K: ETK jalgrataste esirummu koonustest
#1

Olen nüüd lähikuudel laiali võtnud kolme ETK jalgratta esirummud ja leidnud huvitava tõsiasja - neil kõigil puudub koonuse kontramutter! Ehk siis, kui ratas on kahvlist ära võetud, annavad mõlemad koonused näpuga lahti/kinni keerata.

Tavaliselt on esijooksudel, nagu igal pool mujalgi, siiski kasutatud ju kontramutrit. Nõukaajal oli isegi võllis soon ning kontra ja koonuse vahele käis nagaga seib, mis hõlbustas kokkupanekut. Aga noh, mitme õhukese võtme olemasolul saab ka ilma. Nii on nt kontramutter olemas nii Husqvarna, Vega, Diamandi, Streyr-Juniori, Phillipsi jt Lääne 1920-30ndate aastate rataste algkomplektsuses - olen kõiki neid korrastanud. Ja ka need mõned 1930ndate kasutamata irdrummud (Freybachi kaupluse natsionaliseerimise eest peidetud müügijääk), mis mul ladudes on, on ka kõik kontramutritega.

Jah, ka ilma kontramutriteta saab koonuse seade õigeks jätta, aga see on palju keerukam. Nimelt tuleb rattamutrite pingutamisel olla väga hoolikas, et mitte koonuste seadet paigast ajada, sest mutrite pingutamisega koos kipub liikuma ka võll ja seda tihti koonuste suhtes...

Kes oskab öelda - kas ETK (Unioni esirummudega) jalgrattad olidki tehases tehtud ilma kontramutriteta või on see hilisemate parandajate "omalooming"? Kuidas oli Saarel/Arel (Arno, nt kas Su Are Spordil on esikoonusel kontramutreid)? Ja kas on kontramutri puudumine seotud selle tavaga, et ETK esikahvlitel pole all mitte pilu, vaid auk? St äkki oli nii, et kontramutri sai ära jätta siis, kui pilu asemel oli mõlemal pool auk - sel juhul ei pidanud kinnikeeramisel jälgima vähemalt seda, et ratas kahvli suhtes õigesti jääks...?

Ja veel - kas keegi teab, kas ETK importis Saksamaalt Unioni tükitehasest rumme koos laagrite/võllidega või ilma nendeta? Mulle tundub, et võll ja koonused on kohapeal treitud...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Arvan, et keegi ei tea suurt midagi peale Sinu!
ETK osade kohta on lgp. ksf! Manic´u lehel selline lause:
Kõik jalgrataste üksikosad - peale mõnede välismaalt imporditud patenteeritud detailide - toodeti oma tööstuses.
Mida sealt välja lugeda, ei tea, niipalju küll, et nad väitsid sellega justkui igasugu vigureid valmistavat. Ja küsin ise kodarate kohta - kuidas on lood ETK kodaratega? Väidetavalt valmistas ühe töökaaslase vanaema kusagil Koplis päevade kaupa kodaraid...kas on mingit märki ETK kodaratel vms identifitseerimiseks?
Esikahvli võlli-auk muidugi asendas mingil määral seda koonuse ja kontramutri vahele käivat seibi.
Mina selliseid küsimusi uurinud ei ole, vb ainult ksf! Armex saab tõesti oma Are esiratast analüüsida ja ehk on ka mõnedel noorematel meestel tõesti mingeid tähelepanekuid. Rolleyes
Vasta
#3

(09-02-2010, 16:15 PM)kass Kirjutas:  ...kas on mingit märki ETK kodaratel vms identifitseerimiseks?

Kõikidel nendel, mida olen lahti/kokku pannud, on peal ristikuleht. Tollele ajastule tavaline 1,8 mm 0,45 mm nipli keermesammuga kodar, ristikuleht on reljeefsena rummupoolsel neediotsal.

Lisaks on ristikulehe kujutised niplil - neid on kolm tükki ja nad paiknevad nipli laial otsal 120-kraadiste vahedega, väga miniatuursed muide. Niplid ise on messingist ja nikeldamata, st naturaalse messingvälimusega.

Peaksin tegema detailipildid, enne kui nüüd juba kolmanda ETK ratta kokku laon äsjanikeldatud veljele. (Loodan, et minu kaamera võimaldab sellisest miniatuurdetailist makrovõtet siiski teha.)

Võrdluseks - 1930ndatel nii siin kui Saksaski irdosadena masslevinud Union-niplid olid tavaliselt nikeldatud messing ning Unioni tuttav kilpmärk (miniatuurne) asetses nipli küljel.
(09-02-2010, 16:15 PM)kass Kirjutas:  lood ETK kodaratega? Väidetavalt valmistas ühe töökaaslase vanaema kusagil Koplis päevade kaupa kodaraid...

Minu praeguste teadmiste kohaselt olid S-kodarad (neediotsal S-täht) Saare tehase omad. Saare tehas paiknes ka ju Koplis.

Peale selle, et ta varustas nendega oma rattaid, müüs ta neid 100-kaupa pakendis - kaitsemääre peal, punt keeratud punasesse krepp-paberisse ja kogu see asi eestikeelsete kirjadega pappkarbis. Mulle on kätte tulnud vähemalt kolm seesugust pakendit (sisu on kül restaureerimisel erinevatele liikuritele paljus ära kasutatud).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#4

Ristikuleht oli vist ka Unionil kasutusel vapikilbis U kõrval ? Kuigi milleks pidi olema 2 logo ?
Vanaema arvasime millegipärast mitte Saare vaid ETK tehases olevat töötanud, miks - ei mäleta, küsin lapselapse käest üle aga ega kindlat ta midagi vist väita ei tea kahjuks.
Vasta
#5

(09-02-2010, 17:16 PM)kass Kirjutas:  Ristikuleht oli vist ka Unionil kasutusel vapikilbis U kõrval ? Kuigi milleks pidi olema 2 logo ?

Ei tea. Ausalt ei tea, mille märk ristikuleht on. Igatahes suur hulk selle ajastu kelli nt on hoova osas selle märgiga varustet, st selles tehases tehtud. Peab kusaguilt uurima, kui on, kust uurida...

(09-02-2010, 17:16 PM)kass Kirjutas:  Vanaema arvasime millegipärast mitte Saare vaid ETK tehases olevat töötanud, miks - ei mäleta, küsin lapselapse käest üle aga ega kindlat ta midagi vist väita ei tea kahjuks.

Tegelikult tuleb igasuguseid kummalisi seoseid välja veelgi, millele ei suuda seletust leida. Võtame nt 1940.a. ETK ETEKA rehvimajanduse. Selleks ajaks oli Põhjala tehas saavutanud arvestatava koormuse ja võiks oletada, et kodamaised tootjad panid enda toodangule ikka seda alla. Sõja aeg ikkagi ja Saksamaal läks vast endal kummitooteid vaja. Aga ei... sel rattal pole all mitte Põhjalad, vaid Saksa Veith Extra Primad, Bergmodell veel takkapihta. Mul on see ratas säilitanud nimelt oma tehases pandud rehvid. Näiteks 1941.a. alguse Kiire (endine ARE) Dollaril on all küll Põhjalad.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#6

Kuigi teema on ETK esirummu koonustest, aga nagu sageli, läheb meil jutt juba rahvusvahelise olukorra jms peale.
Aga olgu pealegi, kodaratest. kaks pilti Unioni ja ristikheinalehe teemasse ilma kommentaarideta

http://i45.tinypic.com/33nyoec.jpg
http://i47.tinypic.com/23wa611.jpg

Ja näiteks ka 30-ndate teise poole NSU OSL-mudeli ratastel need ristikulehed kodaraotsal olid ja 3 tk ka nipli peal.
Nii et ETK kodarate küsimus jääb lahtiseks või tehti kodaramaterjali näit. Unioni firmast hangitud masinaga (kuid vaevalt nood oleks lubanud oma logo (olgu ta siis Unioni või mingi muu instantsi oma) mingil suvalisel väikefirma toodangul kasutada.
Töökaaslase vanaema on suulise pärimuse järgi ikkagi ETK-s töödanud, oma kätega ka jalgratta endale kokku pannud, kahjuks langes see aastaid tagasi tulekahju ohvriks. Ja kodaraid ETK justkui ikkagi tegi ise ka, aga...?
ETK esirummude kohalt - hr. Kuke erakogus on komplektne Lux ja salapärane Eteka/Original, mida võiks ka analüüsida.

Nojah, see punane paber Saare kodarakarpide sees nüüd minu arvates küll "krepp-paber " ei ole, rohkem ikka õli - või vahapaberi moodi. (oluline parandus minu poolt! Toungue )
Vasta
#7

(10-02-2010, 14:44 PM)kass Kirjutas:  Kuigi teema on ETK esirummu koonustest, aga nagu sageli, läheb meil jutt juba rahvusvahelise olukorra jms peale.

Loomulikult läheb, kui rahvusvaheline (poliitiline) olukord mõjutab, kust mida ja mismoodi soetada. Ega naljapärast 1940.-41.a. Läti rattad pole napi galvaanika ja õhukese värviga (minulgi säärane Sarkana Zvaigzne olemas).

(10-02-2010, 14:44 PM)kass Kirjutas:  Aga olgu pealegi, kodaratest. kaks pilti Unioni ja ristikheinalehe teemasse
ilma kommentaarideta

http://i45.tinypic.com/33nyoec.jpg

Selge. Niisiis: ristikuleht = Union. Punkt.

(10-02-2010, 14:44 PM)kass Kirjutas:  ETK esirummude kohalt - hr. Kuke erakogus on [...] salapärane Eteka/Original, mida võiks ka analüüsida.

Segadus ja üllatus kuubis. Uurisin minagi mõned nädalad tagasi seda ratast pealt- ja altpoolt, aga pilti kokku ei saanud. Totaalne hübriid ja hübriid näib ta olevat juba algselt valminuna.

Laskumata üksikasjadesse, võin praeguste nappide teadmiste põhjal vargsi oletada, et see ratas on pandud kokku Tallinnas Saksa ajal ca 1941-42 ETK jm tehaste/töökodade laojääkidest. Raaminumber igatahes on suur ja ei istu kuidagi ETK numeratsiooni. Samas on üllatav, kuidas ETK rattatehase laod said säiluda peale hävituspataljonide süütamis-/õhkimistööd augustis 1941. Kas pani äkki keegi asju kõrvale või asusis laod tootmisest kõrval (st jäid terveks)? Ei tea...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Niisiis... lähipäevadel sai Unioni esirumme (suur U täht kilbi sees) ikka hulgim lahti võetud ja kokku pandud Smile

Avastasin, et neil kõigil on peal tootmisaasta. See on pressitud reguleeritava koonuse otsa kujul "37", "39" vms. Täpsemalt - selle koonuse otsa, millel on sälktahud võtmega keeramiseks, teise poole koonusel seda pole. Kuna Unioni esirummul kontramutreid pole, on see aastaarv nähtav kohe, kui ratas esikahvlist välja võtta.

Iseasi on muidugi, kas tegu on Unioni või ETK toodanguga. Ei ole välistet, et ETK importis ainult välisrummu ja tegi sisu ise. Aga... muud ETKs endas tehtud osad (nt keskjooksus) ei ole aastaarvudega markeeritud, nii et ma ei usu, et ETK esirummu koonuseid tegi.

Muidugi, see aastaarv ei pruugi olla ega ka pole jalgratta enda valmistamise aastaarv. Minu 1940.a. Originalil nr 6262 on seal 39, 1940.a. ETEKAl nr 7344 aga sootuks 37.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne