meesterahvaratas Riga-16 1958/59
#1

Ratas on toodetud Riia Jalgrattatehases 1959. aasta päris algul (raaminumbri 10461658 järgi). Osa detaile (nt esiratas ja vändad) kannavad juba aastaarve 1959, raaminumbri lõpus on veel 58.

Ratas kujutab endast Riga-16 (mudeli algus selsamal 1958. aastal, varasem mudel oli Riga-10) vaesemat varianti, kus kroomitud osi on kasutatud minimaalselt - veljed ja rattad on värvitud. Ja selle varasemat varianti, kus laia triipu ei ole porilaudade-velgede kaunistamiseks kasutatu, vaid on piirdutud nelja kitsa triibuga. Konkreetsel rattal on must alusvärv ja kuldsed triibud, kasutusel oli ka mitmeid teisi värvilahendusi. Puudub ka esipidur (osadel meesteratastel see siiski peal oli), kuid samas on olemas tehasevarustusena ketikaitse, mis sugugi polnud olemas kõikidel Riga-16del.

Ratas on hädapäraselt (ca poole päevaga) komplekteeritud ja korrastatud Rotermanni Jahulaos toimunud nõukogude tehnika näituseks, milline toimus suvel 2009.

Enne nimetatud korrastamist oli mul Rakvere lähedalt saadud raam, mis oli enamvähem säilinud tehasevärvis, tehasekaunistustes ja algses kroomis, ja küljes oli palju pisividinaid. Samas puudusid vändad ja rattad. Ka värv oli paljus kriibitud ning laiguti ka rohmakalt kruntvärviga üle värvitud.

Korrastamise käigus sai asendatud puuduvad detailid (rattad, vändad, riistakott jm pisiasju) ja veidi parandatud värvi. Parandatud sai ainult musta põhivärvi - kõik kaunistused jäid täielikult sellisteks, nagu nad olid, ainult hilisemate värvikihtide ja sodi alt said nad korralikult välja puhastatud. Tulemuseks on hädapärast vaadatav isend, mis on küll silmnähtavalt vana ja kulunud, kuid millel on palju algset vana ratta hõngu.

Valed on järgmised asjad:

A. Tagaratas. All on suvaline 1960ndate aastate ratas sama veljeprofiiliga, mille velje värvisin silmatorkamatuse saavutamiseks mustaks. Puuduvad ka ketipingutajad - tollal kiirustades ei leidnud ma neid oma kolikastidest.

B. Leistangiotsad.

C. Pedaalid. Praegu on rattal küljes naisterahva-Riga (Riga-26) pedaalid, mis on meesterahva ratta pedaalidest pikkuses veidi lühemad, muus osas on nad samasugused. Tegelikult panin talle külge naisterahvaratta vändad koos pedaalidega, aga vändad on Rigadel (st Riga-16-l ja Riga 26-l) olnud täpselt identsed.

D. Kell on monteeritud valele poole (minu meeltesegadus kiirustades tegmisel).

E. Puudu on pumbahoidjad ja pump. Olin enne selle ratta korrastamist korralikumad algses kroomis hoidjad (ja nendealused kummist profiilribad) just oma Gauja juures ära kasutanud ja kiirkorras ei suutnud oma doonorite küljest uusi leida.

Muu peaks olema kõik õige.

Praeguseks on mul olemas ka kõik puuduvad osad (sh ka tehasevärvis nelja peentriibuga kaunistatud veljega tagaratas), kuid ajapuudusel ja muude projektide tõttu on ratas jätkuvalt selline, nagu ta kevadel kokku pandud sai.

Esialgu oli plaan teha fotoseeria rattast peale korrastamist vol. 2. kus ma oleksin valede detailid õigetega asendanud ja teinud värviparandusi veidi hoolsamalt. Aga mitmete kaasfoorumlaste tungival soovil (et milline siis Riga-16 tehasevälimuses koos pisividinate ja kaunistustega ikkagi välja nägi) tegin pildiseeria varem. Ikkagi ju enamik kaunistusi on siin algsena alles ja ilusasti jälgitavad. Ja alles on valdav enamik tsingitud kruvisid-mutreid-polte, sh KÕIK M6 mutrid on 11ses mõõdus ja M5 mutrid 9ses mõõdus, nagu Riga ratastel olema peab.

Näiteks kaasfoorumlane Kevin68 peaks saama siit ideid oma abimootoriga ratta alause Riga-18 välimuse taastamiseks, millel oli samuti nelja kitsatriibuga kaunistused (osalt säilinud), vaid hõbedane tumesinisel siinse kuldne mustal asemel.

Umbes sarnane 1958. aasta Riga-16 on mul kasutusel ka abimootoriga jalgratta alusena, milline on hetkel deponeeritud Kurtna muuseumisse. Kuid sealse Riga-16 värvkate on kõik uuesti taastatud (sh kaunistused), siin aga täielikult algne. Ka on sealne Riga-16 kroomvelgede ja -porilaudadega ja esipiduriga, siinne aga värvitud porilaudade-velgedega ja ilma esipidurita. Nii et mitmetes nüanssides on nad erinevad.

Eks kunagi teen samast rattast teise pildiseeria, kui asi on veel kord üle käidud rahulikumas olukorras, kus pole ajalisi piiranguid peal. Praegu on ratas aga selline:

[Pilt: r16_1.jpg]

[Pilt: r16_2.jpg]

[Pilt: r16_3.jpg]

[Pilt: r16_4.jpg]

[Pilt: r16_5.jpg]

[Pilt: r16_6.jpg]

[Pilt: r16_7.jpg]

[Pilt: r16_8.jpg]

[Pilt: r16_9.jpg]

[Pilt: r16_a.jpg]

[Pilt: r16_b.jpg]

[Pilt: r16_c.jpg]

[Pilt: r16_d.jpg]

[Pilt: r16_e.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Tore ratas. Ei tea kuidas kettikaitsmel eri mudelitel ja aastatel oli kaunistus joon. Minul on kettikaitse,millel tugevndusrandi sisemine serv triibutatud.
Vasta
#3

(16-12-2009, 22:12 PM)illi123 Kirjutas:  Tore ratas.

On Smile Seda tagumist ratast, mis talle alla läheb vale asemel, oled Sa muide käes hoidnud Smile

(16-12-2009, 22:12 PM)illi123 Kirjutas:  Ei tea kuidas kettikaitsmel eri mudelitel ja aastatel oli kaunistus joon. Minul on kettikaitse,millel tugevndusrandi sisemine serv triibutatud.

Mõnedel võis olla, üldjuhul aga polnud, st oli vaid baasvärv. Selle ratta ketikaitset ei ole ma paranduspintsliga praktiliselt üldse puutunud. Peal on algne värv mõningate kahjustustega (ja osalt isegi aastakümnete sodist vast puhastamata).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

(16-12-2009, 22:12 PM)illi123 Kirjutas:  Tore ratas. Ei tea kuidas kettikaitsmel eri mudelitel ja aastatel oli kaunistus joon. Minul on kettikaitse,millel tugevndusrandi sisemine serv triibutatud.
Kas uuetüübilisel kaitsmel (sellisel, nagu Valdo rattalgi)? Minul on triip ainult vanema tüübi Riga ketikaitsmel (millalgi 50ndatel nende mall vahetus, millal täpselt, ei tea vist keegi).
Vasta
#5

Minu kettikaitsmel jalgrattast küljes ei olnud, seepärast ei teagi.Tänan Indrek.
Vasta
#6

(17-12-2009, 19:19 PM)illi123 Kirjutas:  Minu kettikaitsmel jalgrattast küljes ei olnud, seepärast ei teagi.
Eh.. ma mõtlesin rohkem ketikaitsme enda malli - vanema malli kaitsmel on mõlemad kinnitused täiesti erinevad.
Vasta
#7

Jälle asi, mida ei teadnud, samuti pedaali kummide mustri erinevus huvitab.
Vasta
#8

Minul on selline küsimus.
Kas leistang on õigem paigaldada nii, et "sarved" on pigem all? Minu rattal on need "üleval" (vt. pilt), või on see puhtalt maitse asi.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#9

See on tõesti puhtalt maitse asi!Smile näit." lenkstang alla pööratud, soovi korral üles.." (või vastupidi) - oli tavaline EW aegsetes meesterataste reklaamides ja kehtis edasi ka nõuk. ajal.
Vasta
#10

(17-12-2009, 19:59 PM)illi123 Kirjutas:  ... pedaali kummide mustri erinevus huvitab.

Ei tea asja päris peensusteni, aga üldiselt tundub mulle, et kui Riga 10/20 asendus uuema mudeli Riga 16/26ga, siis hüljati vana ******-muster ja jäi pikitriip. Samal ajal muutus ka pedaali konstruktsiooon - eraldi keermega peale keeratav tolmukapsel kadus ja jäi selline "punn" otsapelkil. Tõenäoliselt on võimalikud anomaaliad mudeliülemineku lähiaja ratastes.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

Vist väga selget piiri pedaali kummide osas polnud.Minu ratastel domineerib ristidega muster, ka 1958 ja1959 a. omal. Selgem piir on just-kui esimese kettiratta kinnituse osas. 10ja 20 kinnitus keermega, 16ja26 pressitud.
Vasta
#12

(18-12-2009, 20:55 PM)illi123 Kirjutas:  Selgem piir on just-kui esimese kettiratta kinnituse osas. 10ja 20 kinnitus keermega, 16ja26 pressitud.
Olen näinud Rigadel liiga palju "pressitud" kinnitusega, kuid vanamoodsa kodardusega (lillekesega) ketirattaid... väga hea teema, ehk Valdo teab rohkem?

10-20 ja 16-26 kindlad erinevused on minu teada raami taguots (nii seat stay kui chainstay - mis need küll eesti keeles on?) ning raami püsttorul paiknev embleem.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne