Krossi IZ Planeta Sport K-16
#21

to cyc: Lahe. Pikametsas siis põrutame varsti. 39 on sul seljatagaBig Grin
Vasta
#22

Plaanin Saaremaal Jaanikrossist osa vötta, olgugi, et vist ainuke retrotsikliga (Retro-klassi pole, söidan koos paugupillidega Hobby klassis)
Numbrialused vaja siis teha löpuks.

   
Kuskil sinna tagaratta kohale tuleb need siis aretada.

   

Plaanin teha alumiiniumist. Nagu ikka, šabloonpapp ja löikama:

   

Vasemale on lihtne, seal ei sega miskit:

   

Paremale painutan pleki ümber sumbuti:

   
Šabloonide järgi märkisin plekile ning tikksae ja plekikääridega löikasin välja:

   

Et pleki serv teravalt löikav ei jääks, valtsisin selle ära:

           

Peale esimese valtsimist avastasin, et olin plekid sassi ajanud ja painutasin parempoolsel serva väljapoole. Efekt jääb samaks, lihtsalt imelikum peale vaadata. Aga kes see seda nii täpselt ikka imetleb.
Plekid valmis:

   
Plekid küljes:

       

       
Siis avastasin trosse määrides, et siduri oma on peaaegu pooleks juba. Demonteerisin selle ja jootsin uue.

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#23

Esimese numbrihoidja tegin vineerist ja lasin kiletatud numbri klambripüstoliga plaadi külge, kiirkinnitus plastkröpsud hoiavad neljast kohast plaati amortide küljes:

       
Tagumised numbrid nn "teibituuning":

       

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#24

Minek:

       
Koormarihmasid on topelt seetöttu, et mulle ei meeldi söidu ajal muretseda kauba kinniolemise pärast haagisel.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#25

Olin rajal ainuke mitte Lääne-tsikli söitja:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#26

No kuidas sõit läks? - Nagu hunt lambakarjas ? Big Grin

Almost Again
Vasta
#27

(25-06-2012, 18:55 PM)Necro Kirjutas:  No kuidas sõit läks? -  Nagu hunt lambakarjas ? Big Grin

Söit oli super, arvestades veel sellega, et pole 1,5 a. tsikli seljas istunud ja see oli üldse esimene vöistlus, kus käinud olen krossikaga.
Hunt lambakarjas -- silmatorkamise poolest (ainuke vana ja veel vene tsikkel), aga söidu kohapealt -- ei olnudki viimane Big Grin

   

Omapäraselt muigamapanev oli see, et kui mölemad söidud olid tehtud, siis tuttavad ja niisama vöörad, kes boksialas mööda läksid, küsisid esimese asjana kohe: "Kas tsikkel pidas vastu?"

Rööm oli kogeda, et pidas vastu kenasti. Isegi peale suuremat avariid, kus ühel hüppel mul kokkupörge juhtus teise söitjaga (0:55) ning uperkuut mölemal päris korralik oli. Väänasin sarved esirattaga uuesti paralleeli, piip tagasi küünlale ning kihutasin edasi.

Möni pilt teisest söidukist ka, mis haagisel oli:


       

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#28

Oskab keegi öelda, kuidas lahendada krossikal väga pikkade käikude probleem ? Kus kohast oleks vöimalik saada taha suurem hammasratas?
Ja kas see tundub loogilisena, et jahutusega tekib probleeme, kui gaas pidevalt pöhjas, koormus suur ning kiirus väike (s.t. aeg-ajalt oli tunda pöörete pealejäämist, nagu iseeneslik bensiini süttimine).


   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#29

Ülekuumenemise algseks tundemärgiks on jõu kadu. Pöörete pealejäämine võib olla seotud gaasitrossi kinnikiilumisega, või segusiibri vahele sattunud purust.
Käigud on kastis sellised nagu on ja neid muuta ei saa. Tagumise suurema hammasratta alternatiiviks on väiksem esimene. Erinevate radade jaoks erinev esimene hammakas.
Vasta
#30

(27-06-2012, 00:25 AM)overspeed Kirjutas:  Ja kas see tundub loogilisena, et jahutusega tekib probleeme, kui gaas pidevalt pöhjas, koormus suur ning kiirus väike (s.t. aeg-ajalt oli tunda pöörete pealejäämist, nagu iseeneslik bensiini süttimine).
Õhkjahutusega kahetaktilisi jahutatakse suures osas kütuse mootorisisese aurustumisega, st mida rikkam segu, seda parem jahutus. Soovitav on panna suurem peadüüs.
Vasta
#31

(27-06-2012, 08:51 AM)motamees Kirjutas:  Ülekuumenemise algseks tundemärgiks on jõu kadu. Pöörete pealejäämine võib olla seotud gaasitrossi kinnikiilumisega, või segusiibri vahele sattunud purust.

Jöud ei kadunud. Pidurdades käik sees mootori pöörded maha, siis enamjuhtudel nad ka jäid maha.

(27-06-2012, 08:51 AM)motamees Kirjutas:  Käigud on kastis sellised nagu on ja neid muuta ei saa. Tagumise suurema hammasratta alternatiiviks on väiksem esimene. Erinevate radade jaoks erinev esimene hammakas.

Esimehe hammakas on köige väiksem mis leidsin. Kui veel väiksem panna, siis hakkaks kett liialt küljekaane korpust poldi kohast sööma.


(27-06-2012, 09:10 AM)kradmelder Kirjutas:  Mis käigukast sel masinal sees on? Krossi IZ-idel oli oma lähiülekannetega käigukast, mis erines tänavasõidu IZ-i kastist. Äkki hoopis tänavasõidu käigukast sees?
Krossikasti ülekandearvud peaksid olema-
2,29
1,62
1,25
1,0

Tagahammikaid saab teha lasta, esimene tegija, kes hetkel meenub, on -
http://www.kalamotors.ee/?kontakt,2

Ma ei teagi mis kast sees on, kuulen esimest korda, et on olemas erinevad. Pean uurima, sest mulle tundub siis küll, et maantee oma, kuna terve krossi rada vaid 2. käiguga läbi söita ei ole nagu normaalne ja piin sidurile. Proovin ära mööta.


(27-06-2012, 11:06 AM)argo1974 Kirjutas:  Õhkjahutusega kahetaktilisi jahutatakse suures osas kütuse mootorisisese aurustumisega, st mida rikkam segu, seda parem jahutus. Soovitav on panna suurem peadüüs.

Kui veel suurema panen, siis uputab juba üle. Praegalt juba peab kohapeal tuuritama, et täis ei tömmaks ning suitsu tuleb tagant piisavalt (öli segu pärast muretsen, praegalt 1/30 aga kas peaks tegema 1/20 ). Jään hetkel vastuse völgu, mis möödus düüs mul sees on, aga mis numbrit soovitate siis ?

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#32

Peadüüs hakkab mõju avaldama alles 1/2 gaasi pealt. Et segu on kõrgetel pööretel lahja, näitab mootori "mahapidurdamise" vajadus. Vähese gaasiga on segu jälle piisavalt rikas, et mootor omapäi pöördeid ei kogu.
Vasta
#33

(27-06-2012, 12:12 PM)argo1974 Kirjutas:  Peadüüs hakkab mõju avaldama alles 1/2 gaasi pealt. Et segu on kõrgetel pööretel lahja, näitab mootori "mahapidurdamise" vajadus. Vähese gaasiga on segu jälle piisavalt rikas, et mootor omapäi pöördeid ei kogu.

Kas nöela töstmine abiks, kuigi see mul vist keskmisest ülalpool.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#34

See nn. iseeneslik kütuse süttimine võib ollagi tingitud liiga lahjast küttesegust, lahja seguga tekib selline efekt, et pöörded jooksevad pikalt alla kui gaas maha lasta. Mitte et õli on kütuse sees vähe, 1/30 kvaliteetset õli sellisele vanakesele on täitsa normaalne, vaid peadüüs on väike. Pigem las olla natuke rikkam segu kui lahja. Iz sport on selles mõttes väga õbluke, kui lahja seguga kuskil krossirajal mäkke sõites pöörded kõrgele lasta, natuke rohkem koormust ja auk kolvis nagu naksti.
Nõela tõstmine aitab, aga vähesel määral. Pigem ikka suurem peadüüs.
Vasta
#35

Küünla värv?
Vasta
#36

Nõela tõstmisest pole abi, siis läheks segu alumises otsas veelgi rikkamaks.
Mis puudutab kütuse-õli segu, siis võib katsetada vahekordi suurusjärgus 1:20, sest kahetaktiline saavutab sellise seguga maksimaalse võimsuse.
Vasta
#37

(28-06-2012, 09:22 AM)motamees Kirjutas:  Küünla värv?

kunagi vaatasin, siis oli must-pruun, aga mitte krossirajal. Kodus ei saa mootor sama koormust mis rajal, ja vöistluspäeval ei olnud aga kruttida maha. Peale boksi söitmist pole ju mötet enam vaadata, peab otse raja ääres maha kruttima.
Düüsi suurust uurin, proovin, kui aega saan.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#38

tere
pole küll tegu krossaga aga ühel oma kahetaktilisel mootoril oli ka sama probleem et kiskus pöördeid ülesse ja pidi koormusega pöördeid alla ajama ja selle asja lahenduseks oli vaja vahetada väntvölli simmerlingid

k 750, Yamaha xt350 ja vw Passat
Vasta
#39

(29-06-2012, 18:36 PM)g5943 Kirjutas:  tere
pole küll tegu krossaga aga ühel oma kahetaktilisel mootoril oli ka sama probleem et kiskus pöördeid ülesse ja pidi koormusega pöördeid alla ajama ja selle asja lahenduseks oli vaja vahetada väntvölli simmerlingid

s.o. lisaöhu juurdepääs. Mötlesin ka sellele juba, aint ei mäleta, kas panin uued simmerid vöi mitte, kui väntkeps-mehhanismi osa vahetasin. Önneks saab vist Planetal simmerid väljapoolt vahetada, ilma mootorit pooleks vötmata, erinevalt Jupiterist, millega mul sama probleem hetkel on. Aga siis vöiks juba ühtlesi ka vv-i laagrid uued panna. Kräp, miks see mälu nii lühike peab olema.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#40

Simmeri veaga pole tühikäiku.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne