naisterahva jalgratas Rudoni, 1938.a.
#1

Ratas on valmistatud 1938. aastal Tallinnas, kas Rudolf Niibo poolt või tellimisel. Kuna Niibol oma töökoda ei teatud olevat, kuid ta oma jalgratastega Rudoni oli siinsel turul pidevalt 1928-40 olemas, siis arvatavasti tellis ta oma rattad mingilt kohalikult töökojalt.

Nagu kõikidele Rudonidele omane, on ka sel rattal kahvli ülaosal ning raami esiosal kiirekujulised tugevdused (tema poolt 1928 patenteeritud), mis on olnud nikeldatud. Erinevalt varasematest Rudonidest (vt nt restaureeritud 1929.a. meesteratas) on tugevduskiired veidi õhemad ja kahvli ülaosas ka profiililt veidi lihtsamad. Sellisena sarnaneb ta Ilmari (ksf! illi123) 1940.a. meesterahva-Rudonile.

Raaminumbriks on 0919803 - ei oska muud arvata, kui et soliidsuse saavutamiseks kasutas Rudoin suuri raaminumbreid, kasutades vaid väheseid kombinatsioone neist.

Ratas on suhteliselt algses komplektsuses säilinud - puudu on vaid kell (peal oli vale kell), pump ja leistangiotsad. Murdunud on ka esiporilauakuju ning tagaporilaual asuinud punnsilm-helkur, millest on alles vaid alusraam. Üks huvitav detail on Dürkopi sadul - on teada, et Dürkopp kasutas enamikel ratastel Witkopi sadulaid ja sadul kirjadega Dürkopp pole üldse olnud eriti levinud. Samas on rooste hävitanud suure osa algsest värvist ja galvaanikast, mistõttu algne välimus on osalt rikutud. Tagarummuks on Torpedo, esirummuks ETKde juurest ülituttav Union. Pakiraam on arvatavasti rattaga ühevanune lisaseade.

Ratas on praegu enam-vähem sellisel kujul, nagu ma ta veidi enam kui pool aastat tagasi ta sain. Asendasin vaid nõukogudeaegsed rehvid, monteerisin ketiga ventiilisüsteemid, asendasin 1960ndate aastate numbrimärgi 1930ndate aastate lõpu numbrimärgiga ning monteerisin peale sobivated mõõtmetes tööriistakoti. Samuti puhastasin esisildi ning makreerisin paari hädapärase pintslitõmbega tugevduskiiri, mis olid musta raami taustal nikeldatud.

Eelnimetet hädapärased korrastustööd said ette võetud sel pühapäeval Türil avatava näituse tarbeks, kus see ratas avalikkusele vaatamiseks väljas on. Paraku küll ajahamba poolt puretud kujul.

Ratta restaureerimistöö seisab tulevikus kõik veel ees - selle käigus tuleb asendada kogu galvaanika ning värv koos värvikaunistustega, samuti taastada kõik embleemid. Loodan, et selles osas saab eeskuju ksf. illi123 võtta 1940.a. meesterahva-Rudonilt, kus need on üsna hästi säilinud. Vähemalt säilinud fragmendid lubavad seda väita -alles on fragmente punastest ja valgetest peentest triipudest ja laiadest mustadest triipudest porilaudadel. Loodetavasti hakkab see ratas restaureerimistööde järel välja nägema sama ilus, kui 1929.a. restaureeritud meesterahva-Rudoni (mis oli enne restaureerimist väga palju halvemas seisus).

Praegu näeb ratas välja selline:

[Pilt: rudn_1.jpg]

[Pilt: rudn_2.jpg]

[Pilt: rudn_3.jpg]

[Pilt: rudn_4.jpg]

[Pilt: rudn_5.jpg]

[Pilt: rudn_6.jpg]

[Pilt: rudn_7.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Sadulast. Valdo kirjutas :
" Üks huvitav detail on Dürkopi sadul - on teada, et Dürkopp kasutas enamikel ratastel Witkopi sadulaid ja sadul kirjadega Dürkopp pole üldse olnud eriti levinud. ..."

Pildil oleva Rudoni sadul peaks ka olema firma Wittkop sadul, ilmselt alumiiniumsilt Wittkopi sildiga on lihtsalt küljest ära. Sadul on tehtud firma Dürkopp jaoks ja seepärast nahale selline kiri sisse pressitud. Ei oska mina öelda, kui haruldased sellise kirjaga sadulad on, aga pakun, et ei ole haruldased. Dürkopp kasutas ka firma Lepper sadulaid, samamoodi tootja metallsilt taga ja nahale pressitud kiri Dürkopp. (ja kasutas sellist sadulat ka näit. Oryx-i mudelil või margil, mis Valdol ka olemas on, ei mäleta, kas sel mingi sadul peal oli, vist mitte originaali küll mitte).
Vasta
#3

Ratas on nüüdseks hädapärasesse sõidukorda viidud ja osales 28. augustil 2010 Järva-Jaanis üritusel "Ehitatud Eestis" (vt http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=31473), sh omadel ratastel ka paraadil läbi Järva-Jaani.

Sõidukil ja selle imekaunil esisildil oli au sattuda ka sama päeva Aktuaalse Kaamera uudistesse - vt http://uudised.err.ee/index.php?0&popup=video&id=35410 (01:24 kuni 01:40).

Ratta põhjalikum restaureerimistöö - nt nikkel- ja kroomosade ja värvkatte taastamine - seisab täies mahus aga veel ees.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne