppida - kontaktandmed leiad nt http://zemnieka-setas-un-lauksaimnieciba...apa.zl.lv/ või http://www.lauks.lv/mikelis/muzejs.html

(09-08-2009, 10:19 AM)gruppen Kirjutas:  ... töökorras CT-8 starteri tõi varane jõuluvana juba ära. Sellel, tõsi küll, tuleb ära vahetada starteri nn. "perse".

Jah, p... on sel starteril kindlasti vale. Lisaks on aga vale ka kontaktkarp - selle ajastu kontaktkarbil peavad olema sirged, ilma "jõnksudeta" küljed. Kui ma oma 1949.a. Pobi ehitamist alustasin, tegin ma kõik need erinevused endale selgeks ja hankisin vanatüübilise kontaktkarbi - pilt peaks olema mul Pobi taastamise teemas nähtaval. 51-l oli see detail Pobiga täiesti identne.

Veelkord - edu ja jõudu Sulle ehitamisel!

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Ehk on neist kahest lk.st abi... vastavat tekstiosa mul pole.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#4

(09-08-2009, 12:00 PM)indrek Kirjutas:  Ehk on neist kahest lk.st abi... vastavat tekstiosa mul pole.

Ma olen need pildid kunagi siia foorumisse juba ju postitanud - vt http://forum.automoto.ee/showthread.php?...5#pid99415
(09-08-2009, 10:19 AM)gruppen Kirjutas:  Sildist ka üks pilt, kuigi ma kahtlen kas see on hea kvaliteediga tehtudRolleyesSad
[Pilt: Gaz004.jpg]

Äkki saad sildi taastamisel ðnitti siit -

http://forum.automoto.ee/attachment.php?aid=24221


(pilt tehtud Uzvara muuseumis).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

(09-08-2009, 11:43 AM)valdo Kirjutas:  Palju jõudu tööle sellise huvitava isendi taastamisel!
Läheb tarvis!
Vaatama peab neid minema nii ehk naa, kuigi on väikene lootus (kui seda siinkohal nüüd ära ei sõnu), et Eestis on üks selline NZ-st pärit auto veel alles - ilmselt küll juba poolenisti hävinenud kabiiniga, kuid täpsemalt ei oska praegu kirjeldada. Ennem naabrite juurde sõitmist aga plaanin endale võimalikult palju kitsaskohti ja erinevusi selgeks teha, sest muidu on ikka nii, et pärast selguva problemaatilise asja kohta pole täpselt ühtegi pilti või siis on see täpselt kaadriserval vms.
Salvestasin endale kontaktkarbi pildi ja tänan ühtlasi viitamast sellele - oskan nüüd silmi lahti hoida selles suhtes!
P.S. kõik Sinu postitatud pildid olen salvestanud endale, kuid kui neid on veel siis võiksid need ka üles riputada või saata.
Vasta
#6

Edu taastamisel ja loodame pilte ja sisukat juttu siin edaspidigi lugeda.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#7

Natuke spetsiifilist juttu alguseks - tudeerisin tarkasid raamatuid ning panin tähele, et veoautode puitkabiine valmsitati Nõukogude Liidus kasest, vahtrast ja lehisest. Nendest kõige parem (paidnuvam ja murdmiskindlam) pidavat olema vaher. Ilmselt on ka enamus konkreetse masina sõrestikust valmistatud vahtrast või lehisest. Kattematerjaliks kasutatakse kirjanduse järgi kasevineeri. Uued detailid on igastahes kasest ja need omajagu koitanud, seevastu kui vanadel pole auke sees. Variant on ka muidugi, et see roheline värv on lihtsalt koisid tõrjuva omadusega. Igaljuhul, sobiv vaher on juba langenud. Tegi seda äiksetorm mis kukutas suure kuuse natuke väiksema vahtra otsa mis seepeale ümber vajus. Saagida peaks saama sellest materjali küll.

Avalikult suured tänusõnad kasutajale Fic!!! Tänu tema tehtud pildile ja jagatud infole on mul lõpuks eilsest ennelõunast olemas õige kaitseraud koos selle taha käiva plekiga ja muidugi ka koos küljeluukidega. Omaniku sõnul pole see auto kunagi kapitaalis käinud mis paistis olevat täiesti tõsi. Auto ise tundus olevat viimastest väljalasetest, 1973-74. Kuna oli väga kiire siis ei jõudnud isegi fikseerida aastaarvu Gorki tehasesildil kapoti all. Kaheksast jõudsime saarele ja kümme kolmkümmend loksusime juba tagasi. Töö kiire ja korralikToungue Mis põhjusel aga kruviti külge Molotovi kirjaga luugid ja see kaitseraud - ei oska täpselt öelda, eks need rallisõitmise käigus kõveraks sõideti. Või oli tegemist väikest viisi tuuninguga. Sellest tulenevalt polnud all ka ketaskäsipidurit.
[Pilt: Gaz089.jpg]
[Pilt: Gaz090.jpg]
Ühel küljeluugil on ainult üks mõra sees mis vajab keevitust, teisel on natukene rohkem seda tarvis. Kaitserauda tuleb sirgemaks lüüa sest alaservas on see voldid- eks sellega on kuhugile vastu sõidetud. Igaljuhul - ületamatut ei ole midagi.
Vasta
#8

Kui huvi, siis ma võin näidata ka lähemal kui Lätis asuvat originaalis säilinud PMG 6 tuletõrjeautot. Alusraam, tehnika ja puitkabiini esimene osa peaksid olema kastiautoga identsed.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#9

Eelpool oli juttu kojamehest. Ilmselt kasutati ikka vaakumiga käitatavat, vanemat tüüpi. See oli väliselt sarnane, veidi õhem ja ka kinnitusavad olid teised. Nägin taolist Gaz- 67A juures, kui hr. Jõemaa autot taastasin.
Terv. Veteran.
Vasta
#10

(17-08-2009, 21:25 PM)Väravamehaanik Kirjutas:  Kui huvi, siis ma võin näidata ka lähemal kui Lätis asuvat originaalis säilinud PMG 6 tuletõrjeautot. Alusraam, tehnika ja puitkabiini esimene osa peaksid olema kastiautoga identsed.

Sa veel küsidRolleyes minu vastus on kindel: JAA!

(18-08-2009, 07:26 AM)Veteran Kirjutas:  Eelpool oli juttu kojamehest. Ilmselt kasutati ikka vaakumiga käitatavat, vanemat tüüpi. See oli väliselt sarnane, veidi õhem ja ka kinnitusavad olid teised. Nägin taolist Gaz- 67A juures, kui hr. Jõemaa autot taastasin.
Terv. Veteran.
Kojamehega on nii, et kasutaja Sidorov pakkus välja versiooni, et mul on sealt lihtsalt õige vahetükk vahelt puudu - mis on ka tegelikult täiesti õige. Tegelikult peaks seal olema samasugune vahetükk nagu plekikabiinil. Samas on mu vaakumi väljatulev võll teistsuguse ehitusega kui uuematel vaakumitel. Ühesõnaga keeran selle praegu peal oleva kojamehe vaakumi ilmselt reedel-laupäeval pealt maha ja vaatan, kas uuema tüübi vaheplekk läheb kabiini külge (olen kindel, et läheb). Aga kuidas selle külge omakorda istub praegu küljes olev vaakum on siis näha. Mingil põhjusel on see lattraud sinna pandud aga miks ja kuhu kadus originaalvahetükkRolleyes
Vasta
#11

