#1

Tervist,
Mul on maal selline masin naug IZ-350, 1949 väljalase. Masinal on dokumendid olemas ja puha. Oleks soov masin ära müüa aga sooviks teada, mis hinnaklassi ta langeb?
Vasta
#2

(28-09-2009, 22:13 PM)Rein1 Kirjutas:  Tervist,
Mul on maal selline masin naug IZ-350, 1949 väljalase. Masinal on dokumendid olemas ja puha. Oleks soov masin ära müüa aga sooviks teada, mis hinnaklassi ta langeb?

Hind kõigub väga suurtes piirides (ca 1000 kuni 70 000 krooni) olenevalt sellest, millega on tegu.

1. Kas ja millises seisus on säilinud defitsiitsed pisidetailid (täiseboniidist signaal C-35, algsed küünlajuhtmed, pleksiklaasist tagahelkuri triibuline klaas, algne sadulakate, algsed kummiosad, lambirefkektor koos tihenditega, süütekarp koos võtme ja pooliga, algne riidekattega juhtmestu jm...). Kõikide nende põlve otsas järele tegemine on MEELETU töö... Ja kui osta valmiskujul uued (nii mõndagi tehakse replikana a la pleksiklaas-punatuli, juhtmestu, kummijubinad jm), siis küsitakse pisijubinate eest viisakalt raha...


2. Kas ja millises seisus on säilinud kroomosade kroom? Kroomiettevalmistus on VÄGA kallis või VÄGA aeganõudev töö (oleneb, kas teha ise või lasta teha).

3. Kas ja millises seisus on lisavarustus (algne pump, tööriistatasku koos võtmetega jms).

4. Millises seisus ja kas on säilinud värviembleemid/triibud algsel värvil ja kas üldse algset värvi (jällegi - kaunistuste tegemine on üsna suur töö).

5. Kas ja millises seisus on rattal taga "lugu" + tehasepass + kollasetaustaline number + vanu mälestusi jms.

6. Kas ja millises seisus on kogu tehniline osa.

Ehk siis kuni 70 000 maksaks tõsiteaduslik huviline vast sellise IÞ-350 eest, mis on sõitnud tehasest väljumise järel nii umbes mõnikümmend kilomeetrit, seisnud ülejäänud aja puhtana kuivas hoones ja ei erine välimuses eriti oluliselt rattast, mis oleks nagu eile toodetud. Ehk siis kõik on ideaalses uhiuues korras nagu minu 1950.a. Diamant-jalgrattal.

Ja vastupidi - 1000 krooni oleks vast õiglane hind sellise ratta eest, millel pisidetailid kadunud/riknenud, tehnika siitsealt märgatavalt kulunud ja vajab asendamist, midagi puudu, palju asju tugevalt roostes/mõlkis, asendatud muude detailidega jne. Selliseid liigub ülimasskogustes.

99,9% rattaid, mis liigub, jääb kvaliteedis sinna kahe vahele. Tee võimalikult palju pilte nendest aspektidest lhtudes, mis ma üles lugesin. Siis saab ehk umbes määrata ka hinda, lähtudes sellestsamast 70 000 kroonist ja uhiuuest seisust ning lahutada sellest summast kõik need materjalid-tööd, mis kuluvad isendi restaureerimisele uhiuuega identsesse seisu (sh ka kaudsed kulud, nt detailide otsimisele kulunud bensiin-aeg, telefonikõnede maksumus jms).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#3

Tee pildid ära ja pane koos kirjeldusega osta.ee-se või ebay-se ülese ja saadki teada õiglase hinna. Sest alaa kuulutused ehk info, pilte ei saa kõrgem pakkumine 120tuh. vast ka ei kõlba kuskile. (olen ise hiljuti sellise vastuse saanud)

Edu ja jäksu.
Eino
Vasta
#4

(29-09-2009, 08:58 AM)einota Kirjutas:  Tee pildid ära ja pane koos kirjeldusega osta.ee-se [...] ja saadki teada õiglase hinna.

Niipalju täienduseks, et osta.ee-s on olemas muuhulgas ka piirhinnaga pakkumised. Kui on soov kombata hinnaskaalat, siis võid panna ta üles kõrge piirhinnaga eeldusel, et see niikuinii ei ületata. Siis lõpphind näitab ära asja reaalse väärtuse.

Õigemini - niisugune käitumine näitab ära enam-vähem ligikaudse hetkeväärtuse, sest kogu vanatehnikal on jätkuvalt ju ülimalt niðiturg. Täpsemalt - tõsine ja reaalselt raha välja nõus käima ostja ei pruugi nädala-kahe jooksul nägu näidata, vaid teda peab vahel ootama kuid või isegi aastaid. St - on olemas teatud tõenäosus, et pikemalt (nt paar kuud) järjest pakkudes võib saada ehk tsipa kõrgema hinna. Muidugi - kui on soov isendi eest üsna kiiresti raha saada, siis see ei toimi...

Ja lõpuks - kui on kindel soov esemest hetke-turuhinnaga lahti saada, siis soovitan panna asi osta.ee-s müüki ühekroonise alghinnaga. Sealne nõudmise-pakkumise reaalne vahekord leiab nagunii turuhinna üles. Ja kui lõpphind jääbki sel juhul 1 krooni peale, siis on selge, et sellele asjale mingi arvestatavat rahalist turgu pole, st sel juhul tuleb võtta seda kui kinkimist tõsiteaduslikule huvilisele.

Olen ise niiviisi palju müünud-ostnud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne