Gauja 1961. aasta väljalase
#1

Tere!
Lugedes mõnede teiste kaasfoorumlaste Gaujade teemasid, tekkis endalgi mõte, või õigemini soov ka enda Gauja projekti tutvustada.

Minu Gauja on valmistatud 1961 aastal. Sääreväristaja sai hangitud eelmise aasta oktoobris ning taastamist alustasin eelmise aasta novembris. Oktoobri ja novemri vahelisel ajal sai temaga ka natukene sõidetud. Sõidu tunne on hoopis midagi erakordset võrreldes juba uuemate võrridega.

Gauja oli alguses üle värvitud mingisuguse rohelise metallikvärviga. Üle oli värvitud kogu raam kui ka kõik tsingiosad, kroomiosad olid jäetud värvimatta. Puhastasin raami sellest rohelisest mõgast ning välja tuli originaalvärv, mis oli tugevasti korrodeerinud. Arvatavasti eelmine omanik ta just sellepärast üle värviski.

Võrril oli algeliselt küljes suhtelist palju originaaljuppe, aga ka mõned valed jupid. Näiteks olid rehvid asendatud juba tänapäevaste jalgrattarehvidega. Samuti oli vahetatud ka summuti. Ülejäänu oli tal algselt originaal veel.

Minus tekkiski soov oma Gauja taastada tehaseseisule see, kui nägin foorumis kaasfoorumlase Valdo Gaujat. Mind lummab Gauja juures just tema stiilne kerekuju ning omapärased küljeplekid. Kui juba jutt küljeplekkide peale läks, siis räägin ka nendest lähemalt. Nimelt sai hangitud üks vahe endale üks parempoolne plekk, millele on peale kirjutatud "gauja". Kuid hetkel olen loobunud selle pleki taastamisest (võib-olla tulevikus, kui vaja läheb), sest sai hangitud üks supervormis olev parempoolne plekk. Praegu tunnen puudust veel vasakpoolsest plekist.

Kui rääkida kroomiosade ja tsinkosade seisukorrast, siis on üldiseks märksõnaks "kehvapoolne". Nimelt on osad kohati nõrgalt, kohati tugevasti korrodeerinud. Tuleval nädalal lähevad tsinkimisse tsingijupid, mis said puhastatud paksust "sodist" ja värvist. Kõige suurem probleem on hetkel kroomiosade poolest. Põhimõtteliselt on olemas kogu kroomiosade kupatus.
Aga probleemiks on taas rooste. Kui mul ei õnnestu hankida kuskilt paremas seisus osasid, siis tuleb vist hakata mõtlema nende kroomkatte taastamisele, mis on kallis töö. Võib-olla õnnestub mul hankida paremaid juppe, kuna praegu on silmapiiril üks doonorgauja, millel omaniku sõnul on korralik kroomkate.

Preguseks tehtud tööd on seotud raamistikuga. Nimelt käisid raamiosad liivapritsis. Seejärel sai raami keevitatud ja vasega joodetud, sest mitmel kohal oli kahjustusi. Seejärel sai raamistik krunditud ning värvitud originaalvärviga (selline salatiroheli või kuidas õelda).

Lisan ka lingi, kust võib taastamisest ja mõningatest juppidest pilte leida. Kommenteerige julgesti. Kui midagi uut toimub projektis, siis kirjutan ka sellest siia!

http://fotoalbum.ee/photos/eugu1/sets/915247/?page=1

Jürgen
Vasta
#2

Ma ei ole küll suur võrri mees, aga Gauja meeldib mulle väga kuna see oli esimene mootorsõiduk millega sõitsin ja salaja isa omaga.Käima sain sõita ka saim aga seisma ei osanud jätta siis gaas maha ja keldrmäest ülesse siis suri ise välja.Seda Gaujat ei ole enam alles,isa müüs maha kui uue võrri ostis aga omale muretsesin eelmine aasta ikkagi Gauja aga puudu tagaratas ja külje katted.
Väga hea vaatada kui keegi taastab niisugust võrri ja piltidest paistab et korralik tõõ.
Värvimise kohapealt tuleb küsida "väravamehaaniku"käest et kas on ikka värvipüstol õieti käes olnud.Pünnvõrre võivad ehk ka teised taastada see ei tohiks olla ainult rikaste hobi.
Aga palju jõudu ja kannatust ning püsivust taastamisel.KUi sõidab tahaks isegi proovida.
Vasta
#3

Ilus töö siiani tehtud.
Ainus, mis saab ette heita natukene, on see, et sellele eelnev kodutöö on tegemata - 1961 on tõenäoliselt umbes prognoositud number, nagu siin foorumis paljude kaherattaliste sõidukite puhul traditsiooniks on.
Kui juba pakkumisteks läinud on, siis teeks ka oma pakkumise - Pildil olev raam oli kasutuses 1963-66. Kui eeldame, et masinal on küljes enamus algsed osad ja kuna 65 oli kasutuses kandiline tagahelkur, sellel on aga vanematüübi ümmargune, jääb see masin suurema tõenäosusega tootmisaastatesse 1963-1964.
Vasta
#4

Aastaarv peaks olema raami numbri järgi kergesti tuvastatav. Raami number on pressitud sadulakinnituse muhvile. Kuna väntade keti pinguti asub seisuhargi kronsteini küljes, on aasta üsna kindlasti hilisem, kui 1961. Värv on olnud su Gaujal vist enamvähem sama, mis mul. Ise võtsin vana värvi aluseks keskjooksu sees olnud tooni, sinna polnud ju kunagi päike peale paistnud...
Ära anna enne alla, kui oled kõik osad ilusad saanud või ilusaks teinud. Kroomimine ise ei ole kallis töö, selleks ettevalmistus on, kui ise ei viitsi lihvida-poleerida. Piisava püsivuse korral on ka see täitsa tehtav. Otsi vastavaid tooteid müüv firma ja küsi sealt nõu, mis vahendeid sul vaja on. Südamega asja juures olevad mehed näitavad isegi nipid kätte.

Jaksu tegemisel!

Do'nt panic
Vasta
#5

Tänud ilusate soovide eest! Jõudu läheb kindlasti veel palju vaja!
Mis värvi puutub, siis sai värv valitud ka selliselt kohalt, kust päike teda pleegitanud polnud. Üks küsimus on siiski mul pidevalt mõtteis olnud: kas talle käib peale D4 hilisemaid või D5 mootor (üks neist käib kindlasti)? Kuskilt olen kuulnud või lugenud, et esimeste aastate Gaujadele käis peale D4 mootor.
Vasta
#6

(05-02-2010, 22:16 PM)ylli Kirjutas:  Tänud ilusate soovide eest! Jõudu läheb kindlasti veel palju vaja!
Mis värvi puutub, siis sai värv valitud ka selliselt kohalt, kust päike teda pleegitanud polnud. Üks küsimus on siiski mul pidevalt mõtteis olnud: kas talle käib peale D4 hilisemaid või D5 mootor (üks neist käib kindlasti)? Kuskilt olen kuulnud või lugenud, et esimeste aastate Gaujadele käis peale D4 mootor.

Ei tea, mis ajal mootor vahetus, alguses oli D4, hiljem D5. Ehk on manuaalist natsa abi: http://www.moped.ee/manual/gauja61-63.pdf

Do'nt panic
Vasta
#7

Vahepeal oli projektis väikene vaheaeg, aga paar nädalat tagasi sai asjad tsinkimisse viidud. Põhimõtteliselt läks tsinkimisse kogu tsingi all olev kraam. Nüüd asjad käes ja saab juba midagi vaikselt konstrueerima hakata. Klõbistasin paar pilti ja lisasin järgmisele lingile:

http://fotoalbum.ee/photos/eugu1/65844859/
Vasta
#8

Äkki räägid kulunud rahast ja galvaanika kohast. Kas jäid rahule ja kaua aega võttis?

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#9

Galvaanika kohaks oli Võrus asuv AS Holding. Seal tekkis ka väikene koomiline hetk, st käisin ka eelnevalt seal asja uurimas ning küsisin, kas asjad peab traadi järgi ka ajama või mitte. Öeldi, et ei pea. Kui aga kohale läksin, öeldi, et peate asjad traadi järgi ajama. Istusin siis seal peaaegu tund aega traadi ja asjade seltsis ning mõõduvad töölised muigasid. Aga see selleks. Ajaliselt ei läinud palju aega, sest asjad viisin sinna neljapäeval ja kätte sain juba esmaspäeval-teisipäeval. Rahaliselt läks paarsada krooni maksma. Nüüd uurin vaikselt kroomimist.
Vasta
#10

(13-03-2010, 08:48 AM)ylli Kirjutas:  kas asjad peab traadi järgi ka ajama või mitte

Kui keegi tahab, et ma talle vigla ulataksin või virgese vahelt miskit otsiks, saaksin hakkama. Aga asju traadi järgi ajada ma kohe kuidagi ei oska. Võro keele eripära?

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta
#11

Upitaks väheke teemat, kas kroomimiseni jõudsid?
Äkkis suudad öelda, mitu "ruutdetsimeetrit" pinda on Gaujal kroomida?

Lähedal asuvat tuld on kaugemal asuva veega raske kustutada...
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne