Mis aiatraktor?
#1

Tere!

Leidsin "Kuldsest Börsist" sellise aiatraktori kuulutuse:
http://kuldnebors.ee/kuulutused/Kodu/Aed...uage_id=et

Siit ka küsimused:
On kellegil aimu mis marki masinaga tegu on?
Või hoopis isetehtud?
Mis mootor sellel peal võiks olla?

Tänan ette,
motoblokk

http://fotoalbum.ee/photos/TheoK/sets
--------------------------------------
Minu albumid
Vasta
#2

kodukootud jahh
Vasta
#3

(14-08-2009, 20:23 PM)motoblokk Kirjutas:  Mis mootor sellel peal võiks olla?


Peale on aretatud tuula mootor see 200ccm vene mootorrolleri mootor.
Endal on maal samasugune aretis, suht jõuetu tegelane kahjuks...

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#4

Osta ei tasuks?
Vagudeajamisel, kündmisel, küttepuude vedamisel lootusetult nõrk?

Palju sellisel mootoril hobujõude ka on?

http://fotoalbum.ee/photos/TheoK/sets
--------------------------------------
Minu albumid
Vasta
#5

Ei ole Tuula mootor, ilmselt ikka Vjatka, 150 cm2. Võimekus mine proovi kohapeal järgi, tean vana, kes kündis, külvas, tegi heina ja lükkas lume nelja rattalisega, millel Tuula mootor peal.

Kes oskab, see teeb - kes ei oska, see õpetab!
Vasta
#6

Kumb ta siis on?Smile
Palju hobujõude sellistel mootoritel on?

http://fotoalbum.ee/photos/TheoK/sets
--------------------------------------
Minu albumid
Vasta
#7

Vjatka mootor ja ega tal seda jõudu ülearu ole. Mäletamistmõõda umbes 5hj.
Vasta
#8

(14-08-2009, 23:16 PM)metsakohin Kirjutas:  Ei ole Tuula mootor, ilmselt ikka Vjatka, 150 cm2. Võimekus mine proovi kohapeal järgi, tean vana, kes kündis, külvas, tegi heina ja lükkas lume nelja rattalisega, millel Tuula mootor peal.

Mõtlesin üht kirjutasin teist. Ikka Vjatka mootor on kindlalt. Õhtune meeleolu ei lasknud korralikult mõeldaToungueToungue


(15-08-2009, 10:44 AM)motoblokk Kirjutas:  Kumb ta siis on?Smile
Palju hobujõude sellistel mootoritel on?

Tead tahad omale aretada sellist? Ära taha. Halb idee. Tõepoolest meil selline aparaat olemas. Veneajal sai uus mootor sellele pandud, ja minuteada vaid mõni töötund katsetatud. Suuremaks probleemiks jõu puudus, liiga suur kiirus(maksimum ülekannetegagi. Samamoodi on tehtud vagudeajamiseks. Need kodukootud masinad on minusilmis kõik kuusakoski materjal, sest oleme ausad, siiani pole ükski neist hea kvaliteediga ehitatud ettenähtud tööks. Seetõttu olen arvamusel, et labidas on parem tööriist kui see omalooming...

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#9

(15-08-2009, 10:52 AM)unimüts Kirjutas:  Need kodukootud masinad on minusilmis kõik kuusakoski materjal, sest oleme ausad, siiani pole ükski neist hea kvaliteediga ehitatud ettenähtud tööks. Seetõttu olen arvamusel, et labidas on parem tööriist kui see omalooming...

Viimasele lausele julgeksin ma vastu vaielda. Tegin minagi omale ise aiatraktori. Tollega olen kõik talvepuud metsast välja vedanud. Põllutööd pole katsetanud, sest selleks on teised masinad. Ainuke miinus oli aparaadil kaal. Kiirust suurt ei arenda (võid kõndida kõrval). Maastiku peal koormaga liigub üllatavalt hästi. Kui käru üle koormata, siis hakkab ratas tühja keerutama. Mõistlikult koorem panna, on asendamatu. Pääseb sellistest kohtadest läbi, kus suured masinad kinni jäävad.
Vasta
#10

Jäi silma üks isetehtud põka, mis tundub olevat suht viisaka tegumoega: http://www.osta.ee/traktor-uljanovets-ud...89679.html
Kuna omanik ei tea masinast midagi, siis äkki saab siit abi.
Kas see UD-2 mootor ongi ilma elektristarterita? Piltidelt nagu kuskilt silma ei hakka. Veel huvitab, et kas see vedav rihmaseib on sellel mootoril otse väntvõlli otsas või on mingi ülekanne ka aeglustamiseks vahel?
UD-2 mootor, mida sellest üldse arvata?
Käigukasti otseselt näha pole, aga sidurikorvi ja käigukangi vaadates tunduks nagu Gazi oma olevat?
Tagasild ka Gazi oma?
Ise kohapeal masinat vaatamas käinud ei ole, aga keegi targem võiks arvamust ka avaldada selle masina lahenduste kohta.
Vaja oleks sellist väiksemat abimeest vaja lisaks T-25-le.
Vasta
#11

Väntvõlli otsas peaks tal reduktor olema.Pildi järgi tundub olevat rihmaseib
reduktori võlli küljes.Kui see mootor on uuem variant, siis on ta sisuliselt
pool sapaka mootorit ja see on suht töökindel asi.Kui aga see vanem variant,
siis on paras peavalu.Puutusin nendega kokku sõjaväes.Selle vanema mudeli käivitamine oli tõeline loterii.
Vasta
#12

UD-2 oligi ilma elektristarterita. Käima lüüakse küljel süsteemist hoob- hammassektor- hammasratas väntvõlli otsas. Kuskil oli veel kõrr- sidur, nagu mootorratastel. Olen näinud vändakäivitusele ja elektristarteritele ümberehitatuid. Mootor ise ei ole mingi töökindluse etalon. Ilma koormuseta käib tavaliselt ühe silindriga, teine teeb ainult pauke summutis. Koormatuna töötab ilusamini. Räägitakse, et ümbertehtud sisselaskekollektoriga (kus mõlemale silindrini viib ühepikkune sisselasketoru) töötab ilusamini. Kaubandusse tuli nii ilma, kui ka reduktoriga variante. Pildil oleval on reduktoriga, ülekandearv mäletamist mööda 1:2. Sel mootoril ei vahetatavaid saalesid, babiit on valatud otse kepsu sisse. Komplektsus Gaz-i sildade ja käigukastidega on rahval klassikaliselt järele proovitud, selline mootor ei suuda neid ära lõhkuda.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#13

Mu sõbral on UD-2 mootoriga sarnane masin. Kiidab. Ainus, mis TEMA masinal viga, on väike tagurdamiskiirus. Mootor käivitub jah, mitte just väga isuga, aga kui käivitub, siis töötab, nagu mõte! Starter on tal vahemuhviga mootori ja käigukasti vahel oleva hooratta paariliseks. Aga.. muidu on ta asjaga rahul - teeb metsast küttepuude väljavedu, ajab vagusid, lükkab lund. Ütles, et sirge sahaga on väga hea planeerimist teha.
UD vanemate mootorite suurim viga on see, et neil on karbuss sisselaskekollektori otsas ja see teeb mootori töö ebaühtlasemaks - tagumine silinder on "näljas". Uuematel (UD-25 näiteks) on karbuss juba kahe silindri vahel. Kurb on see, et need kollektorid ei ole asendatavad, ei klapi.


Vasta
#14

(09-02-2013, 23:52 PM)meli666 Kirjutas:  Ühesõnaga ilmselt selle raha eest tööd endale kaela osta mõtet pole.
Aga vaata asja teisest küljest. Põhiline on olemas. Kui mootor ei meeldi, aga muu on meelepärane, no vaheta see mootor teise, el.starteriga jms. vastu. Sel masinal tundub esiraamil ruumi olevat. Rihmarattaga ühendus käimakotti annab võimaluse erinevate mootorite kasutamiseks. Teisest küljest.. sellele kannatab nutika lahenduse korral ka starteri külge majandada.


Vasta
#15

Reduktoris tavaline hammasrataspaar, muudab ka pöörlemise vastupidiseks. Asendusmootori pöörded on samuti tarvis alla võtta. Kui reduktoriga, on asi jällegi ok. Kui miskit teist moodi, tuleb tagasild teistpidi alla panna.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#16

Kui tagasild õigetpidi, siis pöörleb selle vedav võll samas suunas, kui mootor. Kui kõik on normaalselt otsas, siis peaks reduktori väljuv võll samuti pöörlema.. aga seal vahel enne käigukasti on vist veel midagi. Enne ei oska midagi öelda, kui üle pole vaadanud, oma silm on kuningas.


Vasta
#17

Sel pöörleb väntvõll ikka eestpoolt vaadates päripäeva.


Vasta
#18

Asendusmootorit ei saa ju niisama asemele tõsta, traktor saab poole kiirem.
Kunagi, kui mina olin veel koolipoiss ja isa oli aktiivne mehhaanikamees, hakkas ta samadest algallikatest traktorit kokku konstrueerima. UD-2, mootori vabrikureduktor, kombainile valmistatud siduri-51-e käigukastisümbioos, omavalmistatud reduktor1:2, Gaz-51-e kitsamaks tehtud sild. Ei mingeid kette, ega rihmu. Komplekteerimine lõppes selles etapis, kus paljas raam tegi põllulapil proovisõidu. Natukene liiga kiire sai. Mäletamist järgi planeeris isa tookord omavalmistatud reduktori ümberehitamist, aga pooleli ta jäigi. Saatus mängis tookord ette RS09 tagasilla.
Kuulutuses oleva traktori sild tundub olevatki juba ümber pööratud, õli sissevalamise-kontrolli punn on teo teljest natuke kõrgemal, kuigi peaks olema natuke madalamal. Labase pööramisega satuvad küll vedrutaldade lamepinnad allapoole, kuid siin on tõenäoliselt käised omavahel ära vahetatud, kitsamaks tegemiseks pressiti need niiehknii korpusest välja.
----------------------------
Edit. Ei ole ju vaja omavahel vahetada. Pärast kitsamaks tegemist tuleb niikuinii uued neediaugud puurida, vahet pole, kumma poole oma satub.

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta
#19

UD-2 kohta ütleksin oma kogemustest et suht tüütu on käima saada jah aga ksf Basilio käest sain ma normaalse mootori kui kolmanda matsuga käima ei lähe siis tuleb oodata tiba aega. Seejärel läheb alati käima. Kokkujooksmise vältimiseks soovitati tiba rohkem õli sisse valada ja kasutan praegu Addinoli. Pole nagu kokku jooksnud.

Veel pole maha löödud
Vasta
#20

Minu eelnevas jutus mainitud UD-2 leidis eelmine aasta uue omaniku. Mitte, et ma ise oleks realiseerimist otsinud, vaid soovija käis peale, lõpuks nõustusin. Temal õnnestus eelmine mootor niiviisi kokku jooksutada, et kuidagi karterisse sattunud vesi (Ausõna, ma ei tea, kuidas, õues vihmavesi või mis. Kondens vaevalt.) külmus ära ümber õlivõtturi sõela. Õli oli mootoris küll, aga pumpa see ei jõudnud. Mainitud õnnetul mootoril ei ole ju mingit õlisurvetuld. On punaseks värvitud pulk, mille õlisurve mootorist välja surub. Kes seda pisikest pulgakest näeb? Sinna oleks tarvis kas manomeetrit, signaallampi, või veelgi parem - sireeni!

Tarkus ei tule alati aastatega, mõnikord tulevad aastad üksi ka.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne