Krossi IZ Planeta Sport K-16
#41

Paberite järgi käib Planeta Sport mootoril karba K62M, ava 32 mm, düüs ? mm. Oskab keegi öelda, mis on sellel karbal düüsi mööt ? Kas krossikale käib mingi teistsugune karba ja düüs, vöi on see puhtalt katse-eksitus-meetodil asja seadistamine ?

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#42

Kaas-kihutaja:

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#43

(18-08-2012, 17:34 PM)overspeed Kirjutas:  Paberite järgi käib Planeta Sport mootoril karba K62M, ava 32 mm, düüs ? mm. Oskab keegi öelda, mis on sellel karbal düüsi mööt ? Kas krossikale käib mingi teistsugune karba ja düüs, vöi on see puhtalt katse-eksitus-meetodil asja seadistamine ?

Tervitusi,

Tänavasõidu Planeta Spordi K-62 mõlemad düüsid on 270. Krossika kohta mul täpsed andmed puuduvad. Mul on ka üks mitmepäevasõidu mootor, aga sellele ligipääs võtab aega.

Kõhutunne ütleb siiski, et krossimootoril võiks veidi suuremad düüsid olla. Kuskilt need paar lisahobujõudu tuleb ju näpistada.
Vasta
#44

(19-08-2012, 19:02 PM)klaabu Kirjutas:  Tervitusi,

Tänavasõidu Planeta Spordi K-62 mõlemad düüsid on 270. Krossika kohta mul täpsed andmed puuduvad. Mul on ka üks mitmepäevasõidu mootor, aga sellele ligipääs võtab aega.

Kõhutunne ütleb siiski, et krossimootoril võiks veidi suuremad düüsid olla. Kuskilt need paar lisahobujõudu tuleb ju näpistada.

Tänud klaabu. Piilun oma karbasse ja nüüd tean, mis möödust vähemasti suurem panna, sest kaldun ka arvama, et tuleks suurem panna. Pluss mota rääkis, et masin oli väga ökonoomne kui tema sellega söitis, sama karba ju alles peal, pole sellel veel miskit peale nöelakörguse muutnud.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#45

Ei tahaks küll rõõmu rikkuda, kuid K-62 pole krossisõiduks kuigi sobiv asi.
Esiteks pole seal kuidagi välditud kütuse vahustumine vibratsiooni tõttu.
Selle vastu aitab peenest võrgust sõel ümber peadüüsi, kuid suurem puudus on selle siibrikaas, mille sulgemine tolmukindlalt on väga keeruline ja keegi ei tea kas nüüd sai tihend ilusti või mitte.
Pigem võiks soovitada Mikunit või kasvõi Jikovit 36-38 lõõriga.
Häälestamine algab siiski mitte düüsi valiku vaid nõela ja kaevu sobivuse kontrollist.
Selleks esimese asjana reguleerida mootor tühikäigule korralikult tööle nii, et segukruvi poleks üle 3 pöörde lahti ja alla 1 pöörde kinni.Kui ei õnnestu vahetada tühikäigudüüs välja.Nüüd panna nõel alumisse asendisse ja ilma peadüüsita proovida sõita.Poole gaasini peab mootor käima ilusti ja alles siis minema täis.Kui käib pea lõpuni välja tõsta nõela keskmisse asendisse ja kui see ei aita on vaja jämedamat kaevu või peenemat nõela.
Nüüd panna sisse suur düüs ja proovida sõita.Kui ei õnnestu jõuda täispööreteni sooja mootoriga hakata vahetama väiksemaks kuni käib täispööreteni ja mitte grammigi rohkem.
Nüüd kui käib algusest ja lõpust aga mitte poole gaasiga on vaja teise koonusega nõela.
Kui tühikäigult üleminekul läheb segu liiga rikkaks tuleb siibrile väljalõiget juurde viilida ja kui lahjaks siis panna väiksema väljalõikega siiber.
Lõpus alles võib väikseid kõrvalekaldeid proovida nõela tõstmise ja langetamisega muuta.
Vasta
#46

(20-08-2012, 11:03 AM)2715 Kirjutas:  Ei tahaks küll rõõmu rikkuda, kuid K-62 pole krossisõiduks kuigi sobiv asi.
Esiteks pole seal kuidagi välditud kütuse vahustumine vibratsiooni tõttu.
Selle vastu aitab peenest võrgust sõel ümber peadüüsi, kuid suurem puudus on selle siibrikaas, mille sulgemine tolmukindlalt on väga keeruline ja keegi ei tea kas nüüd sai tihend ilusti või mitte.
Pigem võiks soovitada Mikunit või kasvõi Jikovit 36-38 lõõriga.
Häälestamine algab siiski mitte düüsi valiku vaid nõela ja kaevu sobivuse kontrollist.
Selleks esimese asjana reguleerida mootor tühikäigule korralikult tööle nii, et segukruvi poleks üle 3 pöörde lahti ja alla 1 pöörde kinni.Kui ei õnnestu vahetada tühikäigudüüs välja.Nüüd panna nõel alumisse asendisse ja ilma peadüüsita proovida sõita.Poole gaasini peab mootor käima ilusti ja alles siis minema täis.Kui käib pea lõpuni välja tõsta nõela keskmisse asendisse ja kui see ei aita on vaja jämedamat kaevu või peenemat nõela.
Nüüd panna sisse suur düüs ja proovida sõita.Kui ei õnnestu jõuda täispööreteni sooja mootoriga hakata vahetama väiksemaks kuni käib täispööreteni ja mitte grammigi rohkem.
Nüüd kui käib algusest ja lõpust aga mitte poole gaasiga on vaja teise koonusega nõela.
Kui tühikäigult üleminekul läheb segu liiga rikkaks tuleb siibrile väljalõiget juurde viilida ja kui lahjaks siis panna väiksema väljalõikega siiber.
Lõpus alles võib väikseid kõrvalekaldeid proovida nõela tõstmise ja langetamisega muuta.

Sad

See on miskit uutmoodi mo jaoks. Eks ükskord ole ikka esimene kord.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#47

Sai pisut jälle söidetud:

       

Nüüd oleks natukse infoabi vaja, väga teretulnud.
Ennem vöistlusi sai trennis käidud ja suutsin nendel pikematel ja tugevamatel CZ vedruamortidel ölid välja hüpata. Seega pidin vöistlused tegema madalate originaalidega, mis aga hüpetel pöhja peksid meeletult. Uuriksin nüüd, kas saab CZ-i omad korda teha.

Oskab keegi kirjeldada, kuidas see amort täpselt töötama peab selle lisaballooniga koos? Töötab ta mölemat pidi ? Palju sellisesse öli sisse läheb , palju survet ? Kas too ballooni osa ka lahti miskitmoodi käib?

Loodan et kellelgi on olnud kogemusi, muidu siin nuputan üksi et siit ja sealt.

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#48

Balloon käib lahti küll.Tuleb ventiiliga kaas sisse suruda ja paljastub splint.See eest ära ja kaas tuleb välja ja kaane otsas on kummilutt.
See peab olema terve.
Kokkupanekul peab selle luti ventiilist umbes poole väiksemaks imema et ta ei veniks välja ja puruneks kui sinna surve sisse lüüakse.Täitmisel panna amort voolikuga ülespoole kruustangide vahele, voolik õlinõusse ja teha sissevälja kuni õhku ei tule enam.Nüüd jätta vars välja ja tõsta voolik üles et oleks õli täis.
Siis valada balloon täis ja ühendada omavahel jättes keerme pisut lahti ja pressida kolbi sissepoole, kuni tuleb ilma õhuta õli ja keerata stuts kinni.
Nüüd lüüa ventiilist sisse õhk või veelparem lämmastik rõhuni, mis rahuldab sõitja vajaduse.
Jättes õlisse kuhugi õhumulli läheb see vahule ja amordi jäikus väheneb oluliselt sõidu kestel.
Tihenditega aga on lugu selline, et kui juhtpuksist loksub ei jää pidama kauaks.
Vasta
#49

(29-05-2013, 15:52 PM)2715 Kirjutas:  Balloon käib lahti küll.Tuleb ventiiliga kaas sisse suruda ja paljastub splint.See eest ära ja kaas tuleb välja ja kaane otsas on kummilutt.
See peab olema terve.
Kokkupanekul peab selle luti ventiilist umbes poole väiksemaks imema et ta ei veniks välja ja puruneks kui sinna surve sisse lüüakse.Täitmisel panna amort voolikuga ülespoole kruustangide vahele, voolik õlinõusse ja teha sissevälja kuni õhku ei tule enam.Nüüd jätta vars välja ja tõsta voolik üles et oleks õli täis.
Siis valada balloon täis ja ühendada omavahel jättes keerme pisut lahti ja pressida kolbi sissepoole, kuni tuleb ilma õhuta õli ja keerata stuts kinni.
Nüüd lüüa ventiilist sisse õhk või veelparem lämmastik rõhuni, mis rahuldab sõitja vajaduse.
Jättes õlisse kuhugi õhumulli läheb see vahule ja amordi jäikus väheneb oluliselt sõidu kestel.
Tihenditega aga on lugu selline, et kui juhtpuksist loksub ei jää pidama kauaks.

Tänud info eest, läen töökotta ja uurin asja.

Mis öli soovitate ?
Kas hüdraulika öli vöib panna (mul hetkel pole muud kohe vötta) ?

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#50

Võib ikka ja õliga reguleeritakse ka kuigipalju jäikust.
Parim on aga siiski amortisaatoriõli ja seda on mitme paksusega SAE 15 kuni SAE 3.
Tihenditega aga on küll selline asi et ei tea kust saada.
Vasta
#51

(30-05-2013, 19:58 PM)2715 Kirjutas:  Tihenditega aga on küll selline asi et ei tea kust saada.

Eks ta üks vana ja kulunud asi ole ... ei tea töesti kust ma sellele kolvile uue plast-tihendi saan Sad

Lahtivött:

           

           

           

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#52

Tegin palju pilte, sest muidu ei oska äkisti kokku panna pärast. Sellel kolviosal on ikka eriti palju seibe.
Kas on olemas äkist selline vöimalus, et mul need voolikud amordi ja ballooni vahel on sinna külge pressitud ?
Käib nagu ringi küll, kuid lahti ei tule, samuti puudub vötme koht vaid on pressitud alumiiniumist hülss.

Lahtivöttu veel:

           

           

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#53

Lõikasin kunagi mingile amordile sobiva seinapaksusega plastikust selle "kolvirõnga". Kulumist aitab kompenseerida paksem õli.
Amort ongi ju õli läbi pilude pressimine. Pole eriti vahet, millisest pilust seda pressitakse.
Amordi jäigastamiseks olen seibe ümber tõstnud.
Vasta
#54

Enne ei vaadanud korralikult ja sel ei käi jah voolik lahti.Seega õli sinna topsikusse, teha sissevälja kuni mulle ei tule, lutist kolmandik õhku välja ja lutt sisse nii, et õli voolab üle serva ja siis splint ette ja õhku täis.
Kolvirõnga võib ka treida mingist hüdrosilindri juhtpinnast või ka mustast plastiktoorikust.
Vasta
#55

(31-05-2013, 23:14 PM)2715 Kirjutas:  Kolvirõnga võib ka treida mingist hüdrosilindri juhtpinnast või ka mustast plastiktoorikust.

Ma nagu mötlesin, et prooviks duroplastist treida, kui ei önnestu siis löikan nagu Mota tegi.

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#56

Nii huvi pärast (mis siin öösel ikka muud teha) küsin, et mis asi see duroplast ka on, mingi plastik, millest omal ajal WC pottide prillaudu ja Trabant autode keresid treiti? Peaks vist olema või?
Vasta
#57

(01-06-2013, 04:59 AM)kass Kirjutas:  ... mis asi see duroplast ka on...
Prilllaudi ja Trabante nii kallist materjalist küll ei tehta. See on valge kangis materjal, mis on ka hästi treitav. Kuuma-, õli-, kulumiskindel. Tehakse igatsorti pukse ja muid vidinaid, mida rauast ei pea treima.
Nime pole kirjakeeles isegi trehvanud. Meil kutsuti seda fturoplastiks. Mõni treimise jäänud siiani kodo olemas.
Vasta
#58

Mota räägib sellest mida mötlesin. Kuidas ta öieti kirjakeeles on ei teagi kindlalt, ikka samuti kuulmise järgi.

Sirvisin siin pilte, mida fotograafid tegid. Jäin mötlema, et kui lääne masinatel vedrustuse nii pöhja lööb ... :

   

... siis pole ime et vene omad seda matsuga teevad:

   


Niisama möni veel:

           

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta
#59

(01-06-2013, 02:13 AM)overspeed Kirjutas:  
(31-05-2013, 23:14 PM)2715 Kirjutas:  Kolvirõnga võib ka treida mingist hüdrosilindri juhtpinnast või ka mustast plastiktoorikust.

Ma nagu mötlesin, et prooviks duroplastist treida, kui ei önnestu siis löikan nagu Mota tegi.

Unetule ksf! kassile, kes norib ilmselt niisama, teades ise väga täpselt, mida mõeldi Toungue ja teistel, kes ei tea, lugemiseks, mis asi on polütetrafluoroetüleen ehk fluorplast F4 ehk flüoon ehk sorefoon ehk aglofoon ehk hostafoon ehk polüfoon ehk ...
oeh... jne jne ja ...
... teflon
http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCte...%C3%BCleen
Vasta
#60

(02-06-2013, 16:35 PM)nunu Kirjutas:  Unetule ksf! kassile, kes norib ilmselt niisama, teades ise väga täpselt, mida mõeldi Toungue ja teistel, kes ei tea, lugemiseks, mis asi on polütetrafluoroetüleen ehk fluorplast F4 ehk flüoon ehk sorefoon ehk aglofoon ehk hostafoon ehk polüfoon ehk ...
oeh... jne jne ja ...
... teflon
http://et.wikipedia.org/wiki/Pol%C3%BCte...%C3%BCleen


Tänud valgustamast, hea info ei tee kunagit liiast.

Hetkel on seis selline, et toda PTFE-d mul polegi, treisin natukse teisest plastist. Ja 1mm paksust plastikvöru on suht keeruline treida, ja suht keeruline sinna kolvile peale sikutada ... aga tehtud sain.

       




(20-08-2012, 11:03 AM)2715 Kirjutas:  Häälestamine algab siiski mitte düüsi valiku vaid nõela ja kaevu sobivuse kontrollist.
Selleks esimese asjana reguleerida mootor tühikäigule korralikult tööle nii, et segukruvi poleks üle 3 pöörde lahti ja alla 1 pöörde kinni.Kui ei õnnestu vahetada tühikäigudüüs välja.

Sai natukse istutud ja uuritud. K-62 le ei leidnudki, et oleks mitut möötu tühikäigudüüse, köik paistavad olevat ühesugused ilma numbrita (vaatasin vanadest karbadest ja uutest remontkomplektidest), seega jäi see mis sees on.

Vibratsiooniga on lood pahad, see on ära kulutanud tolle kruvi karba kaanel, millega siibrit mehhaaniliselt töstetakse - peab vahetama.
Kas selle keerme vahelt lekkiv öhk mängib suurt rolli tühikäigu ja madalapöörete segule ?

Üks, vöimalik et imelik, küsimus selle tühikäigu ja madalapöörete düüsi asjus:
Kruviga reguleeritakse öhu kogust karba sisselaskest ... siis on kanal ühendatud tolle väikse düüsiga ... ning siis väljub silindri poole.
Kas too kanal on ehitatud ejektori pöhimöttel vöi mitte (ma pakuks et mitte) ?
Ehk kui anda kruviga öhku peale, siis too öhk läbi ejektori minnes imeb kaasa kütet läbi väikse düüsi ja kui öhk täitsa kinni keerata, siis ei ime kütet üldse.
VÖI
Mootor imeb ise nii kütet kui öhku ja kui öhukruvi täitsa kinni keerata siis jääb mootor imema läbi väikse düüsi ainult kütust ?



Kui amort on väljaulatunud asendis, siis hülsi pinnal on kolvi kohas tösised kraapsud/pinnakahjustused, arvatavasti varre väänamisest sellises asendis kus kolb tahaks varre otsas pöörata end hülsi sees. Lihvisin need niipalju kui sain ära, kuid kolb sääl kohas liikus ikkagit halvasti. Otsustasin siis teha jöuölga väändumiseks 11 mm lühemaks ja ühtlasi ei ulatu kolb enam sinna kahjustatud osani.
Ehk treisin juurde 11 mm stop-puksi kaane ja kolvi vahele:
Pikem on originaal ja parempoolne see mis lisaks läheb

   

Arrogance diminishes wisdom ! 
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne