[talka]

Mul peal 18,4 24 .

[hannest]

Don'il 18,4'', T150k 21,3'' ja CK-4 midagi 15....16 tolli kanti. T25 enda ratas 9,5'' ja uuematel 12,...

[Jaanus9112]

http://www.youtube.com/watch?v=lecAkJY98mI Siin näitab ka seda veeteemat veidi

[meli666]

CK-4 rehvide projekt T-25 alla sai valmis.
Selline näeb siis lõpptulemus välja, kui kasutada CK originaalkilpe. Vaja kilp pooleks lõigata, üks osa teisipidi pöörata ja siis uuesti kokku keevitada. Pluss siis originaal rattapoltide augud täis keevitada ja õiged uued augud teha. Samuti tuleb keskava suuremaks treida.
Pelgasin kõige rohkem, et kas kuus uut auku saavad ikka täpselt õigete kohtade peale. Originaalkilbilt märkimine on ka nii ja naa.
Tegelikult on asi väga lihtne 6 augu puhul. Vaja ainult mõõta raadius poldiava keskpaigani. Järgmiseks treipingiga laseb joone. Ja siis sirkliga mööda seda joont kõndides raadiuse mõõdu järgi jaguneb asi ilusti kuueks. Ja saidki täpsed rattapoldi augud.
Ventiilide kaitseks said sellised torud ka tehtud, mis poltidega kinnituvad kilbi külge. Keevitamine langes ära, kuna rehve ma maha ei võtnud.
   

T-25 originaalrehv vs CK-4 oma. Teisel pildil siis lõpptulemus.
       

Kui velje kilp tasapinnaline, siis lõpptulemusena jäi vägagi optimaalne rehvi istumine traktori all. Seda just selles mõttes, et võimalikult väike oleks käiste murdmine.
Poritiiva ja rehvikülje vahel vahet kuskil 30mm.
   

Velje ääre ja reduktori vahel vahet 10 mm kandis.
   

Täna sai metsas ka veits proovi tehtud. Mõtlesin isegi väikse video teha, paraku aku külmaga ütles ülesse.
Esimesed proovimised näitavad, et originaalrehvidega võrreldes on haakumine kehvem. Eriti tasapinnalisel laoplatsil. Tekib väga kergesti selline jääkiht tadides ja siis põhimõtteliselt ei liigu isegi sirge maa peal edasi. Muidugi, eks see tüüpiline laia rehvi viga, eriti kui massi ka sellele ei lange.
Ilmselt T-150K "niidirullidega" on asi veel hullem.
Aga töö saab sellegipoolest tehtud ja vähemalt ei pea enam sellele niipalju rõhku pöörama, et kuskil mingi kannuserv originaalrehvi ära ei lõhuks.
Järgmiseks hooajaks tuleks ketid ka teha rehvidele.

[mlsluik]

Ketid oleks tõesti head siinkohal, enda T16-el olid kunagi CK-5 rattad all, neile keerasin rekka naelad sisse, rohkem nagu piigid, ca 10mm jäid rehvist välja.

[meli666]

Piikide taoline lahendus aitaks ka palju. Lõhuvad seda ülilibedat tekkinud pinda ja haakumine paraneks.
Rekka naelad vist suht kallid. Keegi siin kasutas kuskil T-25 teemas katusekruve. Peaks ka huvi pärast ära proovima.
Iseasi on see, et mis juhtub puujuure peal kraapides. CK rehvid vanad ja jäigad. Võibolla hakkab kuusemustrist tükke välja murdma.

[unimüts]

Esimesed proovimised näitavad, et originaalrehvidega võrreldes on haakumine kehvem. Eriti tasapinnalisel laoplatsil. Tekib väga kergesti selline jääkiht tadides ja siis põhimõtteliselt ei liigu isegi sirge maa peal edasi. Muidugi, eks see tüüpiline laia rehvi viga, eriti kui massi ka sellele ei lange.
Ilmselt T-150K "niidirullidega" on asi veel hullem.
Aga töö saab sellegipoolest tehtud ja vähemalt ei pea enam sellele niipalju rõhku pöörama, et kuskil mingi kannuserv originaalrehvi ära ei lõhuks.
Järgmiseks hooajaks tuleks ketid ka teha rehvidele.

Ainukene lahendus ketid jah.
Probleem tegelikult on pehmuses või jäikuses kuidas seda nimetada. Isegi 9,5x32 rehvidega on selline tunne, et külmunud pinnasel liugleb. Radiaal rehvide kasutuselevõtuga kadus meil see probleem ära.
Sama effekt on ka kahjuks nende 15x24" rehvide puhul. Kuradid nii kõvaks muutunud, et kelgutad nendega.
Omal ajal sai katsetatud ka neid kabiinita masina peal. Ja kuna traktori saba on maru kerge siis probleem käes. (miks muidu näiteks rusi puhul paigutatakse uutele masinatele juba taha 120kg rauda tahavelje peale kui kun ladurit kasutatakse)
Sul ongi 2 varianti. Hangid omale ketid paned peale parandad griffidega haakumist.
Või mõtled kuidas raskust juurde saaks lisada traktorile. Seljuhul kuigi peaks vist mõlemale poole ette ja taha lisama raskust juurde.
Kurbusega tõden, et eks see ole ka üks mu enda põhjustest, miks ei ole ma soetanud sk4 rattaid. Kuna vaid velgede tegemisega nende rataste kasutusele võtt tavaliselt ei piirdu - vaja ka uusi rehve.

Igasugustest kruvidest hoiaks ise eemale. Sellised asjad on vana rehvi surm. Kivikõva rehv, siis puurid augu. See oleks nagu kuvaldaga majaseina lõhkumine. Kuna langeb majasein ehk rehv, või enne puruneb kuvalda ehk kruvi.

[pen.skar]

CK rehvi pärast ära karda. Igatpidi jäik. Ta ei saa arugi, et põka peal. Kolmekümneaastasele kui unustad õhu sisse puhuda, ei juhtu nendega ka midagi hullu. Mul küll poisid panid teadmatusest sõiduauto rõhu sisse- 2,2! Ei lasnud ka vähemaks, võibolla 30-aastasele rehvile paremgi, ei murruta lõhesid juurde kusagile vanakesel. Ja metsakärul koormat etteotsa, et tiisliga traktorile vajutaks rohkem. Kolakastis T16m oli originaalrehvidega kaks poolemeetrist ankruketijuppi. Kui edasiminekuga probleem, siis tiir ümber rehvi ja poldiga kokku. Veidi hüpeldes liigub, aga koju toob igasuguse koorma.
Ksf Raivo45- mu sisetunne ütleb küll, et CK 4 rehv on akuraat paras sinna alla. Tee esirattad kandvamaks- kui need läbi vajuvad, oledki paigal. Sel aastal küll tegin puud imelikust kohast ja vedasin välja väikse N-Hollandiga- esisillaveota ja hädiste piduritega T 16m ei manööverda kuigi hästi. Kivide-puudeveo eest lubati kena päikseline plats aiavahi poolt. Teagi, kas lasen end naise-ämma juurde või väljateenitule panna, kui aeg käes...

[raivo45]

Oleks omal vaja T16-le laiu rattaid aga seda ülal olevat T25 vaadates tundub, et CK4 rehvid jäävad ikka lahjaks meie metsa jaoks. Ühes metsas on elektri liini alune kust kõrvalt head leppa saab väääga pehme ja eelmine aasta kaapis täis koormaga karteri põhjani sisse. Isegi russiga oli teda sealt raske välja saada kuna pind on nii pehme ja pole lihtsalt seda haarduvust et T16 välja tirida sealt maa alt( ps.koorma viskasime maha). Lõpuks kuidagi ülipika trossiga suure hoo pealt rapsides tiris ta sealt välja. Ja sellist nalja ka ei hakka tegema, et poole koorma kaupa vedada. Nii, et mina paneks alla hoopis T150K või Niva rattad.

[meli666]

Täna sai kasutatud neid rehve 1Bar survega. Silmaga vaadates vajumist nagu üldse ei olnud. Muidugi eks külm mängi ka rolli.
Kuna jah kette nagunii teha ei jõua, siis tuleb kibekiiresti enne tõsisemat lund notid välja saada metsast. Vean ikka neid ketiga pikatüvena taga.
Metsaalune on ka kehv. Soisem pinnas, sambla all kõrged puujuured. Teinekord satub ratas kahe vahele ja siis tükk tegemist minemasaamisega.
Isegi nagu russil saab mõnest kohast kilbil aukudest ketid läbi panna. Seegi aitaks hästi.
CK velgedel aga see võimalus puudub. Augud saaks tekitada, aga kette ikkagi panna ei saa. Veljed käivad reduktori lähedalt mööda.
   

Parim lisaraskus ilmselt oleks õhukummide sisse vesi. 100 liitrit vast peaks ühte julgelt ära minema. Lisaks ei koorma niimoodi rattatelgesid niipalju.

[unimüts]

Isiklikult kõige vähem olen kuulnud probleeme sk4 ratastega. Nende laius on optimaalne.
t25 või t16 ei ole reaalselt mõeldud raskele pinnasele. Tema tööpiirkond jääb ikkagi kõvemale pinnasele ja ratta optimaalne töötamisala on olukord, kus rehvi KÄRP läbib ainukesena pinnast. Kui juba rehv küljega sisse vajub ei ole traktor süüdi, et omanik ei oska masinat kasutada.
Pehme pinnas on ideaalne ju. Meil viljandimaal on puhas SOO. lindiga lükatakse siht sisse ja lastakse maapind ära külmuda. Praegused ilmad uiii viskab pinnasele ühe ööga mitu cm maapinna külmumist juurde, kui lumi pealt ära lükata. Kui aga eelnevad tööd varasemalt tegemata ja sihti ei saa sisse lükata. Siis tunnen töötegijale kaasa. Enda vitsad peksavad mis muu.


Kas ma eksin või sul on mingi kompunn dt20 ja t25 tagasillast üledse. Selline tunne tekib lihtsalt vasakut lõppülekannet kaedes. See, et need lõppülekanded vanat tüüpi on seda saan pihta.
Teisalt kas külgülekanne on keeratud "püstiseks" mitte ei ole nurga all tahapoole.
Metsas minul vähemalt on kasulik olnud nurgaga tahapoole, Siis raskema palgiga tõstab esisilla õhku veidi, samas jõuõlg töötab tagasillas paremini ja toob traktori välja ka.


Rääkides ratastest.
Kui ma siin haagist ehitasin siis kõik kilbi poldid olid logisedes pead ära kulutanud ja sellega augud ovaalseks kulutanud. 9,00x16 veljel on kaks kilpi. hea oli vaadata kuidas kahe kilbi keskelt oli mängimine viinud kõik värvi ja osa metalli lausa õhemaks kulutanud.
Mu point on selles, et pane ratastele korralikuld poldid. Need 12tk 16mm poldid vahetaks ise välja. Mõlemale poole suured plankseibid, ühele poole vedruseibid ja lukkmutrid. Siis ei hakka eales velg sees mängima.
Räägin seda seetõttu, sest olen näinud sk4 velge mis on murdunud nende poltide lahtituleku tulemusena pooleks. Nimelt velje ja kilbi aukudest järgmise 90kraadise painde juurdest oli poole ringi ulatuses mõra sisse visanud. Eks seal oli ka süüdi traktorist kes üritas ühe ratta peal traktorit oma 90 kraadi keerata. Kuid ise vähemalt paneks sinna korralikud seibid poldid, mutrid.
Muus osas need rattad on ahvatlevad. Tahaks omalegi selliseid



Kettide kohapealt. Need ümber ratta ja läbi velje loobitud ketid on vaese mehe lehmaketist tehtud ja mõtetud. Sul on korralike redeli X tüüpi kette vaja. Räägi metsameestega. Saad mõne venna vanad rusi ketid ( seal 15,5" rehv ju sama lai). Neid kette päris palju nähtud "nupud/grifid kulununa" nurka visatuna. Keevitusega lased uued nupud peale ja selle paar päeva aastas kannatab küll.... Kuuluta veidi ostu-müügi portaalides/lehtedes.

[mlsluik]

Külmub veel pärast lõhki...

[v6sa]

...
Ja sellist nalja ka ei hakka tegema, et poole koorma kaupa vedada. Nii, et mina paneks alla hoopis T150K või Niva rattad.

Sellise suhtumisega jäädki uppuma. Paraku pead koorma panema ikka pinna kandvuse järgi.

Tuleb arvestada, et pinnalpüsimist parandav erisurve vähenemine halvendab samal ajal ka haardumist. Mida saab parandada kettide või kruvinaastudega, mis omakorda lõhuvad pinda ja võivad teatud oludes uppumist soodustada. Nokk lahti, saba kinni. Optimaalne on seal vahepeal.

---

...
Vean ikka neid ketiga pikatüvena taga.
...

Raskust on vedavatele ratstele vaja. Koppa pole, mille sisse tüveots pista ja nii mõnisada kilo vedavatele ratastele juurde saada?

Või paned tüve kolmnurga tipukoonuse ümber.

Siis pead muidugi olema ettevaatlik, et ohutustehnikareeglitevastase kõrge haakepunkti tõttu traktorit ülepea ei tõmba... Põksinäks läheb üle kriitilise punkti nii paari sekundiga, seega peab sidurijalg sigakiire olema (inerts ju ka) ja väga lennata ei tohi!

[muska71]

Piikide taoline lahendus aitaks ka palju. Lõhuvad seda ülilibedat tekkinud pinda ja haakumine paraneks.
Rekka naelad vist suht kallid. Keegi siin kasutas kuskil T-25 teemas katusekruve. Peaks ka huvi pärast ära proovima.
Iseasi on see, et mis juhtub puujuure peal kraapides. CK rehvid vanad ja jäigad. Võibolla hakkab kuusemustrist tükke välja murdma.

Minu põksil katusekruvid sees,sileda peal on abiks ja allub paremini,aga kui ikka vaja tõusul kohalt saada siis tolku pole.Viska parem tsementi või tuhka ratta alla ja kasu suurem.Nüüd installisin taha püsttõmmitsate peale vintsi saab libedaga ka kohalt minema lisaabita.

[meli666]

Raskust on vedavatele ratstele vaja. Koppa pole, mille sisse tüveots pista ja nii mõnisada kilo vedavatele ratastele juurde saada?

Põksinäks läheb üle kriitilise punkti nii paari sekundiga, seega peab sidurijalg sigakiire olema ja väga lennata ei tohi!

Sellesmõttes kettidega vean pikka palki ikka niimoodi, et palgi ots haakeraua poolt on korralikult õhus. Kunagi sai mingitest soome kettidest snitti võetud ja endalegi sellised ketid tehtud. Tunduvalt mugavam haakida ja saab vastavalt jämedusele igasuguse palgi haakerauaga üles tõsta.
Koppa saaks nüüd raskusena kasutada. Aga sellevõrra saab jälle vähem palki taha haakida. Kui nokka ikka püsti tõmbab, siis masin juhitamatu puude vahel.
Nii et pigem tasa ja targu väikeste nutsudena. Kõrgeid juuri palju ja ega eriti üle teise käigu sõita ei kannata.

Eespool küsiti, et kas mul mingi samkompunn DT-20 lõppülekannete näol. Selle kohta ei oska miskit öelda. Masin 71 aastast.

[unimüts]

kas sa võiksid väiksed mõõtmised mõõdulindiga nüüd teha, et rahval oleks aimu, mis mõõtmetega sul nüüd tagaosa traktoril on.

Mõõtmisena mõtlen järgmisi numbreid.

Kui lai on tagant mõõtes rehvi välisküljelt välisküljele.
Kui kitsas on siselaius. (rehvi siseküljelt siseküljele)

Lisada võiks ka mõõdud rehvidest kui viitsid.
Võrdlusena 9,5x32" vs 15x24" Kõrguse laiuse mõõdud sentimeetrites.

[meli666]

Nüüd installisin taha püsttõmmitsate peale vintsi saab libedaga ka kohalt minema lisaabita.

Kui millalgi viitsimist pilte teha, siis tahaks seda asja näha.
Endalgi igasugu suuremaid ja väiksemaid vintse vedeleb. Teeks ka taha haakesse jõuvõtuvõllilt käitatava.
Samuti selle mõttega, et kui kuhugi sisse vajub või õnnetult puujuurte vahele jääb, siis saab lihtsalt kätte. Muidugi vints ees oleks tunduvalt asjalikum, aga ehitada keerukam. T-25 NS-10 vist ei toida ühtegi hüdromootorit ka ära, et selle pealt vintsi käitus teha.

[muska71]

Mul varni elektikas pandud ja idee järgi nö keskvints.Alla aiste külge mingi tugivõll ja saab ka eest vintsida vajadusel.Olemas ka 66 vints ja see ka plaanis jvv pealt tööle aretada nii ette kui taha.Varsti lund tõrjuma hakkama siis katsun pilte teha hetkeseisust.

[oop123]

Parim lisaraskus ilmselt oleks õhukummide sisse vesi. 100 liitrit vast peaks ühte julgelt ära minema. Lisaks ei koorma niimoodi rattatelgesid niipalju.

Meiekandi lumelükkaja rääkis, et panevad talveks rehvidesse soolvett. Pidi päris palju aitama.

[T-40 AM]

Soolvett kasutataksegi rehvides.
Metsamasinatel ka kasutusel soolvesi rehvides, ei külmu ära!
Annab stabiilsust metsamasinatele.