Keevitus VDG-303
#41

VDG-303 peaks ventilaatori mootor olema kolmefaasiline. Kui paned teises kohas seina , kus faaside järjekord ei tarvitse ABC olla, võib ventilaator tagurpidi käia, mikrolülitiga lapatsit tuul ei tõsta ja keevitustrafo kontaktor ei lülitugi tööle. See on dioodide tervise huvides tehtud. Proovi algul lapatsit käsitsi tõsta- kui kõik tööle läheb- vaheta pistikus või pesas faasi. Meli666- katseta tinasukka, mugavam ja parema tulemusega kui tinapump. Mnjah, halastamatu konkurents, jõudsin ette...
Vasta
#42

Mõtlesin just sama asja pakkuda, aga kiiremad jõudsid ette.
Natuke siis enda edasijõudmistest kah. Sai siis külastatud seda Tiigi elektroonika poodi. Mikroskeemid olid seal kõik täitsa olemas. Samuti sai võetud veel vaata, et kolmveerand plaatidel olevatest komponentidest uued. Vanad mikroskeemid ilmselt lõikan katki ja joodan siis pistikud sinna asemele. Siis on hiljem tulevikus mikroskeeme hea ilma jootmiseta vahetada. Ja kui kõik see töö ükskord tehtud saab, no peab tööle hakkama.
Vasta
#43

(04-05-2010, 22:28 PM)ValloS Kirjutas:  Kasutaks veelkord teemat ära ja küsiks, kas kellelgi on keevituse VD-302 elektriskeemi. Tegemist tavalise elektoodkeevitusega, muidu korras, aga jahutusventilaatori lülitusele ei saa pihta. Põhimõtteliselt peaks ventilaator koos kõige muuga sisselülitades tööle hakkama ja olevat ennemalt ka hakanud, kuid nüüd vaikus. Asi peaks küll lihtne olema, kuid ventilaatoril veel mingi tuulega lülitatav lüliti vahel......hea meelega vaataks enne skeemilt järele ja siis hakkaks õige koha pealt harutama.

Ventilaatoril peaks ees olema 3 sulavkaitset. See jahutusõhu lüliti ventilaatori lülitumist ei mõjuta, ka faaside järjekord ja ventilaatori mootori pöörlemissuund , need hakkavad rolli mängima järgmises etapis, nagu siin juba kirjutati. Trafo ahela lülitumisel.
Vasta
#44

(04-05-2010, 22:28 PM)ValloS Kirjutas:  Kasutaks veelkord teemat ära ja küsiks, kas kellelgi on keevituse VD-302 elektriskeemi. Tegemist tavalise elektoodkeevitusega, muidu korras, aga jahutusventilaatori lülitusele ei saa pihta. Põhimõtteliselt peaks ventilaator koos kõige muuga sisselülitades tööle hakkama ja olevat ennemalt ka hakanud, kuid nüüd vaikus. Asi peaks küll lihtne olema, kuid ventilaatoril veel mingi tuulega lülitatav lüliti vahel......hea meelega vaataks enne skeemilt järele ja siis hakkaks õige koha pealt harutama.

Ventilaator on küll 3 faasilise mootoriga kuid on ühendatud 2 faasi vahele kondensaatoriga selleks et pöörlemissuund faasidest ei sõltuks.
Selle lapatsiga on aga nii, et käivitusnuppu tuleb niikaua all hoida kui see lapats üles tõuseb.Selle lüliti ja veel ühe väiksema relee kaudu katkestatakse peakontaktori toide kui lapats alla vajub.Ehk siis peakontaktori saab küll nuppu all hoides tööle kuid nuppu lahti lastes lülitub ka peakontaktor välja õhuvoolu puudumisel.
Huvitava nüansina tõmbab kõva vooluga keevitamisel trafo magnetväli lapatsi tagasi ja keevitus lülitub välja.Lõpuks tuli see lapats teha alumiinplekist ja ka mootor pandud tööle 3 faasi pealt.Laiali ei viitsi võtta, kuid mootorile peaks seal olema 2 kaitsekorki.
Vasta
#45

Ahhaa, tähendab, et keegi on ikka enne mind asjal kallal käinud. Praegu see tuule lüliti põhimõtteliselt sillatud ja trafo läheb kohe tööle. Tõenäoliselt ventikas pole töökorras ja selleks, et keevitada saaks on keegi sellest süsteemist lihtsalt mööda läinud. Loodetavasti pole aparaadi muudele osadele sellega liiga tehtud.
Vasta
#46

Nii, väike vahekokkuvõte jälle siia. Tundub, et tegemist on juba nagu mingi uunikumi taastamis projektiga.
Kõik mikroskeemid, transistorid ja palju muud sai siis ära vahetatud. Ja ikka tema töötada ei taha. Kui vajutan käpa päästikut, siis gaasiklapi ja kontaktori korraks nagu tõmbab taha, aga ettevedu vaikib täielikult. Veel on huvitav see, et kui vajutan käpa lüliti põhja, siis ei juhtu midagi. Kui aga lasen lüliti lahti, siis korraks tõmbab keevituse trafo ja gaasiklapi järgi. Samuti saan selle seesoleku aega potekast timmida. See peaks olema vist punktimise jaoks. Aga lüliteid lülitades ma sellest lahti ei saa. Tavalise keevitamise jaoks oleks vaja ju nii, et vajutan lülitit ja tõmbab trafo ja muud asjad järgi ja need on nii kaua sees, kuni lasen lüliti lahti. Samas kui sealt etteande kohvri pealt seda etteveo testnuppu vajutan, hakkab mootor ilusti vedama ja tõmbab ka trafo taha.
Oskab keegi midagi pakkuda, milles võiks asi olla? Ise kahtlustan ikka neid mikroskeeme. Sai küll uued ostetud, aga ikkagi need "uued" on samuti aastast 1988 ja nende korrasolekut vist kontrollida ei saa? Peab vist prooviks veel ühe komplekti kivisid ostma. Vähemalt on nüüd nende vahetamine lihtne, kuna said plaadi külge joodetud vastavad pistikud.
Vasta
#47

Krt. krt.... vannun... otsi viga lülititest BUSP plaadilt ja käpa ahelast...hambaid on raske ravida läbi päraku....

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#48

(11-05-2010, 00:05 AM)h2rra Kirjutas:  Krt. krt.... vannun... otsi viga lülititest BUSP plaadilt ja käpa ahelast.

Plaadil olevad viis lülitit sai ju juba ära vahetatud paremate vastu. Kasutasin tumbler tüüpi lüliteid. Need on tolmu suhtes vähem tundlikumad.
Samuti on käpa ahela vahekaablid ja muu sina juurde kuuluvad ühendused ära kontrollitud.
Viga peab olema kuskil plaatides.
Kuna plaanis on teha aparaadi jaoks spetsiaalne käru, kuhu peale lähevad siis balloon ja aparaat ise. Oskab keegi aidata, mis rattaid võiks talle alla hakata aretama. Praegu on aparaat ühe kolmerattalise söödakäru peal, aga kui sinna panna veel balloon peale, siis 300kg kokku ja nende kitsaste rataste peal liigutamine läheb vaevaliseks (kipub kruusa peal sisse lõikama). Vaatasin Bauhofist neid aiakäru rattaid. Eriti usaldust need ei tekitanud. Plastmass veljed olid ja rehvidel olid juba hea suured mõrad sees.
Oskab keegi soovitada, mida alla panna. On keegi näinud veel kuskil selliseid täiskummist laiemaid rattaid, nagu vene ajal oli all vaoajajatel. Veel mõtlesin, et saksa kaarutaja omad oleks ka vast sobivad.
Vasta
#49

Rataste valiku määrab see, kui maastikukõlblik see peab liikumisel olema.

Kui ainult kõval maal, siis on plastratastest küll. Kui aga ka murul/ehk killustikulgi on vaja liikuda, siis alla 8" ja õhkrehvi nagu ei tahaks vaadata... Kusjuures need plastveljega kärurattad on üllatavalt vastupidavad - ämmal on sihuke kaherattaline aiakäru ja sellega veetakse pidevalt 200+ kilo kaupa erinevat modru (peamiselt mulda) üle mätaste - enne laguneb käru (korduvalt tõdetud), kui annavad järele rattad.

Kas kogu kupatuse laius on oluline? Kui ei, siis ma teeks sellise raskuse kättesaadavate autorataste peale ja kaherattalisena, nagu aiakäru.

Kui laius on määrav, siis sedasi muidugi ilma torni kõrgeks ajamata ei saa...
Vasta
#50

Läksin lihtsama vastupanu teed ja muretsesin täiskomplektse CEA traadi etteandekohvri 4 rulli veoga.
Nüüd ei pea hakkama ise skeemiplaate leiutama vene etteveomootori jaoks.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#51

Kui ma õieti mäletan siis sellel keevitusel oli keevitustrafo pidevalt läbi käiviti sisselülitatud, see tähendab et keevituskäpp oli pidevalt pinge all. Käiviti tõmbas sisse pärast jahutusventilaatori tööleminemist. Keevitada oli selles suhtes vilets, et kui keevitustraadi otsaga juhuslikult vastu keevitatavat asja puutusid olid keevitustraadi ots ära kohe põlenud.
Vasta
#52

(28-05-2010, 09:23 AM)Praktik Kirjutas:  Kui ma õieti mäletan siis sellel keevitusel oli keevitustrafo pidevalt läbi käiviti sisselülitatud, see tähendab et keevituskäpp oli pidevalt pinge all. Käiviti tõmbas sisse pärast jahutusventilaatori tööleminemist. Keevitada oli selles suhtes vilets, et kui keevitustraadi otsaga juhuslikult vastu keevitatavat asja puutusid olid keevitustraadi ots ära kohe põlenud.

Jutt siis keevitusest VDG 303, mitte sellest CEA etteandekohvrist?
Vasta
#53

Mõtlesin keevitust, mitte etteandemehhanismi.
Vasta
#54

Sellel CEA etteandekohvril on üks reguleerimise nupp traadi kiirenduse jaoks. Ei mõtle traadi kiiruse reguleerimist. Kui keerata ühele poole äärmisesse asendisse ja vajutada käpa lülitit, siis võtab nagu traadi etteveo pöörded sujuvalt üles, kui keerata teisele poole, siis võtab etteandemootoril kohe pöörded üles. Mille jaoks see hea on?
Antud kohvriga on ka kaasas vesijahutusega põleti ja muu kaasnev. Ilmselt nii hulluks seda asja ajama ei hakka ja jätan need ühendamata.
Aparaat hakkab ikka rohkem hobitööd tegema.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#55

Lõpuks ometi hakkab projekt valmis saama. Esmamulje on aparaadist väga hea ja teeb head tööd. Just see etteandekohver on paindlik selle traadi kiiruse reguleerimise poolest. Kõige väiksema etteveoga veab traati nii aeglaselt ette, et 0,8-se traadiga sain lasta isegi 0,4mm-st plekki. Ampermeeter näitas ainult 5 amprit keevitamise ajal.
Samas täisvungiga saab vabalt 1.2 mm traadiga metalli lõigata.
Üks asi on natuke häiriv selle etteandekohvri juures. Nimelt on tal see traadi ettevedu 4 rulliga. Ja kui keerata liiga suur vool ja traat põleb kohe düüsi otsa kinni. Siis rullid veavad nii kindlalt, et keerab traadi enne sinna käppa minekut kõveraks. Aga no eks see ole harjumise asi, et kuidas mida paika keerata enne keevitama hakkamist.
Selle laudakäruga, kus ta praegu peal on, tuleb ka midagi ette võtta. Sai aparaat pildistamise ajaks välja toodud ja raam paindus juba õrnalt läbi. Samuti nende rataste peal liigutamine on suht vaevaline. Peab vaatama ikka mingid õhkrehvid alla. Olen juba mitmeid kordi käinud vaatamas neid aiakärude rattaid, aga no ei julge osta, kas ikka vasu peavad. Oskab keegi soovitada mingeid muid häid rattaid. Peaksid olema just suht laiad, aga mitte kõrged.
Vasta
#56

see sujuv etteande mootori kiiruse kasv on seotud 4t reziimiga. see tähendab et kui alustad keevitamist tõuseb vool järk järgult. niiviisi saab vältida külmkeevitust, pritsmeid, jne.
etteanne reguleeri nii, et traat libiseks rullide peal kui traat otsast ära blokeerida.
kui sul on vesijahutusega põleti ja sa kasutad seda ilma jahutuseta siis sellel pikka iga pole. soovitan kasutatada tavalist põletit mis juhib soojuse mööda põletit laiali.
Vasta
#57

Kui see laudakäru on TY-300 alus, siis selle kandevõime on paarsada kilo uhkelt. Kuid selleks peab selle raam olema tõmbe, mitte puhta paindepinge all. Originaalis oli sel plekkvann, mis oma raamiga kandis koorma raskust ja jaotas selle toetuspunktidest raami otstele.

Ilma vannita vajab jäika põhja, et raam kannaks nõtkumata. Tolline laud on hea, 12 mm vineer jääb vähe pehmeks.

Iseenesest hää käru, kuid vajab kõva pinda kitsaste rehvide tõttu ja hella kätt, et korrosioon ja laagrite purunemine ei põhjustaks õnnetust.

Palju see keevituskomplekt nüüd kokku kaalub? 150 kg? Ehk arvestades dünaamikateguriks 4 (kui kiiresti seda ikka lükatakse, äkki 1 m/s ebatasasel pinnal), siis peaks ratas suutma üle elada 225 kg (150/2*3=225). Ma usun, et need paarisajakroonised tummisema plastveljega rattad seda reaalelus ka elavad.
Vasta
#58

Ka mu VDU-504`le on ette nähtud vesijahutusega käpp. Veevärgist tulev külma voolik ja tagasitulev soe, gaasitoru, traadikõri, vaskpunutis- kõik on lõdvalt ühte lontsikusse aetud- väga kohmakas ja raske NL aegne kahekäe tööriist. Vast 1,2 mm traadiga kuskil tõsises ettevõttes on mõtet, mitte minul. Ei usalda ka neid hiina kärurattaid, mille kibuvitsa okas tühjaks laseb. Tõsisematele asjadele olen alla pannud teraviljalaaduri ZPS-60 (nn "kuukulgur" ) rattad: diameeter 400 mm, täiskummbandaazi laius 100mm, isendil all 3 tk. Leidub teraviljaga tegelevatel talunikel, enne EMEX`sse viimist olen rattad omale kaubelnud. Laager tuleb ise leiutada, originaalis kinnitub 4 poldiga flantsile.[Pilt: Kuukulguri%20ratas.JPG]
Vasta
#59

(03-06-2010, 21:31 PM)v6sa Kirjutas:  Palju see keevituskomplekt nüüd kokku kaalub? 150 kg?

Kaugel sellest. Keevitusaparaat ise on 211kg, etteandekohver koos traadipooliga 37kg. Plaanis on veel suur balloon ka sinna külge panna. See vast siis kuskil 70-80kg ja lisaks veel siis käru enda kaal umbes 40kg.
Ehk siis kokku teeb 211+37+75+40=363kg.
Raami tugevdamise või uue ehitamisega ei ole probleemi. Probleem just rataste leidmisega. Ei tea , kuidas need aiakäru rattad sellist ühe koha peal seismist ka kannatavad. Teinekord ei liiguta ju masinat pikka aega.
Mul on olemas Audi 80 tagaratta rummud koos piduritrumlitega. Need on sellised, mis käivad tagasilla tala külge nelja poldiga. Mõtlesin neid kasutada, aga kui tahta panna neid aparaadi enda alla, siis läheb kole kõrgeks ja kui külgede peale, siis läheb jälle suht laiaks.
Vaatasin, mul on neid saksa kaarutaja rattaid ka, aga need kipuvad ka suht kõrged olema- kuskil 50cm. Hea oleks, kui saaks selliseid 20-30cm kõrguseid õhkrehvidega rattaid. Aga jah, need aiakäru rattad ilmselt sellise koorma all vastu ei pea.
Vasta
#60

Kõrgeks küll ei soovita ehitada, olgu ikka madalam. Laius pole vast nii suur probleem. Ise taolises olukorras kasutaks neid auto oma ratastest väiksemaid varurattaid, need pole eriti laiad ka.
Edu ehitamisel!

Tervitab Veteran.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne