[Tegelane5]

Küsin võibolla lolli küsimuse, aga kas garaazis öösex auto peal olevale akule laadija sappa panek on väga riskibusiness? A la leiad hommikul ees mahapõlenud garaazi või siis happerünnakus kannatada saanud tehnika?
Jutt siis nn automaatlaadija kasutamisest, see mis ise timmib oma laadimisvoole jne.

Ei tohiks probleeme olla, igaks juhuks võiks kontrollida testriga mis pinget laadija annab välja kui akut küljes pole. Laadunud akule mingi 15V peale lasta kestvalt pole hea. Samas väikse voolu asendis peaks kõik OK olema.
Tark automaatlaadija laeb etteantud vooluga niikaua kuni aku 14V on ja siis lülitab end välja või hakkab väikse vooluga järellaadimist tegema.

[2715]

Lada puhul peaks ka ilma akut tassimata käivitamine õnnestuma.
Vähemalt Niva läheb -32 juures veel 45Ah akuga ja kui ei lähe, siis vändast ikka läheb.Siis peab muidugi 2 inimest olema.Üks keerab vänta ja teine hoiab sidurit.Samamoodi käib ka Gaz-66 ja 53 käivitamine.

[ahtos]

Oli vaja liigutada üle kuu aja seisnud Nissan Micrat täna külma -21 enda imestuseks käivitus koheselt,peal mingi pisike õhuke patarei.Ainuke asi mis seda seletab on see,et iga sügis teen hoolduse korralikult-jagaja kaane pritsin ka seestpoolt silikooniga üle peale kõige muu(õlid filtrid küünlad).Mootoriks 1liitrine bensukas(karpaga).Kõigil oma autodel peal ka plokisoojendused,kuid meelega proovisin,et kas läheb käima nii kaua seisnud asi.

[ahtos]

Loomulikult on Soomest toodud autod soojemad(nad ju mõeldud ja tellitud põhjamaale)ja müügieelne ettevalmistus sisldab korrsiooni tõrjet,plokisoojenuse ja ka salongi 220v pealt lisaahju paigaldamist.Aga ütleb vanasõna-kui tahad mugavust-osta prantslane,kui töökindlust-japs,kui vastupidavust-sakslane.See kehtis 10 a tagasi,aga mina pole veel kohanud autot,kus oleks need kolm asja ühendatud ikka jääb midagi puudu.Huvi pärast vaatasin ka Micra aku nime ära see oli üllatuseks Nissan 45ah.Teisel Micral oli aku nimeks Bosh ka see käivitb iga ilmaga.

[valdo]

... esiklaasile ei tohi nagunii hakata kohe sooja puhuma...

Sa mõtled sissepoole tekkiva udu/jäälillede pärast? Minu kogemus on, et see tekib niikuinii, kui alla -15 C sisse istud ja kohe (ilma kohapeal pikalt soojendamata) sõitma hakkad.

Prantslaste miinuseks oli ärakülmuv immo

Tegu on elektroonikaseadmega - mis seal külmuda on? Mul pole see kordagi streikinud...

[motamees]

Elektroonika seadmed ei taha enam töötada temperatuuridel alla -40. Nägin kord ühte saadet, kus teadlased ei saanud enam külma mõõta, kuna kraadiklaas oli elektrooniline. Tuli siis võtta kasutusele jälle vanad meetodid.
Klaasile puhumisega on nii ja naa. Ei saanudki aru, mida Krss mõtles selle kohese puhumise all.
Kuuma intensiivjuga ei tohi järsku puhuma panna sellepärast, et esiklaas praguneb. Tuleb siis panna algul vaiksemalt puhuma ja alles hiljem suurendada õhujuga/kuumust.
Teine variant panna ikkagi klaasipuhur koos autoga tööle. Nii nad siis koos soenevad sujuvalt üles. Kuigi nii soeneb mootor kordades aeglasemini, mis on jälle mootorile ja loodusele kahjulik.
Krss, kui sa juba tegid otsa üles siis seleta ka pikemalt, mis on mittekäivitumise põhivead. Kõik need odavad 90% ja ka kallimad.
Paistab, et paljudele oleks sellest abi.

[90Deville]

Topgeari nimelises naljasaates sättis Hamster end koos mingi väikese prantsuse autoga külmatunnelisse, et katsetada millal enam miski ei toimi.
Mu mäletamist mööda -30ga ei käivitunud see käkk enam. Tegemist siis uue autoga.
Krss ilmselt mötles seda et kui sul on plokisoojendus ööläbi taga olnud, ja siis auto käivitamisel suunad öhu klaasile siis kuum öhk venitab sellele suht kiirelt kena prao alumisse äärde servast serva. Jutt ei kehti siis koos eraldi salongipuhuriga mis samamoodi ööläbi puhunud on(vöi mingi x arv tunde)koos plokisoojendusega.

[TOP Secret]

Topgeari nimelises naljasaates sättis Hamster end koos mingi väikese prantsuse autoga külmatunnelisse, et katsetada millal enam miski ei toimi.
Mu mäletamist mööda -30ga ei käivitunud see käkk enam. ...

Tollel oli ju suvine kütus sees...

[ahtos]

To Valdo-Saarlastel võttis külm isegi kiviaia ära,sa räägid elektroonikast.Aga tõsiselt minu Audi kompuuter näitas-20 juures juba igasugu tundmatuid asju ja karjus mu peale ka.

[muska71]

Ei saa hästi aru, millest jutt käib - kõik autod on ette nähtud käivituma suuremate külmadega kui Eestis üldse ette tuleb ja kui ei käivitu, tuleb see viga kõrvaldada, auto korda teha. Kusjuures 90% juhtudest on vaja vaid mõelda ja viga üles leida, remont ise ei maksa reeglina suurt midagi (ülejäänud 10% vastupidi). Elasin 7a Soomes nii põhjas, kus igal aastal oli mõnda aega temperatuur -40 kandis (-46 olid vist need külmemad hommikud) ja läksid minul autod käima ja läksid ka kõigil kohalikel, kes seal elasid ning sõitsid ringi oma japside-sakslaste-prantslaste-itaallaste-ameeriklaste jne autodega. Kodus sai jah hoida plokisoojendust sees, kuid tööl kasutasin seda võimalust vaid paar aastat (kallis, mõttetu, esiklaasile ei tohi nagunii hakata kohe sooja puhuma), igal pool külas käies või mujal seigeldes samuti mitte, nii et auto pidi ikka normaalselt käivituma.

Kuigi mu seisukoht on selline, et sõita saab talvel igasuguse KORRAS autoga, siis minu parimad talveautod on olnud alati Saabid (ainsaks miinuseks esivedu, aga Saabi puhul pole see tänu üle esisilla riputatud raskele pikimootorile kah nii suur õnnetus kui enamikel teistel esiveolistel). Järgmiseks vanemad tagaveolised Volvod ja sealt edasi mõned vanemad japsid ja prantslased. Sakslased ei kõlvanud seal ei uuena ega vanana, liiga palju talvega kokkusobimatuid puudusi minu jaoks (sh uute sakslaste tunnetamatu juhitavus kiilasjäistel maanteedel, ei saanudki kunagi soojaks suure külma puhul jne) - see paistab hästi välja ka kohalike inimeste autoeelistustest. Prantslaste miinuseks oli ärakülmuv immo (teeäärtes uued citikad ja poekotid), muidu prantlastest soojemat masinat annab otsida. Eelmine nädal sai kah käivitatud 400tkm sõitnud diislit -31 juures Lapimaa talves, no ei ole probleeme kui auto korras. Ja oh õnnetust, kui keegi ostis omale Saksast auto, millel salongiradikal peenemad torud, nõrk tagaklaasisoojendus jms - see on ka põhjus miks soomlased ise ostavad reeglina vaid Soome turu jaoks tehtud autosid ja miks ma ise soovitan tuua oma autod alati Soomest või Rootsist (mitte lõunamaadest), mugavus maksab rohkem kui hinnavahe, aus järelturg põhjamaades on lihtsalt boonus

Soomes pidavat olema kvaliteetsem kütus.4X4 foorumis tüübid pajatasid soomes -30 käivitub poolest pöördest,meil eestis sama autoga käivitub aga tükk maad raskemalt.

[ahtos]

Parem kütus kohe kindlasti erti bensiin,mul Micral veel 10l seda sees.Auto erk nagu tulesäde.1,8l Audiga oli sama,kui meie kütus sai sisse oli hoopis uimasem.

[metsakohin]

Topgeari nimelises naljasaates sättis Hamster end koos mingi väikese prantsuse autoga külmatunnelisse, et katsetada millal enam miski ei toimi.
Mu mäletamist mööda -30ga ei käivitunud see käkk enam. Tegemist siis uue autoga.

Pole probleemi: prantslasel originaal aku ja neljas talv käsil, seisab õues, sõidab igal päeval vähemalt 50 km või rohkem. Seni käivitub normaalselt, kohalik külmarekord oli -32. Samad sõnad ka jaapanlaste kohta, originaal, õhuke, aku pidas 7 aastat, hilisemat ei tea. Inglaste tehtud Nissan - samuti käivitus alati, kui akus voolu oli. Vene masinatest ei kõnelegi, alati läksid.Lihtsalt mõned juba eespool nimetatud nõuanded tuleks meelde jätta.
Soojaks ei lähe autod väga lihtsatel põhjustel:
1. Radikas umbes või väike
2. Termostaat vale või jupsib
3. Auto liiga uus ja õkonoomne, põletab vähe kütust, seega ei tooda sooja.
4. Vanasti kaeti radikavõre kinni, et külm õhk mootorit ei jahutaks, tänapäeval ei viitsita/osata/juleta seda teha, pole ju manuaalis kirjas. Mõni üksik loll paneb papi ette.

[-Rotu-]

Ükspäev isa tööjuures vägevate külmadega käies, olid päris paljud Hondade pisiakud teenindusse toodud, aga eks selles ole omajagu süüd ka autoomanikel.
Minu '89 Aerodeck käivitub probleemideta iga ilmaga ja soojeneb ka ruttu. Samas pole minu masinal seda Hondade miniakut ka peal. Ainsaks miinuseks on meeletu küttekulu ja külmast tingitud naginad.
Kuid ega ka kõik miniakudega Hondad pole saatanast, isa '98 Civic käivitub samuti iga ilmaga, absoluutselt probleeme pole. Ainult istmed on vägeva külmaga algul kuidagi kõvavõitu.

[PlyVal64]

Rotu, bensukatel kärab patarei kah, nende voolutarve on ju väike ja kui, siis moodsad autod käivituvad hetkega. Kui elektrit särtsu-sädeme jaoks jagub, siis käib ka.
Probleem on diislitega, kus voolutarve alguses hetkeliselt meeletu ja ka ka edasi pole see tõeliselt moodsal masuudipressil võrreldav moodsa bensukaga: kui on ikka moodne, siis on ka eraldi küte peal ja see hammustab suutäitega tükikesi akust. Lisaks tahab hõõgsüüde siiski mingit kindlat minimaalset pööret-kolvikiirust saada, et ta üldse ellu ärkaks.

Huvitav, on siin keegi tavadiislit kunagi vändast käivitanud? Kas see üldse on võimalik, kes teab?
Mina olen mingit viinamarjaistanduse 1-pütast diiseltraktorit küll käima ajanud aga sel on tohutu hooratas: sutsklapiga kompressioon maha, vändast hull hoog sisse ja siis hooratta inertsiga käivitub.

[2715]

Olen vändast käivitanud Vw 1,6td mootorit soojalt.Käega on raske, kuid jalaga üks järsk liigutus ja käib.Dt-20 mootori käivitamiseks peab olema lühem vänt ja
abiline kompressiooni jaoks.
Külma mootoriga pole mõtet üritadagi.
Selline abivahend oleks ka külma mootori käivitamisel abiks.
Eriti põkal.
http://www.youtube.com/watch?v=RNijql5V7s4&feature=related
Vaba aja tekkimisel tahaks sellise ehitada.

[stennadi]

Bensukate mittekäivitumise põhjused talvel - küünlad, küünlajuhtmed, jagaja kaas jms vanad - vahetust vajavad.

[metsakohin]

Probleem on diislitega, kus voolutarve alguses hetkeliselt meeletu ja ka ka edasi pole see tõeliselt moodsal masuudipressil võrreldav moodsa bensukaga: kui on ikka moodne, siis on ka eraldi küte peal ja see hammustab suutäitega tükikesi akust. Lisaks tahab hõõgsüüde siiski mingit kindlat minimaalset pööret-kolvikiirust saada, et ta üldse ellu ärkaks.

Minu mäletamist mööda on diiselmootor, olgu kaasaegne või keskaegne, kompressioonsüütega. Hõõgsüüde on tavaliselt bensukatel esinev valest süütemomendist või kütusest tingitud nähtus

[PlyVal64]

Minu mäletamist mööda on diiselmootor, olgu kaasaegne või keskaegne, kompressioonsüütega. Hõõgsüüde on tavaliselt bensukatel esinev valest süütemomendist või kütusest tingitud nähtus

Keeleliselt eristatakse jah kompressioonsüüdet ja hõõgsüüdet ning seda vast enim bensu- ja diisli võimalike probleemide eristamiseks. Kuid puht füüsikaliselt on tegu hõõgsüütega, kus kokkusurutud õhk kuumeneb ja sinna pritsitud diislipiisad põlema paneb. Tekkiv paisumine panebki paja tuksuma. Suurusjärk 550 kraadi on hõõgumine, kompressioon iseenesest ei süüta mitte midagi. Sa võid diislikütust kokku suruda palju tahes, midagi ei juhtu. Diislil ei toimugi põlemsikambris meie mõistes plahvatust, pigem midagi tuletiku süütamsie või säraküünla põlemise sarnast.

Tegelikult on ka bensumootor hõõgsüüteline, põlemine ehk ülikiire oksüdeerumine eeldab alati ka eelnevat hõõgumist ehk oksüdatsiooni algust. Ja plahvatus on siis üli-ülikiire põlemine, kus hõõgumise faktori loeme nulliga samaks. Aga põhimõtteliselt on kütusesegu põlemine seuhke teadus... et on tavalisel tarbijal seda üldse vaja peensuste ja ülitäpse terminoloogiani tunda? Minul on alati hakanud enne "pea valutama", kui ma olen suutnud selle endale peakolusse suruda Kuigi ma saan sellest "hiina keelest" peaaegu lõpuni aru tänu reaalainete eriklassile, siis vaat sedasorti teooriaid pole ma suutnud eales pähe õppida... ja sellise mehe ees, kes kogu sellise lehe sisu (ehk kogu sisepõlemsimootori kütusepõlemise teooria) suudab sujuvalt kõigi ees kriidiga tahvlile kanda, võtab kasvõi kolm mütsi korraga maha

Jõudes "tilkade arv faaklis" ... pistke kurat see "endale seeklisse"... ja siis pead minema pellerisse põit kergendama ning kõrvus kõlab "keskmise tilga abil pihustuskarekteristiku arvutamise meetod" mille abil on võimalik hinnata "keskmise tilga pinna diameetrit ja summaarselt pihustunud joa pinda". Käsi hakkab värisema ja see pihustunud joa pind võib pool seina katta.

[motamees]

Tean et provotseerid praegu. Sellele järgneb kindlasti väga palju kriitikat, aga las järgneb...
... sorry et nii pikk postitus tuli, püüan end tulevikus parandada...

Ei provotseerinud kritiseerimise pärast. Lihtsalt "kättemaks" on magus.

Hmm, kui juba alustasid, siis räägi lähemalt.

Siin polegi midagi kritiseerida. Väga asjalik artikkel ja ära ennast mitte paranda tulevikus.
Lisa veel juurde. Kas põhjas tänapäeval soendusmatte ka tarvitatakse?

Ja moded võiks selle kärsa jutu tõsta jäädavalt kusagile silma alla. Ju meil selliseid talvi veel tuleb. Siit on mittekäivitumise hädaldajatel hea otsida rikke põhjuseid.

Insenöörid süüdi...mu äss...

[Mossemees]

Kui ma veel Eestis elasin ja mosse-Sigulliga ringi kimasin, polnud külmal talvehommikul küsimus mitte selles, KAS auto läheb käima, vaid et KUIDAS. Kui ilm oli soojem kui -30, piisas lihtsalt tooreklapiga mängimisest, kui oli külmem, ei hakanud mootorit, milles Þiguli õli sees, niisama piinama. Esmalt ajasin vändaga kuskil 10 tiiru ringi (süüdet sisse lülitamata, lihtsalt, et ärahangunud mootori n.ö. paigast ära liigutaks, lisaks pumpab ka bensiini üles), siis üks korralik surakas käivituseetrit otse karburaatorisse, õhupuhasti kaas ruttu peale, tooreklapp kinni, sidur alla ja starterit. Alati läks mootor käima. Tõsi, vahel käis küll ainult mõned sekundid (puhtalt eetri pealt, sest nii külma ilmaga bensiin kohe ei aurustunud). Siis tuli lihtsalt seda eetriprotseduuri korrata ja juhtus väga harva, kui seda kolmandatki korda teha tuli. Aga käima sai alati. Vaid paaril korral ca. 10 aasta jooksul ei õnnestunud, aga siis oli ka põhjus hoopis milleski muus, nt. lühises jagajas.
Kadunud papsi memuaaridest mäletan, kuidas oli olukord ühes Eesti autobaasis varajastel kuuekümnendatel, kui tosooli ei tuntud ja avtooli võis -30 juures noaga viilutada... Ehk siis käis Ural-Zis'i käivitamine pakaselisel hommikul nii, et kõigepealt eelmisel õhtul soojast peast välja lastud õli pangega burþuika peale sooja, siis soe õli mootorisse, väike "topka" karburaatorisse, süüde sisse, vändaga poolteist pööret ja kui oli näha, et käivitunud mootor ka käima jäi, alles siis kaevust võetud vesi sisse.