[valdo]

Juba 1920-30ndatel aastatel Eesti tuntud Diamant marki jalgrattaid saabus siiamaile massiliselt aastail 1948-53, mil neid tarniti Saksamaalt sõjakahjude hüvitamise ehk reparatsioonina N. Liitu.

Konkreetne eksemplar on 1950. aastal valmistatud meesterahvaratas raaminumbriga 1579912. Ratta teeb huvitavaks ta saatus - Tallinnas 1950 kauplusest ostetuna ei hakatud temaga mitte sõitma, vaid võeti uhiuuena lahti ning pandi pööningule "paremaid aegu" ootama. Eks juba vist siis, sõjajärgsel kitsal ajal, oli alanud nõukaaegne "defitsiidimajandus" - kui väärt kaubale ligi saadi ja raha oli, siis igaks juhuks see ka ära osteti, et kui endal vaja ei lähe, siis kellelgi ikka.

Ratas seisis ainsat meetritki sõitmata pööningul kuni 1999. aastani, alates sellest ajast on ratas minu omanduses. 2000. aastal sai ratas restaureeritud, st asendatud mõned vahepeal kasuma läinud pisidetailid (nt rehvid) ning parandatud oluliselt viga saanud pakiraami. Ka sai maha pestud nii värvi kui ka kroomi kattev konservmääre. Hiljem on ratas osalenud mitmetel vanatehnikaüritustel, näitustel, paraadidel jms. 99,5% värvkattest ja kaunistustest on originaal ja perfektses seisus, samuti ka pisidetailid a la lambid, leistangiotsad jms. Kui mina selle ratta sain, olid lambid veel pappakarbis ja külge panemata, seega ratas endiselt uhiuus!

Sõjajärgsest kitsastest oludest tingituna on rattal palju värvitud osi, kroomi on suhteliselt vähe. On öeldud, et sõjaeelsete ratastega võrreldes oli sõjajärgsete Diamantide kvaliteet ka kehvem, kuid igal juhul ületas ta mäekõrguselt 1950ndate aastate Riga jalgrataste kvaliteedi.

1950ndatel aastatel vuras meie teedel massiliselt nii meesterahva kui ka naisterahva Diamant-rattaid, kuigi kümnendi lõpul ilmus nende kõrvale ja asemele Riia tehase ülimasskoguses valmistet toodang.

Tänapäeval on heas tehasekomplektsuses ja ideaalses välimuses säilinud Diamant juba üsna haruldane - usun, et käesolev ratas on üks parimaid Eestis (ja miks mitte ka kogu maailmas) säilinuid.

Nüüd ka pildid:




[/u]

[MANKS]

Kas raami on juba 50 -nendatel värvitud niimoodi, mitme värviliselt ja sujuva üleminekuga? Ratta säilimise lugu on üllatav, eriti arvestades tollaseid aegu, aga hea leid siiski.

[siimik]

Kett on õlitamata
Väga huvitav leid tõesti ja tahest tahtmata tekkis küsimus: mida kõik veel Eestimaa põõningutel leida on?

[Veteran]

Tagatuli ei põle!


Kade Veteran.

[guits112]

rahvus värvides, ju seepärast oligi peidus ilus asi!

[valdo]

Kas raami on juba 50 -nendatel värvitud niimoodi, mitme värviliselt ja sujuva üleminekuga? Ratta säilimise lugu on üllatav, eriti arvestades tollaseid aegu, aga hea leid siiski.

Värv koos värvikaunistustega on originaal. v.a. pakiraam (100% ülevärvitud) ja tagakahvli üks alumine haru ca 15 cm pikkuselt, mis oli lausa läbiroostetanud (hiired kasutasid seda teatud ihuvajaduste kohana?). Mujal ei olnud vaja teha isegi pisi-värviparandusi, piisas poleerimisest-vahatamisest.

---

Kett on õlitamata

Pigem - 9 aastat tagasi toimunud restaureerimise käigus küll õrnalt õlitatud, aga ju ei saanud toona õli piisavalt.

[gruppen]

22. märtsil, 1948 rekvireeriti metsavendade poolt Karuse poest jalgratas Diamant, kahjuks hinnati selle puhul 1710 rubla. Kui midagi konkreetsemat protokollist leian siis lisan (mudel vms.)

[Soobel]

See punnpõskne lõust on neil ratastel üks ütlemata jabur disaini-ime, mis ei jäta külmaks. Ise ei oskagi midagi kosta selle peale, kas naerda või öökida?