nupuke ajalehest
#81
ajalugu on huvitav.
kaubaveorattad samuti.
kolme isanda ratas veel põnevam.
kas kaks olivad koormaks vai sõtkusivad ka?
ja mis imeloom on ilma kettideta ratas?
ähmaselt kujujtan ette ratast ilma ühe ketita.
suurt funktsiooni sellisel küll ette ei näe.
a kui suisa mitmuses ketid olemata on, vat siis ei taipa enamb üldse olukorda.
Vasta
#82
Tõenäoliselt mõeldi kardaanveoga ratast...

A.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#83
(25-04-2015, 16:57 PM)diesel Kirjutas: ajalugu on huvitav.
kaubaveorattad samuti.
kolme isanda ratas veel põnevam.
kas kaks olivad koormaks vai sõtkusivad ka?

Ajad ja kombed olid sellised ning mitmemehe jalgrattad olid kataloogides ja tootmises ilmselt ka, iseasi, kas ja palju neid osteti. Näiteks Opeli 1897 aasta kataloogis olid mudelid Opel Triplet ja Opel Quadruplet. 1901 aasta kataloogis Opel Viersitzer (760.- marka) ja Fünfsitzer (1000,- marka), odavaim meestekas samas 200.- Kõigil mainitutel oli 2 ratast ja kõik mehed tallasid, nagu tandemid, ainult 3, 4 ja 5 mehe jaoks. 3-rattalised kaubarattad 400.- ja 420.- marka.
1905 ja 1907 kataloogides olid aga ainult veel tandemid ja edaspidi juba ainult sooloraatd. Tandemeid pakuti ka segapaaridele, nii mees ees kui ka naine ees.
Vasta
#84
Millist kõrgetasemelist tähelepanu pälvisid Eesti veloasjanduse esimesed verstapostid!
Friedrich Nikolai jalgrattasõidukooli(!) avamisel ja pidulikul söömaajal 15. märtsil 1898 viibis Eestimaa abikuberner.
Schümanni vabriku uute ruumide tutvustamisel 1898. a. aprillis olid kohal Tallinna linnapea ning gaasi- ja veevärgi direktor, kellele koos teiste külalistega korraldati samuti rikkalik söömaaeg.
Postimees 19.03.1898 ja 15.04.1898 (dea.nlib.ee).

   

   


Ja veel lugu sellest, kuidas "tselluloidist värk" Schümanni vabrikus 8. märtsil 1900 mitmetuhande rublani küündivate kahjudega põlengu põhjustas. Eesti Postimees 16.03.1900.

   
Vasta
#85
huvitav värk. produktiivsus tundub esmapilgul lahja olevat.
40 töölist ja 50 ratast nädalas.
kas sääl vene uulitsa hoovimajas üldse mingit lisarammu olemas oli või käis äkitse keik käsitsi?
Vasta
#86
Sisseseade osas info puudub. Aga 1906. aastal soovis John Schümann & Ko elektrijaama rajada, mis viitaks nagu enda suuremale tarbevajadusele.
Vasta
#87
Eesti Politseileht Nr 10, 11.02.1922, lk 178 (http://digar.nlib.ee/)

   
Vasta
#88
1938. a. rattahooajal Virumaa Teatajas ilmunud reklaamid (dea.nlib.ee).

Rakveres oli Brennaboride turustamisel konkurents tihe. Peale Anton Villbergi firma reklaamisid Brennabori veel vähemalt 6 Rakvere äri: Joh. Avik, A. Leetberg, Joh. Veske, V. Viil, Lille & Voolmaa ja Hugo Lille.

Kas Villberg pidas siin silmas Brennabor-Temü ja Göricke-Temü marke või veel midagi muud, ei tea.
Märkimist väärib ka see, et 25. aprilli kuulutusse on ilmunud väike täiendus, mille kohaselt olevat Eestis kokkupanemise asjaolu olnud lausa argument kõrgema hinna küsimiseks! Aga võis olla ka vastupidi, et väidetavalt originaalilt taheti kõrgemat hinda saada.

   

   
Vasta
#89
laevaühendus Viljandi - Tartu:
   

Auto-omnibussi-ühendus Viljandi - Tartu:


reklaamid on pärit ajaleheväljalõikest, mis kõigi eelduste kohaselt peaks olema augusti-kuu Postimees aastast 1923.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#90
Auto-omnibussi - ühendus Tartu-Lohusuu vahel:
Postimees 1923.a. (vist)


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#91
    Uus ja parem Ford:
   
Vasta
#92
   
Uus Chevrolet,
Vasta
#93
Reklaam Za Ruljom 1930 tagakaanelt.Paraku puuduvad viited reklaamitavate rataste markide kohta.

[Pilt: P1019131.JPG]

[Pilt: P1019132.JPG]
Vasta
#94
Järva Teataja 23.08.1937 (dea.nlib.ee) Türi 1937. aasta näitusest.
Kes see Krebs oli, kes Türil jalgrattaid valmistas?

   

Sai nende eest ka 1. auhinna väikese kuldauraha, Järva Teataja 25.08.1937.

   


Edit: väike lisaotsing Järva Teatajas ja 1935. a-l asus Hamilkar Krebsi lukussepatöökoda Türil Suur-Pärnu tn 16.
Vasta
#95
(29-06-2016, 23:37 PM)manic Kirjutas: Järva Teataja 23.08.1937 (dea.nlib.ee) Türi 1937. aasta näitusest.
Kes see Krebs oli, kes Türil jalgrattaid valmistas?



Sai nende eest ka 1. auhinna väikese kuldauraha, Järva Teataja 25.08.1937.




Edit: väike lisaotsing Järva Teatajas ja 1935. a-l asus Hamilkar Krebsi lukussepatöökoda Türil Suur-Pärnu tn 16.

Väga huvitav. Sellist nime ei esine 1920-30 aastate Türi linna elanike nimekirjades. Samuti ei ole ka kirikuraamatus. Ja ma ei leidnud ka et keegi Krebs/Kreebs/Kreps/ Kreeps oleks tegelenud jalgratastega - vähemalt maksumaksjana ei ole sellist.
Mis ei välista muidugi ka seda, et inimene oli olemas aga kusagil teises kohas nimekirjas ja tegelikult tegeles mingi muu asjaga aga võib-olla hobi korras pani rattaid kokku.
Ei oska täpsemat esialgu arvata.
Vasta
#96
Seesama uudis, millele manic viitas:

28. august 1935, Järva Teataja:

Rahurikkujad said karistada. Wiru-Järwa prefekt karistas Türil elutsewaid Jaan Öppikut ja Ado Raserit 40 kr. trahwiga ehk 30 ööpäewase arestiga. Nad olid mõni päew tagasi ilmunud kahekesi Suure-Pärnu tän. 16 asuwasse Hamilkar Krebsi lukusepa töötuppa, kus tunginud Krebsile kallale, tõugates wiimast uksest wälja.
Samuti ähwardanud nad Krebsi ning tahtnud ärawõtta tööriistu.
Life\'s journey is not to arrive at the grave safely in a well preserved body, but rather to skid in sideways, totally worn out, shouting \"Holy s--t!....What a ride!
Vasta
#97
Põgusa ajakirjandusuuringu järel sai sedapalju selgemaks, et Hamilkar Krebs (ka Kreebs) oli Türile tulnud Põltsamaalt.
1931 oktoobris sattus ta Põltsamaal viinase peaga politseiga seotud intsidenti, millest kirjutati Sakalas 27.10.1931 (lk 6, Kesköine tragikomöödia Põltsamaal).
1933. a. Viljandi näitusel sai "Hamilkar Krebs Põltsamaalt" ühe esimestest auhindadest meeskäsitöö alal (Sakala 12.09.1933 lk5). Kahjuks ei mainita, mille eest täpselt.
Augustis 1935 elas ta juba Türil nagu näha JT sõnumist Aspelundi postituses.
10. novembril 1936 käis üks joobnud kohalik tegelane jälle Krebsi töökoja juures mürgeldamas ja omanikku sõimamas ning sai prefektilt 30 kr trahvi või 15 ööpäeva aresti enda vabal valikul (Järva Teataja 20.11.1936 lk 7).
Juulis 1938 otsustas Türi lv vabastada Hamilkar Krebsi 4 kr suurusest sildimaksust (Järva Teataja 4.07.1938 lk 10).

Rohkem ei ole õnnestunud välja uurida.
Saagast teda ei leidnud - kas ei kuulunudki luteri kogudusse või pole perenimi mingil muul põhjusel leitav.
Vasta
#98
Ühe Ed. Kivi ilmselt tsaariajal valmistatud ("ratta ark jatkatud, pedaalid katkised") jalgratta kirjeldus Postimehes 8.07.1922 lk 4 (http://dea.nlib.ee/).

   
Vasta
#99
Vanajalgrattaharrastaja Tartu näitusel 1930ndatel

[Pilt: ImageServlet?id=720425&thumb=false&museaal=false]

Eesti Maanteemuuseumi kogu EMM F 247:84, Arnold Volbergi fotoarhiiv (muis.ee)


Võimalik, et 1937. aasta ja osa sellest Dürkoppi ajaloo ekspositsioonist, kuigi siin küll ämblikku ei paista.

   
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne