[Sten]

Plaan on teha suviseks kasutamiseks õuedušš, millel päike vett soojendab. Pole ju mõtet suvel iga päev ahju kütta või elektrit raisata, et sooja vett saada.
Vee kiirema soojenemise huvides peaks veepaak olema võimalikult suure päiksesoojust neelava pinnaga.
Välispind peaks ilmselt olema mustaks värvitud.
Mis materjal oleks parim?
Mis odav tünn või kodus vedelev kola oleks paagiks parim?
Mis oleks optimaalne veekogus, mida paak võiks mahutada? Kriteeriumid siis vee soojenemiskiirus ja keskmine veekogus, mida üks inimene ühe pesuga kulutab.
Millest ja kuidas teha jalad või alus ja kui kõrgele peaks paagi panema?
Kas sisepind tuleks mõne vahendiga üle käia või lihtsalt (vana raudpaagi puhul) traatharjaga roostest jms sodist puhtaks teha?
Paagina mõtlesin kasutada mõnda ~30cm läbimööduga toru, sest päikse poolt kütetav pind oleks suurem kui muudel rauahunnikus vedelevatel paakidel jms.
Endal on nendele küsimustele mõtteid küll, aga ootaks siin targemate ja kogenumate kommentaare ja äkki paneb keegi oma väliduði pildi siia ka üles.

Päikest!
Sten

[allud]

Parim on võtta 4x200m raud toru- karpraua või nelikant toruga teha raam. katusele panna must 1 tonnine plastik tünn ja asi korras. soeneb kiiresti ja mahutab ka palju

[muska71]

Mõni aasta tagasi oli katusel 200l plekkvaat mustaks värvitud,ei tahtnud kuidagi soojaks minna.
Vanad plekist keskütte radikad kokku ühendada,radikatele peno alla ja klaas peale.Nii pidi hästi toimima,lugesin ehitusfoorumist.

[Timm]

Mustaks värvitud tünn ei soene, kuna päike soendab vaid tünni üht külge, pindala on liiga väike. Asi võib töötada, kui keevitada õhukesest plekist kast, kujult nagu CD-karp või nii. Mida õhukesem ja suurema pindalaga kast, seda rohkem vett soendatakse.

[pontu6]

Vanad plekist keskütte radikad kokku ühendada,radikatele peno alla ja klaas peale.Nii pidi hästi toimima,

http://www.osta.ee/13429604

[TeeTL]

Paak tuleb panna "kasvuhoonesse" ja ongi kogu kunst.
50-100L paak on kindlasti optimaalsem kui 200. Duði all on võimalik käia 5-10L veega ilma eriliselt koonerdamata.

Kui kasutusel eraldi paak ja soojenduselemendid, siis need samuti klaaskasti. Aga siis vaja sooja vee väljavõte teha paagi ülaosast, seega on survesüsteem vajalik.

[svenson]

Survesüsteemi võid teha näiteks käsipumbaga, et enne dushialla minekut lööd väikese surve sisse ja vesi voolab sealt kust on lihtsam välja pääseda

[pen.skar]

Lihtsaim, ja toimib! Kui tuleb vanniisu, paned vanni horisontaali ja mõnuled.

[13piisab]

50-100L paak on kindlasti optimaalsem kui 200. Duði all on võimalik käia 5-10L veega ilma eriliselt koonerdamata.

dushiallkäigu puhul loetakse kuumaveekuluks (millele lisandub külm vesi) 25..30l inimese kohta. Oma suvekodu elektriboileri puhul olen sellele kinnitust saanud - 50l boiler sätitud mõõduka (vast 60 kraadi?) kuumuse peale (sest katlakivi moodustumise intensiivsus on temperatuurieksponent) võimaldab täpselt kahel inimesel end puhtaks pesta ning siis on soe vesi otsas.

[tiit]

30l kuuma vett inimese kohta? 8)
Kui sul on 50l vett 60° ja sa oled sellest pool ära tarvitanud, siis on vee temp umbes 35° arvestades et kaevust juurde voolav vesi on 5°.
Sealt edasi tundubki juba jahe

[13piisab]

30l kuuma vett inimese kohta? 8)

just. Kui viited tunduvad kahtlased, võib neid interneti abiga kontrollida. Kahe minutiga leiab EPL artikli, mis sama räägib - loodame, et see on piisav fakti omaksvõtmisel: http://www.epl.ee/artikkel/6541

Kui sul on 50l vett 60° ja sa oled sellest pool ära tarvitanud, siis on vee temp umbes 35° arvestades et kaevust juurde voolav vesi on 5°.
Sealt edasi tundubki juba jahe

tegelikult ei segune nt mu boileris vesi eriti hästi ning usun, et see ka muudes sarnastes asjades sarnaselt käib - muidu ei saaks termostaatsegistita ju mõõduka boilerissuruse puhul dushi all käiagi. Nimelt kui külm-soe hästi seguneks, langeks ju vee temperatuur sujuvalt. Praktikas toimub see aga järsku. Põhjuse leiab boilerite anatoomiast - külm tuleb peale boileri alaossa, sooja vett võetakse boileri ülaosast. Soe vesi saab otsa siis, kui alumine osa on juba külmaga täidetud ning ülemistes kihtides olev soe on otsas. Asja toetab meie sõber füüsika, kes palub külmal veel kui tihedamal vedelikul okupeerida alumised "veekihid".

[Basilio]

Kes tahab teha tõsisemat päikesega köetavat süsteemi, võib lugeda http://forum.automoto.ee/showthread.php?...200&page=4
Kui on aga vaja ÜLIODAVAT ja KÄHKU, pakuks vee soojendamiseks välja musta prügikoti. Ümberringi toeks ntx vanad aknad või traatvõrk et ei lõhkeks. Peaks soojenema nagu vanakurat(imeõhuke sein!) ja olematu hinna eest! Idee pärineb Matkaspordis müügil olevast matkaduðist, mis on sisuliselt must kummikott. Riputad üles või astud jalaga peale, et survet saada ja töötab! Väga suurt kotti pole mõtet kasutada, surve seintele läheb suureks ja soojeneb aeglaselt. Kunagi soojendasin verandal vett 150-200L kandilises raudpaagis. Esimene üleskütmine võttis 2-3 päeva! Soovitan piirduda 100L kotiga, kuhu paras lasta umbes 60L vett. Hommikul paned üles, õhtul peaks saama pesta. Ega see kott päikese käes kaua kesta, aga paned uue!

[vootele]

Mul on ehitamisel külmkapi välisest radiaatorist agregaat. Põhimõtteliselt on tegu 35L plastist kanistriga, millel see toru on külge kinnitatud. Üks ots siseneb ülevalt, teine alt. Radiaatoril on puust kast ümber, tagakülg on vineerist ja esikülg on kaetud klaasiga.

[Basilio]

Mul on ehitamisel külmkapi välisest radiaatorist agregaat. Põhimõtteliselt on tegu 35L plastist kanistriga, millel see toru on külge kinnitatud. Üks ots siseneb ülevalt, teine alt. Radiaatoril on puust kast ümber, tagakülg on vineerist ja esikülg on kaetud klaasiga.

Kas ringlus tuleb loomulik või sunnid pumbaga tagant?

[diesel]

päris dushi teemal ei mõista sõna võtta, aga mul on kastmisvee jaoks tehtud veetorn. kantmeetrine plasttünn prussjalgadel paari meetri jagu maast lahti tõstetud. tünn ise aerosooliga mustaks lastud enam-vähem aga ümber on veel peentest reikadest umbes 2/3 pinnast varjav "sein" lihtsalt väljanägemise pärast. ja peab mainima, et käte pesu jaoks on vesi sääl sees küll õite lämm. peaks vist proovima kuda ihu seda kannataks.

[Arve]

Tere, omast kogemusest võin väita et must 1t. plastist nõu ei soojene piisavalt kiiresti (~5päeva 2010a. aug.) kui vett täis lasta, kogemus pooliku nõuga puudub. Parem oleks metall ja maks. umbes 500 liitrine, endal oli soov vett ka kastmiseks kasutada. Jalgadeks kasutasin 60mm. läbimõõduga 6tzingitud toru. 4pikemat olid vist 3,5-4m pikad ja 2 lühemat 2,5m.-rised seinapaksusega 2mm., 25*25*4*6000mm. vinkelrauda (nurkraud) 5tk., 5tk. OSB-3 plaati seinteks paksus 10mm. (1 jäi järgi) õhemat ei soovita ja paksem oli otsas ajab asja ära, immutatud terrassilaud 28*95*3900mm. 4tk. 32mm. pem toru paagist duzzi kraanini umbes 2m. Seinast tõin samuti 32mm. toru läbi ja alles seejärel tuli poolepöörde kraan vist oli pooletolline, sinna külge tuli duzzivoolik koos segisti ja liftiga. Soovitan kraan võimalikult kõrgemale jätta segisti lähedusse parem surve! Paagi täitmine toimub alt väljast poolt 32mm.-se pem toru kaudu mille otsas asub kraan, kuhu ühendada aiakastmis vooliku kiirühendus isane. Veel panin üles väiksema läbimõõduga läbipaistva vooliku mis näitab veetaset paagis, vooliku paagi poolsesse otsa asetasin kraani kui voolik ajapikku määrdub keeran kraani kinni ja puhastan vooliku ära. Seina pandud plaatide ja veepaagi vahele soovitan jätta vahe kust kaudu tuleb valgus sisse ja hea oleks sinna hiljem ka plastikust läbi paistvad plaadid (pleksiklaas või midagi taolist)ette panna, vähemalt tuulepoolsele küljele (tuuletõmme).Duzzi põrand on umbes 30cm. kõrgusel maapinnast. Seina ja maapinna vahele soovitan laduda kividest tuulevari (tuuletõmme tekib) jääb ka nägusam. Veel paras ports vähemalt 3kg.3mm.keevitus elektroode, metallipuure, relaka kettaid ja mööblipolte. Julget peale hakkamist! Ps. ärge unustage KULU Ja tule ohutust keevitusel! Pildid tulevad hiljem loodan pühapäevaks üles panna.

[saarrand]

Mina tegin üks 10 aastat tagasi väliduzzi vanast kortermaja vannitoa ahjust või õigemine selle vee paagist. Musta emailiga paak sai päikese kätte pandud, kabiin ümber ehitatud ja päike küttis selle vee ikka väga kuumaks, vaat et liigagi kuumaks. Vana Malõss lõi survet peale ja duzz toimis ideaalselt.