bensiin
#21

Mis sa ajad ,et 76 ja 80 enam pole. Pärnus Sauga ringraja tanklas oli isegi 66.
Sealt sai terve suve oma zazile 80 sisse joodetud.
Vasta
#22

To stretch:

You wrote:

> A kui sa hakkad seda Venemaalt toodud 72e
> kasutama ja sul teepeal benss otsa saab,
> mis sa siis teed? Vead seda oma
> tsisterniga kaasas või?

Loomulikult! Ammukse see moodi tuli, et
bensujaamad iga nurga peal 24h olemas on.
Noh... aastat 10-15, ei kauem. Vene ajal oli
bensujaamu Eesti peal vaid teatud kohtades
ning väikesi teid sõites jäid Su teele vaid
ametkondlikud, kust reeglina Sa ei saanud oma
eravehiiklile midagi osta (kui just mõnda
kolhoosiautojuhti pehmeks ei rääkinud).

Ikka võeti pikemale teele mõned kanistrid
seda va põlev-ollust kaasa ning plaaniti
eelseisva sõidu pikkust, kulutatava bensu
hulka ja teele jäävaid võimalikke bensujaamu.
Seda kõike võimendas veel riiklik hinna- ja
jaotuspoliitika, kus eratarbijale maksis
kütus palju rohkem kui riigitarbijale ning
seetõttu liikus väga palju bensu mustalt
tuttavate käest. Ja tihtipeale ikka 200 l
vaadi kaupa Smile


Parimat,

Valdo


P.S. Muide, Põhjamaades öösiti või pühade
ajal/pühapäeviti ringiliikumisel on ka
mõtet omada kanistrit põlevollusega. Sest
\"vabad\" ametiühingud on vabal maal nii
võimukad, et valdav enamik bensujaamu on
sealmaal neil aegadel suletud; lahti on vaid
üksikud suurimad. Nt aasta tagasi Nordkapis
käies tundsin seda tugevalt omal nahal.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#23

käisin eelmisel nädalal 80. ostmas. bensukast öeldi et uuest aastst ametlikult seda enam müüa ei tohi, aga tuleb uus kütus 91 euro.

www.temeko.ee Raudselt Kindlaim
Metallaiad- ja väravad
Metall- ja tuletõkkeuksed
Metallkonstruktsioonid
Vasta
#24


Ma ei saa aru, mis mõtet sellel oleks? 92 on praegu veel üsna palju saada ja peale selle on madalama oktaanarvuga bensiinid palju sitemad. Oktaanarv peaks näitama bensiini detonatsioonikindlust.
A kui sa hakkad seda Venemaalt toodud 72e kasutama ja sul teepeal benss otsa saab, mis sa siis teed? Vead seda omal tsisterniga kaasas või? [/quote]

92 kaob ära järgmise a maist kui Eesti astub Euroopa Liidu vennalikku perre..jääb järele ainult 95, igapäevasõiduk on mul ikka selline, mis 95 või 98-ga rahul on
aga see selleks, threadi mõte oli ikkagi selles, et mis saab nendest vanematest liikuritest, mis just igapäevaselt kasutuses ei ole. Kui ma oma Tuulaga, mil a-66 ette nähtud on, pikemalt sõitma lähen, viskan talle enam-vähem normaalse bensiiniga kanistri pakiraamile, ma ei kujuta ette kas ta 95-ga isegi käima läheb -- isegi see nn 80 (mootorimeetodil 76) on talle natuke ränk, tahab varasemat süüdet ja suuremat kontaktivahet
Vasta
#25

Tsitaat:Niimoodi kirjutas: valdo


Loomulikult! Ammukse see moodi tuli, et
bensujaamad iga nurga peal 24h olemas on.
Noh... aastat 10-15, ei kauem. Vene ajal oli
bensujaamu Eesti peal vaid teatud kohtades
ning väikesi teid sõites jäid Su teele vaid
ametkondlikud, kust reeglina Sa ei saanud oma
eravehiiklile midagi osta (kui just mõnda
kolhoosiautojuhti pehmeks ei rääkinud).

Ikka võeti pikemale teele mõned kanistrid
seda va põlev-ollust kaasa ning plaaniti
eelseisva sõidu pikkust, kulutatava bensu
hulka ja teele jäävaid võimalikke bensujaamu.
Seda kõike võimendas veel riiklik hinna- ja
jaotuspoliitika, kus eratarbijale maksis
kütus palju rohkem kui riigitarbijale ning
seetõttu liikus väga palju bensu mustalt
tuttavate käest. Ja tihtipeale ikka 200 l
vaadi kaupa Smile


Parimat,

Valdo


P.S. Muide, Põhjamaades öösiti või pühade
ajal/pühapäeviti ringiliikumisel on ka
mõtet omada kanistrit põlevollusega. Sest
\"vabad\" ametiühingud on vabal maal nii
võimukad, et valdav enamik bensujaamu on
sealmaal neil aegadel suletud; lahti on vaid
üksikud suurimad. Nt aasta tagasi Nordkapis
käies tundsin seda tugevalt omal nahal.
nojah, kui liikuda autoga, ei ole bensiini kaasasvedamine muidugi probleem.Mina aga pidasin rohkem silmas mootorrattaga sõitmist.
Vasta
#26

Ei tea, kas venemaal ikka müüakse veel a76-t? Kui müüakse, siis ehk on olemas mõni ärimees, kes kanistritega edasi-tagasi üle piiri käib?
Parimat,
Priit423
Vasta
#27

nastik Kirjutas:Ei tea, kas venemaal ikka müüakse veel a76-t? Kui müüakse, siis ehk on olemas mõni ärimees, kes kanistritega edasi-tagasi üle piiri käib?
Parimat,
Priit423
Venemaal on A76 liitri hind 1.75.- eek, Lätis on ka müügis, aga hind muidugi kallim. Kanistritega ei käi ükski ärimees, ika kütuseautodega. Kuuldavasti on võimalik isegi nende bensuvedajate käest A76 saada Eestist.
Vasta
#28

mossepower Kirjutas:Venemaal on A76 liitri hind 1.75.- eek...

Veel eelmise aasta septembris oli Venemaal autobensiin A76 saadaval hästivarustatud tanklates jaehinnaga ~10-12 RUR/liiter, mis korrutades antud ajahetkel EEK kursiga 0,44 eek/rur annab liitri hinnaks...?
Kuna Venes kütusehinnad pidevalt tõusevad ja rubla kurss €suhtes kukub, siis hetkel kindlasti kallim, nii RUR, kui EEK suhtes.

Mosu sõidab (kui just katki ei ole) 76ga nurisemata.


Vasta
#29

Kui keegi teab mõne a76 bena vedaja kontakte, siis oleksin tänulik. Ei tahaks lihtsalt oma uuel 15 aastat seisnud mosul kohe klappe kõrvetama hakata.
Priit423

tel: 5011247
e-mail: nastik[ät]hot.ee
Vasta
#30

76 oktaanarvuga bensiini on võimalik valmistada ka kodusel teel.
Tangi 20 liitrisesse kanistrisse 19 liitrit A-95 oktaanarvulist bensiini, seejärel vala kanistrisse 1 liiter midagi vedelat (diisel, atsetoon, lahusti, või näiteks Sprite või Coca). Loksuta tugevalt ja vala paaki.
Paljud liiklusvahendid kannatavad sõita ka 66 oktaanarvulise kütusega, siis tuleks lisaaineid valada 18 liitri hulka umbes 2 liitrit ja rohkem loksutada.
Samuti tuleb oktaankorrektori abil reguleerida süüdet.

Sellise kütuse müük ja maaletoomine on keelatud aga oma tarbeks võib küll valmistada. Mida rohkem on kütuses lisaaineid seda ohutum on see lahtise tulega ringikäimisel.

Toredat katsetamist kodugaraazis ja edukat põrumist keemia eksamil!

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#31

Ma ei näe hr. Piiburi spraidi-irooniaks põhjust. Igaüks võib oma auto mootorisse valada seda, mida ise tahab. Mina valaksin seda, mille jaoks mootor disainitud on.
Priit
Vasta
#32

Tegelikkuses on kõik mootorid disainitud võimalikult kvaliteetse kütuse jaoks. Elementaarsema ehitusega mootorites on lihtsalt võimalik kasutada ka kehvema kvaliteediga kütuseid, kuid paratamatult tekitavad kõik ebakvaliteetsed asjad lisa probleeme.
Ka püstklappidega Pobeda jooks parema meelega 95-te. Alati märgiti tehnika puhul, millisest oktaanarvust madalamat kasutada ei tohi, kõrgema kasutamiseks oli süüte jagaja alla pandud tihti millimeeterskaalaga oktaankorrektor, et parema bensiini olemasolu korral süüte hetke täpsemaks seada.

Minu sõbralik nokkimine pole sugugi pahatahtlik, kuid tuleb tunnistada, et see teeb vist ainult mulle endale nalja. Mulle teevad ka nalja noorte katsetused kuigi tegelikult tuleks hoopis õlale patsutada ja tagant tiivustada õiges suunas.

Peace!

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#33

Kas liiga kôrge oktaanarvuga bensiin klappe ei riku?
Pobil asuvad need pôlemiskamrist küll natuke kaugemal, aga
rippklappidega mootoris täiesti pôlemiskambris.
Vasta
#34

Klappe rikuvad põlemisel tekkivad jäägid ja valel hetkel põlemine. Korralikul bensiinil (95 või 98) ei teki põlemisel kuigi palju ohtlikke jääke ja põlemise hetk on konkreetsem ning seda täpsemaks saab seadistada süütemomendi. Sellega seoses kasvab mootori jõud ja ökonoomsus.

Oktaanarv ei ole võrreldav alkoholi kraadidega ja kõrgema oktaanarvuga kütus ei ole kangem vaid puhtam ja seega detonatsioonikindlam kraam.

Tõnu Piibur
5116265
Vasta
#35

künnimees Kirjutas:Kas liiga kôrge oktaanarvuga bensiin klappe ei riku?
Pobil asuvad need pôlemiskamrist küll natuke kaugemal, aga
rippklappidega mootoris täiesti pôlemiskambris.

Pobil ja kaugemal???: rolleyes:

Keera küünal maha ja väjalaskeklapp on kohe küünlaelektroodide all, nii et paistab sealt. Ja kui klapist on ilus kolmnurk välja põlenud, paistab see sealt tavaliselt ka.

Just rippklappide mootoritel (erinevalt külgklappidega isendeist) on väljalaskeklapi joonkaugus küünlaelektroodidest suurem, sest klapp ja küünal on seal mõlemad kaane sees - seega kõrvuti kohakuti olemise asemel. \"Tuli\" algab põlemiskambris ju küünlaelektroodidest ning väljalaskeklapi tapab liiga aeglane \"tuli\", mille kõrge temperatuur eelnimetet detailile tihti lausa fataalne on...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#36

Na paljujahutud teema, kui tahad kindel olla, et klappe ära ei põleta, osta poest pliiasendajat (suure tõenäosusega pole seegi väga vajalik, aga igaks juhuks) ja tangi või 98\'t. Süüde tuleb lihtsalt varaseks keerata ja mootorit pole soovitav kõrgetel pööretel ekspulateerida. Venemaalt või kurat-tea-kuskohast 76-80 ostmisel-varumisel ei näe suuremat mõtet, milleks oma hoole ja armastusega taastatud vanakesele \"solkkütust\" sisse kallata?
Vasta
#37

Puht teoreetiliselt lähenedes on isand Piiburil tegelikult õigus. Bensiini oktaaniarv näitab ju vaid bensiini detonatsioonikindlust, ehk seda, et küttesegu on võimalik rohkem kokku suruda, ilma, et tekiks iseensliku plahvatust - detonatsiooni. No kaudselt võib öelda jah, et kõrgema oktaaniarvuga bensiin nagu põleks aeglasemalt madala surveastmega mootorites, aga tegelikult on ikkagi point selles, et küttesegu ei suruta piisavalt kokku, ehk maksimaalse energia eraldamiseks ei teki õigeid tingimusi.
Pead selle plii teema kohapealt panti panna ei tahaks, aga mälusopis oleks nagu peidus, et pliid kasutati mitte määrimiseks ja tahma tekitamiseks (klappide/klapipesade tihendamiseks) vaid pigem oktaaniarvu tõstmiseks (loe: detonatsioonikindluse tõstmiseks, et vanaaja bensiin oleks rohkem tänapäevase 95 sarnane). Need jutud, kus mingid klapid ära põlevad ja mingid mootorid ei käivitu pole küll bensiini süü, pigem on tegemist lihtsalt mitte töökorras mootoritega. Kui te kujutate ette, kuidas silindris üks töötakt käib, siis saate isegi aru, et ka madalaoktaanilise bensiiniga on võimalik klapid \"ära põletada\" ja süüdi pole siin mitte bensiin, vaid vale reguleering. Resümee: ilmselt oleks mõistlik tänapäevaste bensiinide kasutamiseks surveastet tõsta, aga ei juhtu ka niisama midagi, kui õigesti reguleerida.
Vasta
#38

ott45, niipalju kui ma google\'st suutsin infot välja kaevata (otsides näiteks \"valve seat recession\"), oligi pliiga bensiinis kunagi täpselt nii nagu sa ütlesid: seda kasutati oktaanarvu tõstmiseks. Koos sellega väljalaskeklappidele-klapipesadele sadenev pliioksiid oli kõrvalnähe, kuid autotootjad seda avastades vististi leidsid, et tänu pliioksiidile võib need teha pehmemast materjalist. Millest ka nüüdsed vanakooli mootorite hädad on tingitud.
Vasta
#39

nastik Kirjutas:Ma ei näe hr. Piiburi spraidi-irooniaks põhjust. Igaüks võib oma auto mootorisse valada seda, mida ise tahab. Mina valaksin seda, mille jaoks mootor disainitud on.
Priit

Piiburi iroonia päris lõbus on. Tõepoolest võib igaüks kallata OMA mootorisse, mida TAHAB. Iseasi, mida mootor sellega peale hakkab Smile

loll on loll olla.
Vasta
#40

Olen omal ajal 5 aastaga vahetanud almal 3 korda klappe ja kõike seda seetõttu et sõitsin liiga kõrge oktaanarvuga bensiiniga. Uurides põhjusi, sain teada, et tõepoolest kõrgema oktaanarvuga bensiin põleb madala surveastme juures soovitust aeglasemini, mistõttu suurtel pööretel (töötakt ju siis ka lühem) jõuab väljalaskeklapp enne põlemise lõppu avaneda ja tulelont noolib väljalaskeklappi. Tulemuseks ca 10 tuhat kilomeetrit ja vaja uusi klappe, minu puhul oli nii 3 korda.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne