Krossi IZ Planeta Sport K-16
#1
Söiduk on tegelt mo isa oma, kuid kuna ta ise enam ei söida juba päris pikka aega, siis kasutan seda nüüd mina.
Pilte sellest milline ta alguses välja nägi mul hetkel pole. Need on kodo fotoalbumis (paberkandjal). Isa söitis Endurot oma löbuks. Krossirajad teda ei huvitanud, erinevalt mo söidustiilist. Tsiklil olid vedrud ja amordid IZ originaalid mis olid pehmed ja madalad just endurotamiseks. Ka tagakumm on enduro mustriga. Kuna isal jäid söidud tihti pimeda pääle, siis sai lambid ette ja taha pandud. Samuti aretas ta sinna kontaktivaba süüte (sellest saab ta ise rääkida kui soovib, ma olin siis liialt väike kui ta seda tegi).
Kui tsikkel mo kätte lubati, söitsin ka temaga esialgu maal niisama, sissesöitu. Seda seepärast, et isa viimane söit löppesid siis, kui teadmata vea töttu kolb silindri tükkideks sulas. (Teadmata viga oli see, et keegi ühisgaraazist oli karbal midagi "saboteerinud" ning segu liialt lahjaks teinud). Seega ennem ,kui ma söitma sain, tuli mootor korda teha. Önneks oli isa suutnud muretseda tutika kolvi koos silindriga, ennem kui tsikli kuuri kattealla jättis.
Seega esimene digiajastu pilt on selline:

   

   


Endurosöitudeks sai talle ka jalg külge aretatud, kuna keset uudismaad "kohvipausi" jaoks polnud teda kuhugi najale panna.

   
   


Piltidel on taha juba pandud 500 CZ vedrud ja amordid, kuna mulle madal variant ei sobinud.
Elu läks edasi, tulid muud tegemised: söjavägi, ülikool, pere, jne. ning vaba aega polnud enam krossitsikli jaoks.
Unus see tsikkel ka minul kuuri katte alla aastateks kuni ükspäev naabrimees tuli mo juurde ning ütles: "Lähme söidame ühe Pühapäeva krossi"!
Miks ka mitte, tsikkel ju täitsa olemas. Saigi mindud, kuid see Planeta pole varem sellisel rajal niimoodi käinud. Ja nii ilmnes palju asju mida tuli tsiklil ümber vöi juurde teha ...
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#2
Köigepealt sai küljest ära krutitud köik liigne, mis oli sinna möeldud enduro söiduks, krossirajal neid lisasid vaja pole (lambid, jalg).
Vahetasin tagaratta osal köik laagrid (velje rummul ja hammasratta rummul).
Siis sain aru, et Enduro kumm krossirajal ikka pole öige, 180 kraadistel tagasipööretel jääb libedaks. Hakkasin otsima 18 '' krossikummi. Tuli välja, et see suht väheliikuv, kuna läänekrossikatel on velg taga 19''.
Peal oli vene kett. See oli liialt ära veninud ning kippus ennem tagahammasratast maha hüppama. Seda ka seepärast, et keti suunamise rullikud olid pea olematud. Pingutasin Pühapäeval ketti maksimumini ning sain vähemasti löpuni söita päeva. Seega tuli osta tänapäeva krossikakett. Vene päritolu keti rullikuid ei oskan ma kuskilt otsida, eriti veel saarelt. Seega sai needki tänapäeva omad ostetud.
Rullikutega oli aga see jama, et originaalid käisid 6 mm telje peale, uued rullikud olid aga 8 mm telje omad (ma tellisin küll 6 mm omad ja paki pealgi oli kirjas et 6 mm omad aga ma ei tea küll kust kohast need välismaalased seda möötu vötavad).
Pole hullu. Rullikute tarbeks treisin vastavad teljed: keskosa 8 mm rullikule ning otsad M6, vanadest rullikutest on vaid jäänused:

   

Tagahammasratta ketisuunajat sai ka tugevamaks keevitatud, kippus ketipeksu pääle köveraks minema. Rullikud taga paikas:

   

Kuna tagakiige uute amortide töttu allapoole läks, tekkis selline mure, et kett hakkas vedamisel vasta kiiget käima tugevasti, samuti mootori enda vasta ka:

   
   

Tean mis lääne tsiklitel sääl käib, kuid iz-ile pole ju sellist müüa, mida vöta ja kruvi külge. Seega hakkasin ise aretama. Kodunt vana transportöörlindi laba teeks ehk töö ära:

   

Ainuke koht kuhu julgesin ja sain augu kiiges puurida ning keermestada oli tugevduskolmnurga sisse, nii üles kui alla:

   

Löikasin lindist öige möödu, ajasin kuumapuhuriga soojaks ning painutasin tagakahvli järgi ära:

   

Pealtpoolt sai kruvi plastiku sisse ära uputatud, et kett selleni ei jöuaks:

   

Kasutasin ka silikooni kinnituseks, kuna kahest kruvist aint ei piisa:

   

Sellel pildil on näha ka mootoripoolne ketisuunaja, kuhu käib ka kaks rullikut:

   

Pilt ka omatehtud suretuslülitist. Keskkooli ajal, kui selle külge aretasin, vöis saaremaal suretusnupu leidmisest und näha. Mandril olid need aga motopoodides mo jaoks hirmkallid. Seega leiutasin ise:

   

Uus kett ja rullikud küljes, läksin testisöidule ...
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#3
(18-09-2009, 10:47 AM)overspeed Kirjutas: Hakkasin otsima 18 '' krossikummi. Tuli välja, et see suht väheliikuv, kuna läänekrossikatel on velg taga 19''.

Korvid kasutavad taga 18" ning seda mõõtu müüakse ka. Näiteks "Mitas-e" ja "Kyoto" valikus on sellised olemas.



`73 Hanomag-Henschel F46KA
Vasta
#4
Et mootori poolt ebameeldivaid üllatusi vältida, vöi vähemalt teha midagi et neid ei juhtuks, ostsin mootorile iriidiumotsaga süüteküünla. Kuumusastme vötsin raamatu järgi 6, kuid kas möni Planeta Spordiga tihedamini söitev isik oskab öelda, mis kuumusastmega küünal oleks parem, äkki 8 ?

   
   

Ketiosaga ei läinud päris plaanipäraselt. Tagahammasratta pealt ta enam maha ei jooksnud, kuid tulid hoopis teised probleemid. Käiguga pidurdades rebis kett mootoripoolsed rullikud keevitusest lahti raami küljest:

   

Kui söita konarlikul rajal käib tagakahvel megakiirelt üles-alla. Seni kuni mootor ratast veab, on kett pingul ning probleeme pole: Kui aga lasta gaas maha ning kett läeb lödvaks ülal mootori poole liikudes, suudab tagakahvel talle jönksu sisse visata kahe ketilüli vahele.

   

See keti löntk jöuab aga sirgeks minemata esihammasratta ja mootori küljekaane vahele välja.

   

Kuna kett on siis sinna jöudes ühe rulliku vörra hambumises liiast, jääb see väljajäetud rullik püsti ja ei mahu hammasratta ning generaatoriruumi vaheseina vahelt läbi. Alumiiniumi oli ta kerge vigastama. Kätte ketti sealt saada oli päris raske. Kaane vigastused pole küll suured, kuid kui kellelgi peaks sellist küljekaant üle olema, oleksin huvitatud:

   

Eks ma pean nüüd jälle maha istuma tsikli juurde ja edasi nuputama, kuidas oma ketiprobleemile lahendust saada. Möned mötted juba liiguvad. Peaks möne läänekrossika pealt ka spikerdamas käima ideede jaoks. Kuna ise pikemalt tööl ootab IZ mind kodo.

   
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#5
Kui krossi-Spordile pandi CZ amordid,siis tehti ka "murtud " tagakiige,et tagumik liiga pösti poleks ja kett ei trambiks.Kiigele tehti tagapoole amordikinnitusi sisselõige ja painutati rattakinnitusi ülespoole niipalju,et sadula kõrgus oleks nagu enne ,keevitati kinni uuesti ja lisaks keevitati tugevdused.
Nii tegid vanemad mehed ca kakskend viis aastat tagasi,ise nägin.
Vasta
#6
CZ, millelt amordid sain, müüsin aasta tagasi maha. Sellel mootoril hammasratta paigutus hoopis teine, tüki taga pool kahvlile lähemal ning hammasratta ümber on vaba ruumi nii palju, et keti lönk vöik säält ümber tiiru ära teha. Samuti ei ole tal taris küljekaant kuna sidur ei käi läbi hammasratta völli.

Enduro kummi asemele saadud kasutatud krossirehvid:

   
   
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#7
(01-10-2009, 18:37 PM)paukjapostivahe Kirjutas: Kui krossi-Spordile pandi CZ amordid,siis tehti ka "murtud " tagakiige,et tagumik liiga pösti poleks ja kett ei trambiks.Kiigele tehti tagapoole amordikinnitusi sisselõige ja painutati rattakinnitusi ülespoole niipalju,et sadula kõrgus oleks nagu enne ,keevitati kinni uuesti ja lisaks keevitati tugevdused.
Nii tegid vanemad mehed ca kakskend viis aastat tagasi,ise nägin.

Kas see murtud kiige lahendus võiks olla midagi sellist, nagu selles teemas viidatud piltidel?
Vasta
#8
Murtud kiiget pole mul vaja. Originaalis on ta sirge ning murtud olekus kaotaks ma körgust ja amordid pöhjas hakkaks tagarehv vasta porilauda käima.
Aega läeb kuid miskit jöuan ikka teha. Tagumise ketisuunaja tegin ringi, ostsin mingi Yamaha krossika plastiku ja tegin alumiiniumist korpuse ümber. Kuna mul alumiiniumkeevitust pole, pidin pooled kokku poltima distantspuksid vahel (need plastikust).

   
   
   
   

Esihammaka ette nuputan rulliku leevenduseks. Kronsa kaane külge nikerdasin juba valma, tuleb veel kokku panna.

   
   
   

Hiljem pildid kui asjad küljes ning kuda proovisöit läeb.
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#9
Ketipoolt tehtud vigastused küljekaanele paikasin alumiiniumplekiga. Löikasin ja painutasin teist veidi ning liimisin siis silikoonliimiga pleki kaane külge.
   
   

Mootoriesine ketilainetepüüdja jäis siis rulliku näol välja selline nagu pildil. Oma töö tegi ta testisöidul kenasti.
   

Tagasuunaja külgepandult:
   

Pildil tundub kett küll lödva, kuid pingumale teda rohkem panna ei tohi, sest reguleerisin ta tagakiige sellises asendis, kus kett on köige enam pingul. Nii kiige allasendis tundubki ta megalödva.
   

Krossirajal, kus seekord käisin, suuri küppeid ei olnud, kuid seeeest lainelisi sirgeid väga palju. Ketiga probleeme enam ei esinenud. Tundub et sain selle vea likvideeritud. Avastasin aga midagi uut jälle, mis vaja ringi teha:
1) Piduripedaal tuleb viia ikka päkast allpoole
2) pinnas tollel rajal oli kivina ja köva. Peale kukkumist vasemale küljele oli mul söit söidetud tolleks päevaks (önneks juba päeva löpupoole), sest käiguvahetus hoob vöttis omale huvitavama kuju ning käike enam vahetada ei saanud. Metall aga sellel nii köva, et kohapeal sirgeks teha polnud vöimalik. Seega ei ole normaalne, et peale ühte tühist külili kukkumist väiksel kiirusel peab söidu katkestama, kuna hoob köver. Pean käiguvahetushoova kas vahetama vöi ümberehitama. Sellist on vaja, nagu teistel krossikatel, kus ots on liigendiga ning peale kukkumist vedru selle tagasi lükkab. Samas tuleb selle probleemi lahendus leida ka piduripedaalile.
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#10
Suuri ja pikki radu meil saarel pole, möni väiksem siiski on. Pisike söidupäev klubiliikmetega:

http://www.youtube.com/watch?v=Ev0hKUlrYBU
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#11
(30-11-2009, 12:08 PM)overspeed Kirjutas: Pean käiguvahetushoova kas vahetama vöi ümberehitama. Sellist on vaja, nagu teistel krossikatel, kus ots on liigendiga ning peale kukkumist vedru selle tagasi lükkab.


Esialgu proovin ikka ümberehitust. Vedru ma sinna panema ei hakka, pole lihtsalt sellist. Keeran ta tugevalt kinni, et paigal püsiks. Kui külje maha kukun, siis ehk liigub hoova ots ära ning ei vääna vart köveraks. Püstiajades pean käsitsi uuesti otsa tagasi keerama.
Pildil olev polt ei jää, tuleb ümara peaga, hoob saab ka värvkatte hiljem:

           
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#12
Läksin tegema pojaga üht söitu pöllul ning avastasin, kui olin tsikli käima pannud, et silindri kaane vahelt lööb suitsu välja aeg-ajalt. Vibraga on mutrid natukse lahti läinud kuid samas mootor töötab ju kenasti.
Pingutasin mutrid ära ning avastasin ka, et süüteküünal on samuti lahti vibreerinud. Imestama pani, kui vähenöudlik on Planeta mootor, sest olin ju nii söitnud mönda aega. Mäletan oma CZ aegadest, et see oli palju kapriisem. Iga väike viga ja mootor törkus.

       
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#13
(19-06-2010, 13:43 PM)overspeed Kirjutas: Läksin tegema pojaga üht söitu pöllul ning avastasin, kui olin tsikli käima pannud, et silindri kaane vahelt lööb suitsu välja aeg-ajalt. Vibraga on mutrid natukse lahti läinud kuid samas mootor töötab ju kenasti.
Pingutasin mutrid ära ning avastasin ka, et süüteküünal on samuti lahti vibreerinud. Imestama pani, kui vähenöudlik on Planeta mootor, sest olin ju nii söitnud mönda aega. Mäletan oma CZ aegadest, et see oli palju kapriisem. Iga väike viga ja mootor törkus.

Rääkides vähenõudlikusest.
Panin üle pika aja oma Spordika käima ja olin varajasema muterdamise käigus unustanud Mikuni karpal kaane lahti. Tavaline käivitus protseduur, mõningate väntamistega susklapist vana suits välja ja uus segu sisse. Süüdet, vänta ja nii ta käima sai. Mõni hetk soojaks ja kui hakkasin külm käivitust välja lükkama, siis avastasin et segusiibri pealne puhta alasti.
Nii, et suudab väikseid apse andeks anda küll.
Olen huvitatud IZ Planeta Spordi summutist, raamist.
Vasta
#14
Löpuks jöudsin siis piduripedaali kallale. Kujutage ette olukorda, et vötate juba kurvi vasakule, esirattaga pidurdada hoogu vähemaks on juba hilja kuid tagarattaga saaks veel veidi küll, kuid too pedaal asub jalast körgemal ning selle vajutuseks on vaja jalg raualt tösta ... ei ole hästi teostatav, seega ümberehitus vöis alata:

Algul oli siis nii:

       

Löikasin varrastliigutava öla pedaalist lahti, käiasin puhtaks et hea keevitada oleks:

       

Leidsin siis söidusaabastega tsikli selga ronides pedaalile öige koha ning fikseerisin selle (pildil on vaid toestatud, punktide keevituse ajaks fikseerisin pitskruviga):

   

Punktid paikas, eemaldasin hoova tsikli küljest ja keevitasin öla kinni:

       

Löpptulemusega olen igati rahul (mitte vaid visuaalselt vaid proovisöit kinnitas seda)

   

Wink Rääkides nüüd keevitamises, siis vanad teadjad mehed saunas rääkisid, et vanakooli masinaid tuleb keevitada ikka vanakooli aparaatidega, muidu ei tulevat öige ja korralik asi välja Wink
Keevitustöödel kasutan Nöukogude ajal ise valmistatud trafodega elektrikeevitust:

   
Vaatasin, et on aeg teha uus poripüüdja tagaratta ja mootoriruumi vahele. Originaalplastik oli juba liiga lühikeseks kulunud ning kunagi ammu isa pandud presendist veepüüdja öhupuhasti kaitseks oli väga hapraks repetanud:

   

Isa on öhupuhasti korpuse ka natukse ümber teinud omal ajal, nimelt tegi katuse peale, et vesi otse lehtrisse sisse ei kukuks vaid peaks ikka laburünditaolise teekonna läbima ennem kui öhupuhasti filtrini jöuab. Endurotades tuli tal palju kordi ette teid mis olid väga- väga vesised.

   

Kena topeltseinaga ja tugevdusribidega pakkekarbi papist poripüüdja löigatud ja paigas Wink

   
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#15
Sabloon tehtud vöis öige asja valmis löigata, jällegi aitab hädast välja materjaliga transportöörlint:

       

Testisöitjad:

       

Nüüd vaja veel numbrialused teha, siis saab ring täis.
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#16
Tore oleks näha sama ratast koos omanikuga retro krossivõistlustel
Vasta
#17
to cyc: Mis numbriall ise sõidad? Oleks huvitav teada, kas selle sarja mehi siin ka on?

Vabandan muidugi võõras teemas läbustamise eest.
Vasta
#18
(24-08-2010, 18:40 PM)cyc Kirjutas: Tore oleks näha sama ratast koos omanikuga retro krossivõistlustel

Tegelt ma oma soovidega sinna poole vaikselt liigungi. Kust ma saaks tehnoandmed numbrialustele, st kui suured ja kuhu? Ilma nendeta ei läe tsikkel tehnoülevaatusest vöistlustel läbi. Loodan ikka löpuks sinna jöuda, aeg on kahjuks siiani mulle takistusi teinud (st tööaeg, kuna töötan merel laevas siis ei saa paljudest üritustest osa vötta, see aasta on MMM jälle siis kui tööl olen)
Arrogance diminishes wisdom ! 
Tean üht väga head pottseppa: http://www.tulepesa.ee
Vasta
#19
Kloostrimetsa motopoes olid audentsed sinised numbrialused 3-4 kuud tagasi olemas, tk hind 15 eeku, läheb 3 tk.
Endale sai ka komplekt võetud, number tuleb valgega peale kleepida.
Vasta
#20
Numbrialused saab teha plastikust, (mina tegin kunagi pesukausi põhjast ja 20l kanistrist) erinevate värvide ja läbimõõtudega on olemas firmades, mis tegelevad kõiksuguste kummipukside ja plastikute müümisega, Tartus tean paari kohta. Ei ole küll originaal, aga välja näeb suhteliselt hea. Kokku kolm numbrilauda: üks ees ja taga mõlema poolsel küljel. Kuju ja suurus on oma fantaasia.
To Puhh: Ise sõidan nr.18 all
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne