Jäätmekäitlus
#1

Igasugu tegutsemisega tekib palju jääke- rohkem kui cleanway rohelisse konteinerisse eales mahub. Lammutasin sotsialismiaegse teraviljakuivati ahjust sisekesta (kuumuskindel teras) ja panin oma maale püsti seisma. Alla tähekujuliselt kolm sajast malmkanalisatsioonitoru juppi. Sinna kogusin põleva-mittepõleva prügi. Kui ääreni täis, eemaldasin kaane ja süütasin alt. Ca 3 kantmeetrit puulehti põleb tunniga ilma iseloomuliku tossuta. Kuna sisekest on 3-4 mm paks, ei tee lõhkevad makrofleksi tuubidki häda. Ainult korra ( liiga õhtupeale jäin, 3- 4 m tulelont ikkagi) oli sinine vilkur kohal. Kerisid korra vooliku lahti, lõid käega ja läksid. Leiaks tekkivale soojusele mõistliku kasutuse. Al valutoorikuteks kokkusulatamine?

[Pilt: tuletoru_t_s.jpg]
Vasta
#2

See teema ei ole vast päris õige siinseks aruteluks. Jäätmekäitlus nõuab eriluba, Isegi vana õli ei või oma ahjus põletada. Seegi jäätmekäitlus ju.
Vasta
#3

Ise olen kunagi kasutanud samasugust süsteemi.
(kuna kuivatitoru pole kõigil kuuritaga vedelemas, siis sai 1,5 põhjta õlivaati üksteise otsa aretatud. Mis muidugi ühe suvega täiesti läbi põlesid, kuna plekk oli ikka vilets)
Eelis lõkkes põletamise ees on kiiruses ja "ökoloogilisuses" (kuna alt saab ohtralt hapnikku peale, siis "tossu" praktiliselt ei tekigi.
Mis ametlikku jäätmekäitlusesse puutub, siis käigu nad kõik p..sse, natuke ajuvaba (ja ka kulukas) on hakata õunapuuoksi, lehti ja seinavahelt väljatulnud saepuru Jõelähtmesse vedama. Loomulikult ei põleta ma oma õue peal vanu autokumme ja keemiajäätmeid Wink
Näiteks osades euroopa suurlinnades põletatakse kogu tekkiv olmeprügi suurtes prügipõletusahjudes ära (Viinis asub see vist päris linna südames)
Võmesõnaks on just õige hapnikuga rikastamine, nagu kaasaegses öko-mootoris
Tekkiv "jalajälg" on isegi väiksem (tekkivad CO gaasid) kui aastasadadeks jääv pasalasu (näitena kasvõi meie kodune Pääsküla mägi)
Tuletõrje ei saa ka väga uriseda, kuna tegemist on küttekoldega (sarnaselt grillahjuga Smile) Lahtiselt koristusprahi põletamine on reguleeritud kohaliku omavalitsuse nägemusega asjast.
Vasta
#4

Reaalses elus eks ta nii olegi. Väike soovitus on leppida naabritega kokku päev millal põletate (ka naabrid tegelevad selliste asjadega) või siis 1 päev millal ei põleta keegi.
Nõme värk, kui naine peseb pesu ära, paneb õue kuivama ja siis naabrimees tossutab kõik täis. Või siis oled laupäeval sõbrad grillima kutsunud ja aia taga tehakse teile Erna retke suitsukatet.
Selles suhtes on parimad ajad nädala alguspäevade argiõhtud.
Vasta
#5

Eesti prügikäitlus on ikka jube. Ma pidin maksma 5 aastat tühja prügi eest, sest leping on seadusega kohustatud ja prügiauto kohale ei tule kuna tee kitsas. Valda ei kotii, prügifirmat ei koti, vabastust ei antud.
Ja mis ma siis pean tegema?

Samuti kõik põleva prügi tünnist läbi lasknud, tuhk läheb põllule ja metall hunnikusse ja hiljem kokkuostu.

Nüüd õnneks uus prügifirma ja eks järgmine kuu näeb kas hakkab vedu või ei.
Vasta
#6

Minul on valla poolt antud vabastus. Viin ise prügi ära. Mina ei tahtnud vabastust, vaid soovisin, et vald täidaks oma kohust, ehk korraldaks ka minu kinnistult prügi äraveo, sest ta ei olnud jätnud seda piirkonda korraldamata. Kuna suur masin sisse ei saa, siis tahtsin, et prügi veaks ära väike masin, millist aga veofirmal pole. Vald tõstis käed ja saatis vabastuse.
Vasta
#7

Ei täitsa huvitav... põhimõtteliselt nagu ðahtahi.
Kas täidis on all maani välja või on mingi tule osa ka all.
Kas algatuseks on all ruum eraldi kütteainele (puud näiteks) või stardid süütevedelikuga?
Vasta
#8

Jagan SAX`i nägemust asjast. Paar toekamat oksa ju võib alla visata. Õhuandmiseks ka keskele ongi need kolm malmtorujuppi tähekujuliselt. Läidan alt äärest piesosüütega gaasipõleti või leeklambi abil. Kui ikka mõnel pampersikarbil tuli küljes, läheb kõik järgi. Pean ka põhjatuult ootama- siis ei ohusta juhuslik säde kellegi majapidamist poole kilomeetri raadiuses. Sulanud klaasi saab ära anda,kuid kassi-koeratoidu purgid tuleks veel kokku suruda. Üritasin puulõhkuja abil neid 20x20cm vormi pressida, kuid ainult 4 tonni survet eriti ei toiminud Neid soojatootja keresid ikka veel vedeleb majandiaegsete kuivatite tagahoovides, sest väga tülikad lammutada. Ümbris mõnel savitatud (võib sisaldada isegi asbesti), sisemust ei lõika gaasipõleti jne. Minul oli lihtsam kinnituspoldid puruks keerata ja vajalik sisekest tagant otsast välja tõmmata. Pikkusest jätkub kaheks prügiahjuks.
Vasta
#9

Tsitaat:Neid soojatootja keresid ikka veel vedeleb majandiaegsete kuivatite tagahoovides, sest väga tülikad lammutada. Ümbris mõnel savitatud (võib sisaldada isegi asbesti), sisemust ei lõika gaasipõleti jne. Minul oli lihtsam kinnituspoldid puruks keerata ja vajalik sisekest tagant otsast välja tõmmata. Pikkusest jätkub kaheks prügiahjuks.
Andke mehed teada kust saaks umbes 1,5m jupi seda "kuivati toru"
Kui gaasilõikur peale ei hakka, võin kompenseerida paki rellaka kettaid ja muud kulutused (Tallinnast mitte väga kaugele saan ise järgi ka tulla)
Hirmus isu oleks ahju kütta Wink
Vasta
#10

Aastas tekib 80 tühja väetisekotti(500- ja 600 kiloste omasid). Siiamaale oleme vaikse ilmaga põletanud. Tagasi neid ei nõuta. Taaskasutada ka ei saa- põhjad külviku täitmisel lõhki pussitatud. Kui plasti tooraineks nafta, siis kas ümber pööratud protsess pole võimalik?
Vasta
#11

(11-04-2014, 00:04 AM)pen.skar Kirjutas:  Aastas tekib 80 tühja väetisekotti(500- ja 600 kiloste omasid). Siiamaale oleme vaikse ilmaga põletanud. Tagasi neid ei nõuta. Taaskasutada ka ei saa- põhjad külviku täitmisel lõhki pussitatud. Kui plasti tooraineks nafta, siis kas ümber pööratud protsess pole võimalik?

On ikka võimalik, kuid paras kepp on. Uuri netist näiteks rehvide naftaks töötlemist kodusel teel. Sealt saad aimu.

Parem varblane käes, kui kajakas pea kohal!
Vasta
#12

(11-04-2014, 00:04 AM)pen.skar Kirjutas:  Aastas tekib 80 tühja väetisekotti(500- ja 600 kiloste omasid). Siiamaale oleme vaikse ilmaga põletanud. Tagasi neid ei nõuta. Taaskasutada ka ei saa- põhjad külviku täitmisel lõhki pussitatud. Kui plasti tooraineks nafta, siis kas ümber pööratud protsess pole võimalik?

pane tallele, vaikselt hakab selline jääde muutuma defitsiidiks. Juba praegu veab iru jäätmejaam seokest kraami soomest sisse, mida sis siin põletada. Asipole mitte selles, et soome tahab lahti saada, vaid selles, et iru jaam seisma ei jääks.
Vasta
#13

Iru meie jaoks kuskil kaugel põhjas. Siin muusikat annab Radio divis, elektri eest maksame Elektrumile jne. Kotte Irule hoida- hakka nüüd selleks hoonet ehitama. Ilma käes päike sööb rabedaks, tuul tahab minema lennutada. Märjaga läheb ja jääb väga ligaseks- mõni graanul ikka jääb vetikale toiduks.
Vasta
#14

Kui ikkagi on suur soov jäätmekäitlusega tegeleda siis tasuks endale muretseda üks korralik prügipress Wink

http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=47870

'Per cogo, non per mico' (Edasi kompressiooni, mitte sädemega)
https://www.facebook.com/Teedehooldus/
 Ulila Jäärada FB
Vasta
#15

Teema on huvitav, kuid normaalse jäätmekäitluse asemel tuntakse huvi rohkem selle vastu, kuidas prügist kähku ja lihtsalt vabaneda teisisõnu lihtsalt ära põletada.
Paber/papp, kõikvõimalikud plastikud ja muud pakendid on kasulikum ümber töödelda, kui põletada. Kasulikum just seetõttu, et sama materjali uuesti tootmiseks kulub kordades rohkem energiat, kui saadakse selle materjali põletamisel, toorainest(enamasti puidust või naftast) rääkimata.
Klaas-metall ei põle aga muidu sama teema.
Võtke nüüd end kokku ja selle asemel, et personaalseid prügiahje ehitada, sorteerige ning viige kõik taaskasutatav sodi mõnda lähedalasuvasse konteinerisse. Mida kaugemal on konteiner, seda harvem ja suurema kotiga võib ju viia. Paar prügikotti puhtaid (haisu mitte tekitavaid) pakendeid peaks teist igaühe garaazinurka mahtuma.
Minu famiilias on ka varem olnud kombeks kõikvõimalik sodi ära põletada. Tulemuseks siis paar ärapõlenud maja ning muud hoonet, napikaid ning põletamise tõttu tekkivat haisu ja tossu pole mõtet mainidagi.

Paljud siinsed foorumlased on kuldsete kätega. Võtke need nüüd p*****t välja ning sorteerige oma sodi ära:
Kõikvõimalikud pakendid (jt. naftaproduktid nagu kile, plastik jne.), paber, papp, klaas, metall ja ka puit taaskasutusse. Kasutatud rehvid, akud, elektroonikaseadmed, pintslid-värvid, tühjad montaazivahu, WD40, aerosoolvärvide jt. pudelid ohtlike jäätmete kogumiskohta. Selleks on igas linnas-vallas oma konteinerid või lausa jäätmejaamad. Biojäätmed komposti või suuremates asulates samuti jäätmejaama.
Kui see tehtud, siis ülejäänud olmejäätmete kogus on niivõrd väike, et peamiseks mureks on väikse olmejäätmete konteineri hankimine ning kohalikule omaviletsusele tõestamine, miks te ainult kord kuus tühjendust vajate.

Maasturite hankimist Ukraina sõjaväele ja nende remonti meie Põhja-Tallinna töökojas saad toetada läbi Toeta Ukrainat MTÜ a/a EE387700771008885941. Selgitusse maastur Ukraina sõjaväele.
Vasta
#16

Tsitaat:tühjad montaazivahu, WD40, aerosoolvärvide jt. pudelid ohtlike jäätmete kogumiskohta

Olin kunagi ühes väga tuntud "jäätmekäitlusfirmas" (tegelikult jäätmete ära käkkimise firmas) praktikal, minu ülesandeks oli kokku kogutud spreisid bensiinivaatidesse ja arvutikorpustesse topppida ja pressiga kokku lasta, saadud kamakas metallikonteinerisse visata Big Grin
Vasta
#17

To penskar- firma kes sulle väetise müüs peab need kotid tasuta sinu õuelt peale võtma ja ära viima, kuna jäätmekäitkus hind on sul väetisehinnas sees ja euroopaliit nõuab nii. Meil majandis veab mingi jõgevalt pärit mees oma kotid ise prügimäele tasuta, meie tõstame ainult koorma talle auto peale.
Vasta
#18

Järvamaa piires võin jalust ära viia vana raadiotehnikat ja muud elektroonikat. Täpsustuseks, et huvi on valikuline ja kindlasti mitte hulgimõõdus. Lihtsalt hobi selline. Täpsemalt läbi PS´i. Hetkel oleks mõnda elektroonse häälestusega autoraadiot vaja varuosadeks.
Vasta
#19

Minu jäätme käitlus käib niimoodi.
   

Kasutan seda okste ja muu sellise jama nagu lehed, põhk, pildil olevad pehkinud puupakud jne põletamiseks.
Pilti tegin kui vana aia sisse viskasin. Okstega läheb leek veel kõrgemaks ja kui pehkinud pakke täis toppida, siis on leek madalam. Seni kuni tihedalt täis ei topi on põlemine puhas ja naabreid tossamisega närvi ei pea ajama. Põleva materjali alt ei tohi tühjaks põleda.

Suur eelis on vähene tuha kogus ja kerge lõkke kontroll. Vahepeal kasutasin teda sedasi, et lohistasin tünni vajaliku kohapeale ja tegin sinna tule mitte ei vedanud oksi tünni juurde. Murule jäi küül 1,5m diam. lätakas aga see kasvas kiiresti kinni ja ei ajendanud kuidagi oksi vedama sest tünni oli vaja vedada ainult korra.
Kontroll lõkke üle on üllatavalt lihtne. Kui tundub, et asi kisub jamaks, siis kiire lahendus on tünn külili lükata ja kõrge leek on kohe kadunud. Vinduma jäänud jama süttib uuesti kui tünn püsti tõsta.

Minu tünnil on alla ja külgedele tehtud augud. Vanamees saagis lihtsalt põhja ära ja pani paar tellise kihti suurte õhuvahedega alla.

Seeaasta läheb neljas hooaeg. Üsna ära on juba küpsenud aga veel käib.

Kui on raha, siis ostan bensiini ja sõidan tsikliga. Kui ei ole, siis sõidan ilma.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne