[Huck]

Survevalu saab asendada 5-10 cm kõrguse püstise valukanaliga ...

Survevalu on täiesti teise idee, tehnoloogia, nõuete ja kvaliteediga. Seal on täiesti teised numbrid - rõhk kuni 300MPa ja metalli kiirus kuni 120m/s.

Survevalu mõte on muus: survevalu korral ei kuumutata metalli (klaasi, plasti) reeglina sulamistemperatuurini

Jama. MEtallide puhul on tegu ikka sula olekuga- kogu valamine on "vedelvvormimine". Erinevalt plastse deformatsiooniga vormimisest e sepistamisest. Paralleele võib tõmmata "natuke rase" väljendiga

Kas on keegi ka kolbe proovinud valada?

Isiklikult pole, aga eestis valatakse. Eelmise aasta lõpus käis minu käest läbi 4 valatud kolvi toorikut, millele oli termikas vaja teha- probleemiks oli kolbides arenev väsimuspragu. Sai see termikas ka raamatute andmete järgi tehtud- hetkel tagasisidet pole. Küll aga anti üks kolb katsetamisteks- nii et saame näha. Kahjuks jäid pildid tegemata tookord.

Veelkord kordan, et üldjuhul valatakse ka tavalise liiva sisse.

Jah aga mitte paljalt. Midagi peab seda liiva ka koos hoidma ehk plastsuse andmiseks on seal ka savi sees. Alumiiniumvalu puhul ~8...12%. Savi suurendab segu tugevust ja plastsust, halvendab aga samal ajal selle gaasiläbilaskvust, järeleandvust ja väljalöödavust.
Saviks sobib kaoliinsavi- seda kasutavad klaasikunstnikud ja keraamikud- ise pole veel leidnud aga otsin.
Liiv on tavaline kvartsliiv (sulamistemp ~1700C)

mida on küll kerge valada-pressida vormidesse// (vormi pressimine on inglise keeles extrusion) // Näiteks kõikvõimalikud valamise-pressimise teel saadud korpused ja masina osad on sellised...

Mis see "valamine-pressimine" on? Extrusion on täiesti teine mõiste- kuulub üldse survetöötluse pidevprotsesside alla- üldjuhul tehakse kuumalt(mitte sulas), plastseid metalle surutakse ka külmalt. Ekstruudimise toorikuks ei ole kindlasti korpus(viitad äkki allikatele?) vaid reeglina erinevad profiilid. Lisak pole extrusion meetodil vormi - tööriistadeks on matriits ja tempel.

Aga üldjuhul on teemas muidugi terasid. Arusaadav, et iga sulami vedelvoolavust parandab valutemperatuuri tõstmine- seda aeglasemalt see ka vormis tardub. Imselt on kodukatsetuste probleem selles, et alumiinium tardub enne vormi täitumist- mida õhemaseinalisem detail seda rohkem peab olema sulam ülekuumutatud. Loogiline eks- masiivsem jahtub aeglasemalt.

Teine nüanss on, et valukanalite süsteem ei koosne ainult ühest püstkanalist- selle pikendamine selleks, et suuremat survet saada pole õige lahendus. Lisak peaks alati kuuluma kanalisüsteemi ka tõusukanal. Ehk teine püstkanal vormi nõ teisest otsast (või ka massiivsemast osast valukahanemiste vältimiseks). Ühest küljest nagu õeldud kahanemiste vältimiseks- teisest küljest loogiliselt peab õhk kuskilt välja minema eks. Naiivne oleks lootma jääda, et kõik õhk kaob läbi vormiliiva - eriti kui seal savi sees on. Illustratsiooniks järgnev pilt: link. Vaadake kanalitesüteemi mahukust võrreldes detaili lihtsusega. Tarkades raamatutes on tõusukanalite:valukanalite:püstkanalite ristlõike suhted antud- kõik sõltub detaili vähima osa ristlõikest. Ehk valukanali ristlõige peab suurem olema detaili väiksema ristlõikega osa lõikepindalast. Loogiline ka- tardumine peab algama detailist mitte kanalites.

Kuna neid nüansse on palju siis kel teema vastu huvi võiks algteadmiste saamiseks mingi raamatu läbi sirvida.
Näiteks on parajalt lühike ja selge L. Valdma. Metallide Tehnoloogia. Valutehnoloogia. Tallinn 1997.

Mis toormaterjali puutub siis tuleks jah valida materjal sarnasest detailist. Nagu õeldud kolvid-kolbides, korpused korpustest jne... Alumiiniumi puhul näiteks parim vedelvoolavus on silumiinil (Al-Si). Teised valusulamid on küll
paremate mehaaniliste omadustega aga halvemate valuomadustega.

Ülevaateks pakuks hoopis järgmise video, kus on kõik liivvormvalu põhietapid ilusti näha:
http://www.youtube.com/watch?v=rgL2Jn5mk1A

Uuuh pikk teks, stt tekst...


PS:Mis see süldikausi näide üldse näitab?

Huck @pole asjatundja, aga tegeleb teemaga.

Edit: lost-foam tehnika ning titaanid jätaks küll kodukasutusest välja.
Esiteks- lost-foam tehnika mudel ise on tehtud reeglina survevalumeetodil- pole ühtegi valget vahutükki lähedal aga kahtlane kui hea pinnaga mudeli sellest kodus meisterdab.
Teiseks- titaan on väga aktiivne metall ning seda atmosfääriõhus niikuinii ei valata. Antud teemas lihtsalt kasutu teadmine...