Õhtust.
Süvenesin eile natukene klaasipuhastajate maailmasse ning eemaldasin kabiini küljest isetehtud vahetüki koos aparaadiga. See muidugi ei toimunud ilma kadudeta - nimelt murdus eelnevalt korduvalt väänatud/väändunud (murdmisjoonest näha) kojamehe luua võll pooleks. Õigemini murdus terve pool võllist ikkagi. Alustasin vaakumite kõrvutamist ning selgus, et kuigi sama mark, ei ole tegemist siiski identsete kaksikutega. Mis aga arvestades eri tehaseid ja aastaid on ilmselt täiesti normaalne. Usun, et peal olnud vaakum on originaal ja seda pole hiljem vahetatud.
[Pilt: gaz106.jpg]
[Pilt: gaz107.jpg]
Vahetükk aga sobib ilmselt uuema vaakumi oma ka vana külge. Kuigi seal ilmselt tuleb ühtteist siiski muuta, täpsemalt just selle toruvõlliga millest läheb läbi kojameest liigutav võll. Muidugi ei saa seda ennem teha kui kabiin läheb remonti ning originaal katusega masinat on oma silmaga vaadatud. Ei ole ju välistatud, et tsinkplekk-katuse paigaldamise käigus seal selliseid "ratse" nagu see vahetükk, tehtud ongi. Vaakumit lahti ei võtnud - äkki leian teise samasuguse millele saab külge panna tolle nelikant kojamehe kinnituse. See peaks visuaalse vaatluse järgi vahetatav olema. Kui muu ei aita siis tuleb see võll ära remontida kuidagi - ehk isegi mahub uuema võll koos labaga sisse. Eks näis. Igaljuhul on kojamehemootori probleem põhimõtteliselt oma lahenduse leidnud.
Vasta
#12

Puutusin sama, vanemat tüüpi kojamehega kokku Gaz- 67 taastamisel. Osad ei ole vahetatavad, vanem on tükk maad õhem. Isegi ümberlüliti mehhanism ja selle kaas ei ole identsed!
Terv. Veteran.
Vasta
#13

http://www.osta.ee/11860132

Peaks vist sobima sinu ajajärguga masinale,piltidelt pole hästi aru saada kas on nn ärakäivate rihmadega rehvid või mitte.

Opel Manta B 2x 1980:Toyota Celica Supra 1983
Vasta
#14

Vahest on küll. Tänud viitamast!
Samas on mul endale vajalik jooks rehve (4 + 1 tk) olemasCool
Vasta
#15

Ei taha jätta muljet nagu hull ehitaks ainult 1975 aasta Jawasid ja annaksin paari sõnaga ka ülevaate Molotovist. Tänaseks päevaks on sillad oma hoole ja armastuse kätte saanud, pidurisüsteem on tervelt uus. Raamile on paigaldatud mootor ja käigukast - objekti on tunduvalt lihtsam liigutada, kui see on iseliikuv. Pealegi on sellel üks kaudne põhjus veel. Nimelt saab nii kõige lihtsamini jälgida kabiini asendit mootori suhtes+ on soov ninaplekid kõik külge panna. Sest kabiin on oma olemuselt üpris vedel ja nii on minu mõtlemise järgi kõige lihtsam plekiosa oma algupärases asendis fikseerida, et seejärel kabiin juba seestpoolt ära toestada, kui vaja, siis sõrestik sisse keevitada tööde ajaks pleki kallal (problemaatilisemad kohad ongi just uksepostid, mille kinnituskohad on pragusid täis). Ennem puhkuse lõppu jõudsin kapoti ja küljeluugi koos radiaatoriraamiga, külge panna ja vabadel päevadel üritan ka ülejäänud ninaplekid kinnitada. Seejärel aga tuleb kabiinist joonised teha ja miljoneid pilte kah takkapihta. Senise plaani kohaselt teen ma kabiini puudetailid jooniste põhjal ennem valmis ja alles seejärel on aeg asuda kabiini osandamise kallale. Usun, et see on tehtav, sest sõrestikule pääseb siiski üpris hästi ligi (selle jaoks tuleb küll kattev vineer ja plekk eemaldada). Osad kabiini detailid aga mõtlen jätta originaalid. Nimelt laesõrestik; tagaseina ülemine osa ja katuse esimene tala on säilinud täiesti rahuldavalt ja ei näe otsest vajadust neid välja vahetada. Eks see ole muidugi näha töö käigus.
Kui ma nina külge saan - eks siis teen paar pilti ka ja kirjeldan mis vahepeal toimunud on, sest ühtteist ikka on veel, aga las see jääb (ma loodan) meeldivaks üllatuseks. Loodan seda teha ennem augusti lõppuSmile
Vasta
#16

Molotovi kirjelised ninaplekid on Sul loodetavasti olemas?
A.

Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#17

Jah, tõin need Hiiumaalt koos sileda stangega. Oli siin foorumis mäletatavasti kunagi pilt ühest Gaz-51-st millel olid Molotovi küljeplekid ja sile stange koos sirge käivitusvända kronsteiniga. See veokas oli olnud omal ajal rallikrossi sõitnud ja ka rallisid. Sellest oli kabiinis ka see taksomeeter. Ülejäänud veokas oli aga täiesti tavaline, viimase otsa, 51. Leidsin omaniku üles - üllatunud oli ta küll, kui ma plekke ja stanget osta tahtsin, aga saime kaubale.
Vasta
#18

Joriseksin oma viimasest tähelepanekust. Nagu me kõik teame, kasutati vähemalt 1956 aasta lõpuni selliseid esiporitiibasid (kas ka kauem?), mis koosnesid kolmest eraldi plekist. Poritiib ise, siis ülemine plekk (mis jääb otse küljeluugi alla ja siis n.ö. porikoopa sisemine külg. Kõik see krempel käib kokku poltida samast kohast, kus muidu uuem tiip ühildub küljeplekiga. Ehk saate aru. Mind hakaks aga pärast varude läbi sorteerimist painama järgmine küsimus: mitme triibuga peab see plekk olema?
[Pilt: Molotovcopy.jpg]

Tänan siinkohal foto postitajat interneti - kahjuks ma ei ole fikseerinud, kellele see täpselt kuulus. Loodan aga samas, et ta ei ole pahane.
Läti eksemplaridel on ka kolme laia triibuga nagu siingi. Minul on üks kolmeosaline aga kahe kitsa triibuga. Millele see kuulus? Ennem 1950ndat aastat valmistatud autole? Mäletab mõni vanem autojuht midagi? Kataloog näitab muidu, et see plekk peaks üldse ilma triibutuseta olema.

P.S. ma ei ole ka vastu kui keegi sellist, kahe kitsa triibuga plekki pakuks. Nädalalõpus katsun siia genereerida ka autentse foto. Seniks head puremist!Smile Mina niikaua sätin kardaane.
Vasta
#19

Ei õnnestu neid triipe leida selle puukabiiniga auto pealt, seeeest meenus, et kastiluukide kinnitusi on olnud mitmet sorti aastate jooksul. Millest klamberkinnitus oli vist viimane, seda pandi minuarust remonditud kastidele. Enne seda oli see riivikujuline ja kas mitte autotehas seda lõpuni ei kasutanud. Veel varasem oli keti otsas rippuv kõver u-kujuline konks mis lõppes risti asetseva otstükiga. Vot seda ketti on ühel pildil näha. Samuti kaheaugulised veljed puukabiini all.
Pildid 55-nda aasta suvest.
Ehk leiad veel mõne huvipakkuva detaili siit, nt õli- või bensukanistri kohale on pandud labidas. Kongi all taga paremal on riistakast. Porte servatugevdus ei asu ülalservas vaid allservas. Ülesse pandi ilmselt portekõrgenduste kasutama hakkamise tõttu.
Ah-jaa, suunatuli, esituli ja siis tuleb enne mootoriplekki üks väike kühmuke, mille otstarve on mulle jäänud mõistatuseks.
Veel meenub kusagil 60 aasta paiku nähtud pruuniks tõmbunud klaas. Kas see asus 51 tsisternauto kabiini taga? Võio on mujalt meeles? Igatahes pidi ta olema juba kilega kahe klaasi vahel. Võimalik, et hoopis GAZ 69 esiklaas.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
               

Инвалид информационной воины на фронте Пярну-Хииу. 
Tsiteerides John McCaini: "Venemaa on peamiselt bensiinijaam, mis teeskleb riiki"," rääkis Basse.
Vasta
#20

Viimases Mobilisti ajakirjas (5/2010) on paar päris selget pilti varajasest 51-st.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne