I: Jalgratas BALTIK
#1

Omab keegi infot jalgrattast BALTIK,või fotosid.Olen huvitatud.
Vasta
#2

Meie oleme ka huvitatud!Smile Aga ilmselt omad Sina hetkel kõige rohkem infot. Teada on, et Saare äri neid müüs, aga kes ja kus tootis, ei tea. Lätis neist ei teata, seal olid need Baltija ja Baltika vms. Kas on Eestile ainuomane lugu või kusagil veel olnud...
Tore oleks Su vanaisale kingitud rattast pilte näha, vb oskab mõni mees siis rohkem kosta.
Vasta
#3

(13-01-2010, 16:13 PM)Royal Kirjutas:  Omab keegi infot jalgrattast BALTIK...

Infot kahjuks ei liigu. Olen viimasel ajal jalgrattateemaga seoses läbi käinud mitmeid Eesti vanakooli vanatehnikahuvilisi ja kollektsionääre, kelle koli kogumisaeg ja teabe hankimisaeg algab 1960-70ndatest aastatest. Baltik'u kohta teave üli-ülinapp et mitte öelda olematu Sad

Kuna ma eeldan, et Sinul on Baltik'ust olemas vähemalt mingid jäänused, siis minu tagasihoidlik soov oleks need oma ihusilmaga üle vaadata. Lihtsalt niisama, info kogumise ja võrdlemise mõttes, sest mul on tasapisi kildhaaval hakanud tekkima mingi arusaam, millised võisid välja näha ETK, Saare, ARE, Rudolf Niibo jt Eesti tootjate rattad. Rääkimata Saksa suurtest tootjatest.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Püüan lähiajal olemasolevatest osadest ja ostu-müügi paberitest pildid teha jaüles panna.Loodan üles leida ka raami numbri.
Vasta
#5

Paberiandmete järgi asus Saar ja Ko Viru-3 ,tel. nr. sel ajal 461-20 ja480-98.Paber on välja antud 20 dets.1937 a.See on ost-müügi arve,mis tõendab BALTIK jalgratta ostu.On peal mark 10 s,ja selle peal ovaalne tempel Metallitööstus OTTO JA Saar.Mees jalgratas Baltik ,nrr5172,kroomitud,Torpeedo vabajooks,esipidur,elastik sadul,kiired raamil.Ratas on maksnud 128.- Raamil on graveeritud hõbesilt,mis on .maksnud 4.- kokku seega 132.- pluss pagasikulu 1.70 Tasumine 30 päeva jooksul viis protsenti skontost.Nö-133.70.
Vasta
#6

(15-01-2010, 12:49 PM)Royal Kirjutas:  20 dets.1937 a [...].Mees jalgratas Baltik ,nrr5172...

Ja jätkuvalt huvitab mind, kuidas sai Saare tehases olla olukord, et 5172 toodeti 1937. aastal, kuid 4338 küljes on 1938. aasta tagarumm, st sede ei saadud toota enne 1938. aastat? Numbrid peaksid jooksma ikka järjest!

Äkki oli Saare tehases kaks numeratsiooni? Või importis ta osa raamidest (nt Baltiku oma), mille raaminumeratsioon ei kattu ta üldise numeratsiooniga. Seda viimast versiooni toetab hiljuti ühes suures erakollektsioonis nähtud inglaslik ratas ruure raaminumbriga, mis on ilmselgelt kokku pandud siinmaal ja mille Pränafa esirumm on üsna tugev vihje Saare tehase kasuks.

Palju aitaks siit ummikust edasi Baltiku raaminumbri nägemine - ma usun, et suudan numbriraudade ðrifti jm iseärasuste põhjal üsna tõenäoliselt hinnata, kas see on Saare tehases sisselöödud number või pole. Ja näiteks ma ei tea seniajani, kas sellelsinasel Baltikul oli Pränafa esirumm või polnud. Minule praegu teadaolevatel andmetel ei leidunud Pränafa esirumme Eestis muudel ratastel kui Saare tehase omadel (kui keegi kaasfoorumlastest leiab vastunäite, siis tulen huviga seda ratast teabe kogumise eesmärgil vaatama!).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

Nagu sellele teemale eelnenud Royali vanaisa Baltiku teemast võis välja lugeda, siis sellel aparaadil rattad säilinud ei olnud.
Teooria Saare 2-st erinevast numeratsioonist on huvitav aga ebatõenäoline.
Sinu numbritriki põhjal võib ilmselt juba väita, et Saare tehas neid Baltikuid ja Tempo jalgrattaid ikkagi ei valmistanud. Saar armastas ikkagi oma "S" tähte siltidele sättida (kuigi REX on ilma, pagan, rikub mu ilusa teooria ära), ka Championi sildil Saare jutt peal.
See Baltiku ja Tempo 4-kohaliste raaminr. teema jääb ikkagi mõistatuseks, nagu ka Rana. Tuleks jah raame võrrelda Saare omadega, see Pränafa rummu teema ei vii vist ka kuhugi. Ja uurida kusagilt arhiivist, vb on viiteid Saare asjades ?[/align]
Vasta
#8

Kahjuks rattaid pole võimalik näha, varastati kuskil 50-ndate lõpu poole Antslas Hauka poe juures alt.Ime seegi et terve ratas ei läinud.Peale seda kõndis isa Antslast Urvaste mõisani jalgratas seljas koju.Isa jutu järgi jäigi pärast seda seisma ja mõningaid osasid kasutati teisel jalgrattal.Kuskil 70-ndate lõpus suure surmaga sai aidast isa käest ja vanaema nõusolekul endale kaubeldud javene ratta juppidele üles ehitatud.
Vasta
#9

Niisiis koukisin BALTIK ratta raamistiku kolikambrist välja,kuna see numbrivärk hakkas ennastki huvitama.Number raamil klapib identselt ost.-müük. dokumendiga.Number asetseb raami paremal pool sadulatoru ülemise kinnitustoru otsa juures.Numbrid umbes 5mm kõrged,muid tähti või numbreid ei ole ees ega taga.Raami tagumine viltune kahvel on eemaldatav ja osa alumisest otsast nikli all.
Vasta
#10

(29-01-2010, 18:33 PM)Royal Kirjutas:  Niisiis koukisin BALTIK ratta raamistiku kolikambrist välja,kuna see numbrivärk hakkas ennastki huvitama.Number raamil klapib identselt ost.-müük. dokumendiga.Number asetseb raami paremal pool sadulatoru ülemise kinnitustoru otsa juures.Numbrid umbes 5mm kõrged,muid tähti või numbreid ei ole ees ega taga.Raami tagumine viltune kahvel on eemaldatav ja osa alumisest otsast nikli all.

Ole hea, näita mulle seda, siis oskan midagi arvata.

Täna oli mul nt üks oma "Saare" raamidest näpu all - kraapisin/lihvisin suurt roostet lahti ja ajasin keemiaga allejäänud väikest roostet kinni, et vigastatud kohtadele hakata lähipäevil värviparandusi peale tegema. Seega peaks Saare konstruktiivsed eripärad mul ülivärskelt meeles olema Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#11

Kui tüli ei te tule Võrumaale.
Vasta
#12

(31-01-2010, 10:36 AM)Royal Kirjutas:  Kui tüli ei te tule Võrumaale.

Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis mul ongi ülejärgmisel või üleülejärgmisel nädalal üks Lõuna-Eesti sõit ees. Annan teada, kui plaanid konkretiseeruvad (hetkel on nad ideede tasemel).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#13

(01-02-2010, 00:10 AM)valdo Kirjutas:  Kui kõik läheb plaanide kohaselt, siis mul ongi ülejärgmisel või üleülejärgmisel nädalal üks Lõuna-Eesti sõit ees.

Niisiis, kaasfoorumlasel sai külas käidud ning ratta jäänused ja esemed/dokumendid üle vaadatud.

Raaminumber on sisse löödud eht-Saarelikult, kõrged ðriftinumbrid ja veidi hajus löömise stiil. Esiots on ka eht-Saarelik, embleemi all ja ülal on poolkaarjad väljalõiked välismuhvidest. Nii embleem kui ka hõbesilt olid kinnitatud kruvidega. Hõbesilt asus ülemise raamitoru pealmise küljel, keskpaigas.

Porilauda, ketiratast jm detaile ma ei näinud, nägin vaid raami. Silma hakkasid kaks iseloomulikku detaili:
- Lambiklambri väljalõike osa on iseloomuliku profiiliga - polnud enne sellist alt kaarjat, pealt sirgenurkset näinud. Kui kellelgi kaasfoorumlastest on midagi sarnast, siis võib (kuigi ei pruugi) see viidata Saare tööle.
- Leistangi pöördpiduri nupu väliskülg on täiesti sirge (uuematel Saare Original-idel oli see veidi sfäärjas ja servas väikese soonega).

Tegin ka paar fotot. Lugupeetud ksf! Royal'i lahkel loal postitan need fotod siia kõikidele jalgratta-ajaloo huvilistele tutvumiseks.

[Pilt: baltik_1.jpg]

[Pilt: baltik_2.jpg]

[Pilt: baltik_3.jpg]

[Pilt: baltik_4.jpg]

[Pilt: baltik_5.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne