[rnx69]

Kuna 3 põlvkonna Pontiac Firebird on juba tehasest tulles mitte just kõige jäigema kerega ning ligi 20 aastat maanteede neelamist on seda veelgi vedelamaks muutnud, siis oleks ideid vaja kere tugevdamiseks. Sisu naginad ja probleemid uste sulgumisel, kui auto on ebatasasele pinnale pargitud hakkavad vaikselt tüütuks muutuma.

Enamasti lahendatakse selline mure poolraamide omavahelise ühendamisega paraja karpraua vahele poltimise või keevitamisega. Sattusin aga lugema internetist ühte artiklit, mingi vanade Mustangite ümber ehitamisega tegeleva ettevõtte kodulehel, kus need nn. subframe connector'id maha laideti - pidavat hakkama keret kinnituskohtadest lõhkuma ning muutvat ka kandmiku struktuuri ning kere väändejäikuse suurenemine pidi tänu sellele olema suhteliselt väike.

Selle asemel kasutati varianti, kus kupeekerega autole lisati kabrioleti jaoks mõeldud põhja detaile. Nimelt laiemad sisemised karbid, tugevam poolraame ja karpe omavahel siduv karpstruktuur, täies ulatuses üle kardaanitunneli ulatuv istmete alune põiktala. Tugevdati ka tulemüüri kohati plekki peale keevitades.

Ka endale kõlab selline plaan natuke efektiivsemana, lisaks oleks positiivne ka niigi madala kliirensi kõrguse säilimine, millest poolraamide ühendused muidu veel sentimeetri-paar napsaksid. Plaan oleks siis lisada karbile sisse poole lisakarp (originaal tundus olevat vaheleheta), ruumi selleks jätkub, keevitada eest küljekarpe poolraamiga ühendavatele karpidele lisatugevdused, lisada tagaistme alla samasugused karbid (originaalis ei seo tagumist poolraami küljekarbiga miski), kui õnnestub, siis jaotaks väikese ruumilise abiraamiga ka esivedrustuse kanduritelt tulevad jõud otse karpidele ning A-piilaritele (nn fender brace). Lisaks seoks ristisuunas esivedrustuse alt ja ülevalt bolt-on tüüpi risttaladega.

Ehk on keegi sellise teemaga natuke rohkem kokku puutunud ning oskab natuke teemat kommenteerida või mõningaid soovitusi jagada. Kuna auto põhjas on vaja paar väikest roosteauku ära lappida, siis oleks paras aeg ka keretugevdused ühele poole külge keevitada.

[Jesper]

Ma konkreetselt Pontiaci kohta ei oska midagi tarka kosta, aga enamikel autodel on võimalik leida suhteliselt piiratud hulk kurja juureks olevaid kriitilisi kohti, kuhu tugevdusi keevitades saab olukorda kõvasti parandada. Kabrioleti detailide kasutamine on ilmselt mõistlik algus, eeldusel et neid detaile on võimalik normaalse hinnaga saada. Kui ei ole, siis mina alustaks vedrustuse kinnituspunktidest, seejärel poolraamide ja ülejäänud kere ühenduskoha piirkond ning seejärel võiks kriitilise pilguga üle vaadata karpide ja kardaanitunneli omavahelise seotuse. Ma ei usu et karbid ise väga vedelad on, kuigi ega see vahesein ilmselt paha ei tee, aga kui ainuke põhjus karpe lahti saagida on selle vaheseina panek, siis vast pole vaeva väärt. Ukse sulgumine võib olla ka uksepostidest tingitud, see tasuks enne järgi uurida.

Üldine põhimõte tugevdamisel on lihtne - suvalist monokok-tüüpi konstruktsiooni ei tugevdata mitte lehtmaterjali paksuse lisamise, vaid painduvalt piirkonnalt mingi ruumilise toe abil paindumise isu ära võttes. Näiteks kui vedrustuse kinnituspunktid painduvad läbi, siis paksem plekk ei aita, tuleb toestada. Ja kui originaalne keevitusõmblus on vilets, siis tasub ta üle teha, efekt võib olla vägagi suur.

SFC-d on jah selline punakaela lahendus, kui selgub "tõeline raud" polegi niiväga raud vaid tavaline juudiplekk, siis on lahendus tema jaoks ju lihtne, rohkem rauda Ma ei usu et Firebirdil tehasest tulles uksed kinni ei läinud, pigem ikka tuleb eksoskeleti paigalduse asemel olemasolev kriitilise pilguga üle vaadata ja vajadusel remontida-taastada originaalne olukord.

[rnx69]

Kuna Firebirdi pole tehasest kunagi kabriona tulnud, need, mis on, on mingi jänkide "kerefirma" töö, nagu ka kõrgendatud bussid, siis ei ole neid kabrio detaile nagunii kusagilt võtta. Plaan oli vastavalt vajadusele sissepoole lisakarp ise plekist valmistada ning olemasolevale külge keevitada. Miskipärast kipun arvama, et need kabriod olid ehitatud karprauast või torudest poolraame ühendavate talade otsa.

Nende kerede hädaks kipub ikkagi olema ülemäärane pikisuunaline läbipaindumine, millest tingituna kipuvad tekkima väsimusmõrad näiteks katusesse - ei leidu vist praktiliselt ühtki F-keret, millel poleks B-piilari nurgas katuseplekis mõrasid.

[13piisab]

omik,

mäletan justkui, et tqhq.ee/forum rääkis mõned aastad tagasi muuhulgas firedele (ei tea küll, mis gen) viidates poolraamide ühendamisest (otsi SFC-d / Sub Frame Connectorit).

lihtsad abimehed on muidugi ka strutid. Mõlemal sillal, all ja ülal. Aga kui juba SFCdestki mõtettes kaugemale jõudnud oled, siis küllap need on ammu teada-tuntud.

karpide vahelehest: nt opel kadettE puhul on ta tagant kuni B-piilarini. Ilmselt tehase kokkuhoid - ehk ka muudel kontserni markidel?

jaga siis palun avastusi-mõtteid ka siin!

jõudu,
Teet

[rnx69]

SFC-d on jah USAs levinud, juba muskelautode hiilgeaegadest saati, põhjuseks konstruktsiooni lihtsus ning esmapilgul probleemi lahenemine. Tegelikult on tegu täpselt selle raske raua juurdekeevitamise teel saadud tugevusega.

Strutbar ja nn. wonderbar on nagunii plaanis.

[agaa]

Kere jäikuse suurendamiseks ,muidugi kui strutid on juba paigas, eelistaksin paari lahéndust mis eelmistest postitustest juba läbi käinud. Küljekarpide vaheleht või lehed, ristitala mis ühendab küljekarpe üle gardaani tunneli ja keevisõmbluste üle keevitamine. Nagu Jaapani driftiautodega tehakse. Kui need tehtud siis vaataks mis edasi saab.

[rnx69]

Sa neid driftiautode ümberehitusi kajastavat materjali oskad internetist soovitada? Ise ei suutnud mingit eriti adekvaatset/põhjalikku juttu leida

[agaa]

Noh kiire otsing tõi lagedale selle.
http://www.drifting.com/forums/tech-disc...ing-2.html

Vaatan veel.

---

Nonii see on õige leht. http://www.edmunds.com/insideline/autosh...rnews.html

Siin on ilusti näidatud ja seletatud ,küll inglise keeles aga seda ju USA auto omanikud valdavad.

http://forums.nicoclub.com/zerothread?id...id=4832342

[ryblik1]

üks kaheukseline opblikas sai abi sellest kui talle keevitati kapremondi käigus 1,5mm metallist karbid ja 1,5mm metallist uued karbivahelehed. ning nipet näept siia sinna keevitati ka sarnasest asjast. ja korralikult sulatati keevisega kinni. oli kordi jäigem ja vaiksem see kere, uksed ei vajunud enam lääpa kui tungiga tõstsid.

[rnx69]

Täna süvenesin auto all natuke asja ning tundub, et probleemi põhjus on väga proosaline - mingil põhjusel ei ole GM-i insenerid karbile vahelehte konstrueerinud. Avastasin ka et auto põhjas on mitmes kohas praod, mis viitavad samuti ulatuslikule materjaliväsimusele läbipainde tõttu.

Nüüd tuleb oodata ära, kui igapäevaliikuri keretöödest kätte saab ning siis tuleb ilmselt Firebirdi kere toorikuks võtta ning suhteliselt ulatuslikud keretööd ette võtta, ilmselt leiab selliseid üllatuslikke pragusid mujaltki. Arvatavasti piisab pikijäikuse saavutamiseks karpi vahelehe tekitamisest ning kui karbid poolraamidega korralikult ära siduda, peaks tänavaautole vajaliku tugevuse kätte küll saama.

[13piisab]

juhuse tahtel "põrkasin" OMP strutiga kokku ning tuulasin tootjalehel. Meeldiv üllatus oli, et vähemasti kataloogis on nt kadettE-le strute, rollbare - nende kohta on kenad pildid ning kohati ka lausa nn koostejoonised

kataloog: http://www.ompracing.it/engine.php3

mingid hinnaindikaatorid EEK-des (seda, mis ajast numbrid on, ei loe välja) leiab: http://www.gtstudio.ee/est/muud.htm

[rnx69]

Nii, käisin eile ühte lahtist Camarot vaatamas ning oh üllatust, kere on seal ikka suhteliselt minimaalselt tugevdatud. Küljekarpide alla (!) on keevitatud ca. 3x10 cm ristlõikega, 2 mm plekist painutatud karp ning tundubki olevat kogu nähtav tugevdamine. Põhi näeb seestpoolt piltide järgi välja nagu ka kupeel, nii et kogu tugevdamine on tehtud põhja all.

Olukorda analüüsides tundub, et probleemi põhjus polegi kere pikisuunaline läbi paindumine vaid vähene väändekindlus. ühest nurgast autot tõstes kerkib üles ainult konkreetne nurk kuna kere pooled pole omavahel piisavalt seotud.

Nii, nüüd ideed, kiitke takka või laitke maha :

1. Paikan ära paar pisemat sorti roostekahjustust, ahjaa, paar pragu ka.
2. Keevitaks üle mõningad strateegilistes kohtades olevad punktkeevitused (poolraamide ja kere ühendused, karpide ühendused kerega otstest, istmete alused risttalad ning nende liitekohad torpeedoga, vedrustuse kinnitused). Veel mõni koht, kuhu armatuuri täielikult eemaldamata ligi pääseks? Kas kasutada ühte pikka õmblust, mõne sentimeetriseid juppe või ca. 1 cm vahega punkte? Arvamused jagunevad täpselt kolmeks, pikka õmblust peetakse tulevaste potensiaalsete roosteprobleemide alustalaks, teised variandid pidada paremad olema.
3. Katsuks tagaistme taha tekitada X-tala ning siduda omavahel ära amordikannud, kui sinna ruumi jääb. Hetkel on seal kõrge rõhtne sein, mis eraldab kütusepaaki sõitjateruumist, jätkub paagi peal ning liitub pagasiruumi põhjaga. Sellele seinale on sisse stantsitud ca. 2 cm laiused tugevdusvaod, kuid need on liiga lühikesed, et tavaloogika järgi mingit erilist väändejäikust pakkuda.
4. Midagi veel?

[rnx69]

Veel üks pisut teemasse puutuv küsimus - kas keegi teab mõnda firmat, mis pakuks meitemail kõrgtugevat 2-komponentset polüuretaanvahtu? Mitte segi ajada Makroflexi jms jamaga. Uuematel kallitel autodel on osad niiskusega mitte kokku puutuvad tugevdusstruktuurid sellise keemiaga täidetud ning ka japsid ei jõua oma driftiautode juures sellist lahendust ära kiita.

Endal mõlgub mõttes täita esiistmete alune tala, mis on muidu suht kipakas, see peaks põhja keskosa jäigemaks tegema küll. Kuna tala on põhja kõrgeim koht, otstest karpidega ning alt põhjaplekiga isoleeritud, siis ei tohiks ka niiskuse akumuleerumisega probleeme olla.

[tarko]

Sai kunagi siit läbi Elfa tellitud: http://www.robnor.co.uk/index.php/produc...thane.html

[rnx69]

Elfa ei paku vist hetkel vahtu moodustavaid vaike - kõigil oli juures kirjeldus gel-like Eeldatavasti on tegu selle kummi sarnase vaiguga, mille sisse elektroonikaseadmeid uputatakse.

[rnx69]

Nii, sai täna natuke majandatud auto juures ning natuke plaani täiendatud. Kuna küljekarbi välimine külg on ca. 1,5 mm plekist valmistatud ning seesmine külg ainult 0,8 , siis tuleb siiski sissepoole lisakarp, sai ka vajalikud mõõdud võetud ning eskiis paberile visandatud.

Nüüd küsimus - painutuspinki saan kasutada ning painutamisega saab hakkama, aga tekkis küsimus, et kas kusagil Tartu kandis oleks võimalik tekitada karbi pinnale pikisuunalist tugevdussoont? On ehk kellelgi vastav abinõu olemas?

[rnx69]

Veel üks võib-olla loll küsimus. Mida teha poolraamide otste kinnituse juurde põhjaplekki tekkinud mõradega - loogiline oleks mõranenud plekk piisava varuga välja lõigata ning asendada, aga seda segavad needsamad poolraami otsad. Kas on kasu sellest, kui asendan pleki poolraami otsast alates ning ütleme, ca. 10 cm pragunenud kohast? Kuidas takistada hilisemat mõranemist antud kohtades?

[Veteran]

Veel üks võib-olla loll küsimus. Mida teha poolraamide otste kinnituse juurde põhjaplekki tekkinud mõradega - loogiline oleks mõranenud plekk piisava varuga välja lõigata ning asendada, aga seda segavad needsamad poolraami otsad. Kas on kasu sellest, kui asendan pleki poolraami otsast alates ning ütleme, ca. 10 cm pragunenud kohast? Kuidas takistada hilisemat mõranemist antud kohtades?

Kas peaitpoolt ei saa mõranenud kohta asendada? Ilmselt poolraam peaks olema pikem. Ei kujuta selle masina konstruktsiooni ette, kuid kui poolraam on toetatud- seotud ka tulemüüriga, siis on ka võimalik sealt mõrasid leida.
Masinat teadmata ja nägemata on raske midagi asjalikku öelda...

Terv. Veteran.

[rnx69]

Mõrad on tagumise poolraami otste vastas. Pealtpoolt ilmselt peale mõningat lõikumist saaks ligi küll. Sisuliselt on poolraami ots keevitatud plaadi külge, sinnasamma on keevitatud ka õõtshoova kronstein ning plaat omakorda on punktitud põhja külge ning ca 10 cm ulatuses ka küljekarbi külge. Tagantpoolt toestab plaati tagaistme alune risttala. Mõrad on plaadi ees põhjaplekis. Üritan homme pildi teha, see selgitab vist rohkem, kui minu jutt

Paikan need kohad ära, aga mida ikkagi ette võtta selleks, et need sinna tagasi ei tekiks. Kas mul on õigus, kui väidan, et 10 cm kolme punktiga küljekarbi küljes olevat plaadi osa on liiga vähe poolraami sidumiseks karbiga? Eespool on põhi terve, kuna seal seovad poolraami ja karpe eraldi talad ning poolraam ise lõppeb käigukasti kõrval torpeedo ääres.

[rnx69]

Nii, plaan sai tänu igapäevaliikuri põhjalikumale uurimisele uuesti üle vaadatud. Hakkas nimelt huvi pakkuma, mis annab igapäevases kasutuses olevale tõusva päikese maa poiste toodangule sellise suurepärase jäikuse. Uurimistöö viis põhja alla ning etskae - sellel on juba tehasest poolraamid omavahel ühenduses. Kahte abiraami ühendavad põhja all ca. 40x40 mm talad, seinapaksusega ca. 2 mm.

Vaadates ka põhja tekkinud mõrade paiknemist ning suunda, siis ilmselt ikkagi ei tee need niinimetatud subframe connector'id kere jäikusele paha. Lihtsalt ei tasu raske rauaga üle pingutada. Leidsin ka sobiliku materjali - 60x30 mm õhukeseseinaline karp, sellest peaks teoreetiliselt toestamiseks piisama ning kaalulisa tuleks ca. 10 kg. ainult. Tänu kahele katalüsaatorile ilmselt ei pääse väiksemat sorti põhja lõikumisest, osa talast tuleb vist tuppa tuua. Nüüd tuleb veel välja nuputada, kuidas talad poolraamidega siduda. 2 põlvkonna autodel on seda tunduvalt lihtsam teha, kuna neil jooksevad esimene ning tagumine poolraami tala praktiliselt kohakuti. 3 põlvkonnal aga järgivad eesmise raami talade otsad torpeedo kuju.