nupuke ajalehest
#21
Teisi marke, mida Niibo müüs, pole otseselt temaga seostatud (peale Rudoni siis). Kuigi on veel segadus Livoniaga (teadmata, kes tootis, aga sildil Niibo nimi) ja ka läti Liva-ga. Niibo müüs ka näit. Victoriat jms. See, et tema näpunäidete järgi jne oli tavaline nn. Eesti mudeli teema, nagu ka Sinu (Soobli) Pofabor näiteks.
Rudoni kohta on aga Niibo kirjutanud, et patenteeritud Baltikumis jne, ei mäleta täpset sõnastust ja ei hakka otsima, et on nagu Niibo enda äri, mis muidugi ei välista seda välismaalt tellitud asjadest koostatud ratta varianti, kuni pole leitud tema tootmisvõimsustest mingeid jälgi. Sarnase esihargiga mudelit ei tea mujal (näit. Saksamaal) olevat olnud, kiirtega raame oli, aga harki ei tea, vb oli midagi analoogset kellelgi tootmises.
Vasta
#22
Kas on Rudoni reklaamil oleval rattal ketiratas R-tähtedega (ringi kujuliselt) ? Olen sarnast reklaami näinud. On keegi viie R tähega ketiratast näinud .Kas kunstnik viitsis reklaami ketirattale R tähti joonistada ,kui raamile on juba plokkkirjas kirjutatud RUDONI, mis ka reaalselt jalgrattal on. Reklaam pärineb Päevalehest 23 veebruar 1938 a .nr 53. ´Kohale jõudnud kvaliteedilt ja vastupidavuselt 1 kohal seisvad LATVELLO ja RUDONI jalgrattad. Eriti kohased meie teeoludes. Täieline jalgrattaosade ladu. RUD. NIIBO, Tallinn Valli 4, telefon 450-66.´´
ETK jalgratta raamiosade kataloog pakkub esihargi kõvendustükk D kuju det nr.579. ,samuti raamitorude kõvendushüls det. nr.589. Pildi järgi sarnased detailid Rudonil olevaga.(vana kirjapilt).
Vasta
#23
Eks see Speedsta ajakirja reklaam ole sama pildiga, mis Niibo kataloogiski, need R-kodardusega ketirattad, mida ilmselt ei eksisteerinudki reaalses elus
http://i50.tinypic.com/anzujl.jpg
ETK raamiosade kataloog - midagi, mida on minu eest varjatud?
Vasta
#24
Lasen veel ühe hüpoteesi õhku: Kas mitte härra Niibo pole oma maimukesele "Rudoni" nimeks pannes mõelnud omaenese nimest?
Vasta
#25
(15-12-2009, 20:43 PM)kass Kirjutas: Lõpuks siis selle Regattaga ka selgus, neid rattaid meil ikka liikus, omal on 3 ratta tükke ja teistel ka, aga keegi ei osanud arvata, kus kohast pärit jne.

Mul ka üks ülitugevalt roostes Regatta raam, küljes esirummujäänus ja esivelg (vanem ümar profiil). Silt on ees, arvatavalt on tema oma ka üks tüüpiline 60ne viisnurk-ketiratas.

Raaminumber (kui mälu mind ei peta) oli suur, vast 6-kohaline.
(16-12-2009, 17:25 PM)Soobel Kirjutas: Lasen veel ühe hüpoteesi õhku: Kas mitte härra Niibo pole oma maimukesele "Rudoni" nimeks pannes mõelnud omaenese nimest?

Keegi ei kahtle selles juba ammu Smile
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, kuni mai keskpaigani oleme avatud kokkuleppel







Vasta
#26
(15-12-2009, 20:43 PM)kass Kirjutas: Tubli, Speedsta, tänan!
Lõpuks siis selle Regattaga ka selgus, neid rattaid meil ikka liikus, omal on 3 ratta tükke ja teistel ka, aga keegi ei osanud arvata, kus kohast pärit jne.

Võiks ka alati sellistele reklaamidele väljaande kuupäeva ehk aasta lisada, annaks ka veidi infot juurde.

Hää siis, kui asja ette läks. Väljaannete aastate ja kuupäevade osas saan vastust anda paari nädala jooksul ehk.
Vasta
#27
sõber triin leidis ülikooli raamatukogust alfred zimmemanni diplomitöö aastast 1940, majandusteaduskonnas, pealkiri
Jalgrataste levik Eesti valdades 1931-1938.a.
lõpetas cum laude 26 sept 1940.
teemaks kahjuks ainult jalgrataste arvu suhe valdades läbi käsitletavate aastate. ei ole juttu ekspordist ega tööstustest, ühestki jalgrattanimetusest.
Sain aga sealt teada,et jalgrataste arv eestis oli:
1931 üldse 75110, valdades 53894; 1932 78330, vald 56817; 1933 79221, vald 58886; 1934 83284, vald 62760; 1935 89027, vald 68850; 1936 102757, vald 80241; 1937 132090, vald 105398; 1938 161313, vald 129074;

ja näiteks jalgrataste arv 100 elaniku kohta,vanus 15-59, tartu maakonnas
aastal 1938 9,7; 1937 6,8; 1935 2,7;

kasutatud kirjandus "eesti statistika"..

paistab,et sama info mis unicwebis, aga puhas pluss, et on sel teemal diplom tehtudkaitstud.
Vasta
#28
Olewik 16.mail 1895 nr 20

Tallinnasse ja Soome on ühest wäljamaa wabrikust juba seesugused jalgrattad jõudnud, mida 2 1/2 hobuse jõuuga aurumotor käima paneb. nendega wõib palju rutemini sõita kui jalaga sõtkudes ja wäsimust ei ole karta, aga praegu on nad küll kaunis kallid. küttematerjaliks tarwitatakse bentsiini.

Olewik 20.junill 1895 nr 25

kui palju jalgrattalisi Helsingis on, näeb sellest, et sääl politsei käest tänawu 874 lubakirja awaliku sõitmise tarwis wälja on wõetud.

Olewik 27.junil 1895 nr 26

kui kõik maailma inimesed, 1480 miljoni, nii ligistikku seisma pandaks, et igaühel üks ruutmeeter maad jalge all, siis mahuks kõik 5 ruutpenikoorma pääle. jalgrattamees wõiks siis kõige selle rahwa ridade wahe 3-4 tunniga ära sõita, kus iga inimese jaoks maailmas seesugune kambrikene sees on, milles ta istuda wõib, siis ei ulataks see hoone kõrguse poolest Eiffeli tornist üle, laius ja sügawus niisama palju arwatud.

Olewik 22.august 1895 nr 34

Rõuges on keegi jalgratta "mehanikus" oma rattale wänttiiwad külge teinud, et jaanalinnu wiisil ka neid tarwitada. wahest nii algawadki päris tõsised "lennumasinad"!
Vasta
#29
Huvitav, kas see esimene postitus viitab tõesti mõnele aurumootoriga massinale või hoopis esimesel mootorrattale, mille jõuallika tüübi oskamatu kirjatsura valesti kirja pani?

Tõenäoliselt on õige viimane variant, sest mõni päev hiljem kirjutas Postimees (info laenatud Unic-Moto kodulehelt):

19. mail 1895. aastal (uue kalendri järgi) demonstreeriti Tallinnas esimest korda mootorratast Hildebrand & Wolfmüller. Selle sündmuse kohta kirjutati ajalehes "Postimees" 1895. nr. 105:

"Hildebrandi ja Wolfmülleri vabriku nõndanimetatud motor-jalgrattad (jalgrattad, mis benzini gaasi abil liikuma pannakse), on nende päevade sees tähendatud vabriku siinsele agendile hr. John. Schümannile kätte jõudnud. Teadupärast sünnitas nende rataste ilmumine terves maailmas suurt huvitust ja tähelepanemist ja nüüd saab ka tallinlastel pea võimalikuks oodatud uusi imemasinaid näha. Selle lehe toimetusel oli võimalik, räägitavat motor-ratast pühapäeval 7. mail, tegevuses kui ka muidu lähemalt näha ja vaadata. Ratas on sellesama taoline kui teisedki jalgrattad, ja iseenest väga kerge, kuid edasiliikumise võim on palju suurem kui kui jalgrattal, mida inimese jõud edasi ajab. Juhtida ja liikumist kas rutendada ehk pikendada, on uue ratta juures niisama kerge kui jalgrattalgi."


A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#30
(19-12-2009, 21:08 PM)seemu Kirjutas: Olewik 16.mail 1895 nr 20

Tallinnasse ja Soome on ühest wäljamaa wabrikust juba seesugused jalgrattad jõudnud, mida 2 1/2 hobuse jõuuga aurumotor käima paneb. nendega wõib palju rutemini sõita kui jalaga sõtkudes ja wäsimust ei ole karta, aga praegu on nad küll kaunis kallid. küttematerjaliks tarwitatakse bentsiini
Kuna " küttematerjaliks tarwitatakse bentsiini", siis ilmselt tegu ikkagi mootorrattaga.
Tervitab Veteran.
Vasta
#31
(20-12-2009, 17:21 PM)Veteran Kirjutas:
(19-12-2009, 21:08 PM)seemu Kirjutas: Olewik 16.mail 1895 nr 20

Tallinnasse ja Soome on ühest wäljamaa wabrikust juba seesugused jalgrattad jõudnud, mida 2 1/2 hobuse jõuuga aurumotor käima paneb. nendega wõib palju rutemini sõita kui jalaga sõtkudes ja wäsimust ei ole karta, aga praegu on nad küll kaunis kallid. küttematerjaliks tarwitatakse bentsiini
Kuna " küttematerjaliks tarwitatakse bentsiini", siis ilmselt tegu ikkagi mootorrattaga.
Aurumasin võib samuti bensiiniga töötada!

Aastaarv lubab aga tõesti mootorratast kahtlustada.
Vasta
#32
olewiku 1895. aasta viimased väiksed rattasõnumid

5. sept. number 36:
Wigala mehed on ülepää nugised masinameistrid, nii on siin üks mees Maamõõdu Madis hiljuti ühe puust õmblusmasina valmistanud, mis laitmata töötada, teised poisiksemad jälle jalgrattad palja korra nägemise järele, lina-ja seemnepuhastamise masinad jne.

N.Wremjas soovib keegi, et jalgratasete aastamaks pääle pandaks ja see raha linnade kassadesse teede ja tänavate parandamiseks määrataks.

Jurjevi jalgratta seltsi võidusõidul näituse pühapäeval tõi hr Schümann Tallinnast ka motoriga jalgratta ette, mille masin 4 1/2 puuda raske on. see ratas sõitis 1 versta 1 3/4 minuti sees ära, kus juures aga näha oli, et ta sõitjat kaunis tublisti raputab.

11. sept. nr 38:
Pärnu jalgrattaliste võidusõidust teatab Bern. З. muu seas: 4 verstaliste võidusõidul sai esimese auhinna hra Revend 10 min 10 sek ja 2 auhinna hra Busin 10 min 26 sek. talupoegade võidusõiduks omatehtud rattaga oli ennast Jakobson Kilingist üles annud; tema tarvitas üle 4 versta sõiduks ainult 11 min 20 sek, nii et tema omatehtud ratas peaaegu kõige uuemate vabrikute jalgrataste ligi sai.

17. oktoober nr 42:
Jurjevi jalgratta sõitjad on enestele linna valitsuse poolt eeskirjad saanud, mis neil sõitmise juures tulevad täita. eeskirjad hakkavad 18. oktoobrist saadik maksma.
ka veel siuke leid ühe luuletaja blogist, kes leidnud, et härra rudolf niibo rataste müügiedu parandamiseks vanasti jalgrattaluulet kasutatud.
väljavõtted pärit luuletaja sõnutsi Võru Teatajast või oli see Võrus ilmunud Elu ja aastast 1931 lõpp või 1932 algus.

http://1.bp.blogspot.com/_QsSlgt1rp1E/SM...doni+2.png


http://4.bp.blogspot.com/_QsSlgt1rp1E/SM...doni+1.png
Vasta
#33
Jakobson Kilingist on üli kõva tegija. Olen Tema vägitükkidest varemgi kuulnud.
Vasta
#34
Seemu on jälle tubli töö teinud!
Küsimus on selles, kuidas luuletõde ja elutõde siin kokku klapivad?
....on patenteerinud rattaid kolm (või kuidas täpselt seal oli) - Rudoni, Latvello ja Victoria ! Rudoniga on asi selge, aga Latvello ja Victoria patenteerimine ??? Ja võiks värsiridadest välja lugeda, et kõik kolm on tugevdatud raamide - kiirtega ? Siia otsa lisada Illi123 valduses olev "võlts-latvello" ja Valdo "vale-victoria".
Kuigi ilmselt tegu ikkagi lüürilise liialdusega selles värss - reklaamis, Rudoni omadused - jooned on ülekantud kogu pakutavale sortimendile.
Vasta
#35
Juhiksin tähelepanu veel minu Rudoni raami murdumisele, mis on toimunud just kiirtega muhvi tagagant.
Vasta
#36
kellel huvi, sellel põnev.

üks link, kus killuke osa 30-ndate nupukesi ajalehtedest, vähemasti viiteid, kust lehest, aastast, kuust ja numbrist nii mõndagi leida saab.
http://www2.kirmus.ee/biblioserver/index...how=simple

jalgrattamaksude sõnumite vahel on ikka mõni tegusam tekst ka, näiteks, kes toda lingil olevat materjali ei viitsi sirvida:

   
Vasta
#37
Proovisin Tartu kodulehel asuvatelt vanadelt kaartidelt tuvastada Raekoja tänav 78 asukohta aga kahjuks see ei õnnestunud. Äkki oskab keegi öelda, kus see asuda võis?
Vasta
#38
kõige loogilisemalt peaks Raekoja tänavale vastama praegune Raatuse tänav.
Vasta
#39
(10-01-2010, 09:27 AM)seemu Kirjutas: olewiku 1895. aasta viimased väiksed rattasõnumid

5. sept. number 36:
Wigala mehed on ülepää nugised masinameistrid, nii on siin üks mees Maamõõdu Madis hiljuti ühe puust õmblusmasina valmistanud, mis laitmata töötada, teised poisiksemad jälle jalgrattad palja korra nägemise järele, lina-ja seemnepuhastamise masinad jne. ....

Lugupeetav teema-algataja! Kuskohast saaksin leida selle Olewiku korraliku skännimaterjali näol. Raamiks seinaleToungue leiaks vist isegi puust jalgratta foto kõrvaleToungue oleks üpris tahe kooslus.

tervitades,
kah nugisRolleyesToungue
Vasta
#40
seda saab digiteeritud eesti ajalehtede andmebaasist
dea.nlib.ee

ja sealt Olevik (Tartu 1881-1915)
5.september 1895 nr 36, lk 845 ehk leht 2 ja kõige viimane lõiguke
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 2 külali(st)ne