[2715]

Kui vestelda niivõrd laial teemal, nagu 2 takti mootorite võimalik comeback, siis näiteks vene mootoreid tuua on kohatu. Esiteks neil puudub originaalsus, st need mootorid on koopiad kellegi teise mootoritest, mistõttu puuduvad ka tolerantsid ning insenertehniline taust mille põhjale üldse väiteid laduda.

Alla 125 kuubiku on krossimaailmas tugev surve 4-taktiliste mootorite keelamiseks just erasõitjate poole pealt et kulusid vähendada.Probleem pole mitte 4-taktise keelamises vaid selles,et 2-taktilisi rattaid pole saada.
Vene mootorite näiteks toomises küll mingit viga ei näe,sest füüsika kehtib kus
tahes tehtud mootori kohta.Lihtsalt vene mootori omaduste parandamine lääne
mootori liitrivõimsuseni on lihtne.Kui tahta rohkemat,siis tekib juba vastupidavuse probleem ja akende kuju muutmisele seab piirid seina paksus.
2-taktine mootor paremate omadustega masstootmisse ei sobi,sest eriti ülevoolude kujundamine on suur teadus,mida igaüks ei valda ja masstootmises sellist täpsust ei saavuta.
Eestis on veel elus mõned mehed,kes seda kunsti valdavad(näiteks Sõmerpalus).Teinekord piisab,kui meister kasvõi liivapaberiga 15 minutit õigest kohast lihvib ja enne kinnine ja tuim mootor on kui ümber sündinud.
Selliste meeste puudumine,kes tehases oskaksid iga silindri üle käia ei võimalda ka toota tipptasemel mootoreid masstoodanguna.

[vootele]

Reaalsus on aga selline, et tänasel päeval neljataktilisega ka sama kubatuuri juures on ta aeglasem, ebamugavam kasutada ja kokkuvõttes kallim.

See vist oli nüüd nali. Või ajupestud inimese jutt
Pange krossirajal kõrvuti 250 kuupi kahetaktine ja neljataktine ja vaadake, kumb võidab.

[argo1974]

Väiketootjad katsetavad. V4-500cc, 190 HJ, seda vana Jawa kaalu juures:
http://www.motormeuk.nl/bekijken/2773/ni...remio.html

Tegelikult ei ole comeback'i silmas pidades üldsegi oluline, millised on kahetaktilise karakteristik või ekspluatatsioonikulud võrreldes neljataktilisega. Tähtis on esmajoones heitgaas puhtaks saada, küll siis areng läheb jälle edasi. Kui vaadata, millise tehnoloogilise hüppe on teinud läbi neljataktilised, siis tundub 2T-tehnika suht lapsekingades. Läänes on kahetaktihuvilistel tugevad traditsioonid (vajaks meilgi organiseerumist), seega kliendibaas on olemas - vaevalt tsiklitootjad tänapäeva kõvas konkurentsis neid ära unustavad. Enamike fännide arust just peitubki kahetaktiliste võlu ülisportlikus mootorikarakteristikus. Kui nt alates 8000p/min võimsus iga 1000 pöörde tagant peaaegu kahekordistub, on see sangas olles väga kõva feeling. Paljudele on ka oluline, et tuunimine on tublisti odavam kui neljataktilisel, samas saab kanalite kujundamisel oma oskusi rakendada. Oleks noortele tsiklimaailma sisenemiseks ideaalne tehnika nagu oli 40a aastat tagasi tsiklibuumi alguses.
Kumb kummale kontseptsioonile "ära teeb", on suht suva. Harrikad on ka üleeilne tehnikatase, aga müüvad hästi.