saare original '40
#1
seuke saare ratas siis mul kodus.
küsiks targemate kommentaare. esiteks huvitab, milline sadul sel originaalis olla võis? kuskil seitsmekümnendate algusest mäletan, et sel rattal oli kõva sadul, taga tõmbvedrudega ja ees selle "munanäpitsaga". väljanägemine ja tegumood oli igatahes erinev tolle aja vene rataste sadulatest. samas praeguseks ma ühtegi sadulat koli hulgast leidnud pole ja seega küsimus aktuaalne.
teiseks küsiks esipiduri kohta. olen siinsetest teistest teemadest aru saanud, et esipidur oleks pidanud kohustuslik olema. minul igasugune mälupilt esipidurist puudub ja ratta enda küljes ka miski ei viita kunagi küljes olnud pidurile. kas võis ratas tehasest ka pidurita tulla?
ja kolmandaks küsiks lenksu otsas olevate käepidemete kohta. millest need tehtud on, kas miskit bakeliidi sarnast? ja kas taolisi tänapäeval ka kuskil müüakse?

[Pilt: 15395909c44580_t.jpg]
Vasta
#2
http://galerii.tsiklitall.org/displayima...=98&pos=26
Eks neid sadulaid võis olla nii- ja naasuguseid.
Esipiduri nõue pidi jõustuma 01.04.40, kas jõustus, ei tea, auke on porilaudadesse lõigatud, aga 40-ndal tulid juba tõsisemad mured kui jalgratta esipidurid. Võis vabalt tulla ilma esipidurita, näiteid on teisigi.
Lenksu käepidemeid mingisuguseid Saksamaal ikka veel liigub, vb leiab ka Eestist midagi, nagu antud rataski näitab, kraami ikka inimestel on. Smile
Mis on antud ratta raaminumber ?
Kas esihark on originaal, pildilt ei saa hästi aru ? Valdo Saare teema
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=28595
Sellel rattal oli algselt esiporilaual piduri jaoks tehtud kandiline auk, mis hiljem teise porilauaga asendati, kuigi paistab, et selle ratta esihark on hoopis ETK rattalt ja ilmselt ka see porilaud, milles auk oli.
Vasta
#3
raami number on 7497.
hargi algupärasust ise kommenteerida ei mõista.
sadula teemal küsiks veel toru kohta. kas sellel rattal oli algupärasena lihtsalt sirge püstine toru või see 7 moodi?
Vasta
#4
Tänan vastuse eest !
Sadula toru töenäoliselt oli 7 - kujuline.
Vast Valdo kui värskete kogemustega Saare jalgrataste renoveerija kostab ka mõne sõna...
Vasta
#5
jah, ootame valdot (ja teisi targemaid). valdole sai ka meilile hulka pilte saadetud, aga ta pole ilmselt veel mahti saanud reageerida.
samas valdo enda meeste saare originali teemas väidab ta, et ketiratas oli neil viisnurk ja valmistehtud rattal ilusti selline külges ka. kas minu omal siis ketiratas vahetet?
targutan veel. tänu pildiviite eest ka. näitusel käisin mõistagi ise ka ja tegin ka pilte. sadul siin teemaks oleval rattal oli pisut teistsugune. mälupilt ütleb, et pisut kitsam ja piklikum ja eesotsas olev vedru oli pikalt sadulanaha alt väljas.
Vasta
#6
Sinu Saarel on kindlasti õige ketiratas. Aga ei ole absoluutset tõde, eriti eestimaiste jalgrataste puhul. Valdo nägi kellelgi sellist ketiratast, nagu ta oma rattale pani. Ja ei saa kindlalt väita, et peab olema selline sadul või lenks või see ja teine. Tootjal oli kama, et meie nüüd arvame, et pidi olema selline või taoline. Tema pani, mis panna oli või mis kunde tahtis. Sai mingi partii osi otsa, võis uus olla juba teine. Eks me nüüd korjame fakte ja teeme üldistusi ja otsustusi, et nii oli, vahel ka liiga julgelt ja kindlalt.
Sellise mustriga ketirattad on saare toodangu naisteratastel "ülimasslevinud" Smile ja kindlasti on Sinu rattal ka õige ketiratas.
Ja ära kõike Valdo juttu ka usu, ja minu oma ka mitte ! Toungue
Vasta
#7
Minu varastatud Saarel oli kaunis massiivne esikahvel, selle muhv oli täis kroomitud kobakas, kahvli harude otsad olid lihtsalt lapikuks löödud, st et mingeid kunstipäraseid rattamutri kinnitusi ei olnud, lihtsalt lapik toruots kumeraks lihvitud. Mõlema poole rattavõlli kinnitused olid lihtsalt augud, st et ratta kättesaamiseks tuli harusid laiali painutada. Ja peamine: ühel harul rattavõlli augu lähedal oli sisselöödud sümbol, mis kujutas apteegikaalu. Nii 8mm kõrge.

Ja kahvlit mult ära ei varastatud, selle harud paindusid läbi hoopis, paar korda vägistasin õigeks tagasi, siis leidsin muhvi lähedalt praod kahvliharudest. Edasi ma sellega sõita ei julgend, panin miskise Husqvarna vms kahvli Saarele alla, et sõita saaks. Niimoodi ta mult sise vehitigi.

Kahvli edasise saatuse saagisin kaheks, kahvli vars koos vindiga sai keevitatud LeFurani kulunud vindiga varre asemele, ülejäänud osa Saare kahvlist vedeles mingi aeg niisama, kuniks see pikale Toomasele silma jäi ja ta selle lõpuks Varbolasse Hindrekule ära viis.
Vasta
#8
(20-06-2010, 21:15 PM)diesel Kirjutas: jah, ootame valdot (ja teisi targemaid). valdole sai ka meilile hulka pilte saadetud, aga ta pole ilmselt veel mahti saanud reageerida.
samas valdo enda meeste saare originali teemas väidab ta, et ketiratas oli neil viisnurk ja valmistehtud rattal ilusti selline külges ka. kas minu omal siis ketiratas vahetet?

Ma usun, et Saar pani rattaid kokku nendest osadest, mis talle kätte sattusid. Seega ei ole alust arvata, et kõik Saare Originalid olid komplekteeritud samadest osadest. Usun, et Sinu ketiratas on kindlasti algne. Minu jäänustel see puudus, aga küljes on tal ka kindlasti Saare ketiratas, sest sain selle irdosana sellisel kujul, et küljes oli pedaalivõll, mille otsas oli P-täht (P nagu parem, Saar markeeris omatehtud pedaale nii). Seega pole kahtlust, et Saare rattaid oli ka viisnurk-ketirattaga.

Täiendavat eeskuju sai taastamisel ühelt teiselt Saare meesterahva-Originalilt, mis muide minu oma kõrval näitusel üleval oli. Sel oli ka viisnurk laia välisrandiga Smile
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#9
(20-06-2010, 21:15 PM)diesel Kirjutas: targutan veel. tänu pildiviite eest ka. näitusel käisin mõistagi ise ka ja tegin ka pilte. sadul siin teemaks oleval rattal oli pisut teistsugune. mälupilt ütleb, et pisut kitsam ja piklikum ja eesotsas olev vedru oli pikalt sadulanaha alt väljas.

Julgen veel kahelda Valdo Saare sadulas, kate ja metallosa ei ole sobilikus vastavuses (minu arvates), pakun, et hiljem vahetatud nahkkate pehme viltkatte vastu.
Valdole joriseks vastu pedaalijutu peale - see, et saare pedaal oli kusagil vända küljes , ei tähenda veel midagi, eks ole ? Pedaalid käivad küljest ära...mul on Opel millel Omega pedaalid ja Husqvarna millel minski omad...kuigi tõenaoliselt on Sul seekord õigus. Toungue
Ja 30-ndate lõpus oli Saar ikkagi nii suur tootja, et ega need detailid vast eriti palju ei varieerunud, eks 40-nda aasta murranguliste sündmuste tõttu tulid muudatused...?
Vasta
#10
(21-06-2010, 12:06 PM)kass Kirjutas: Julgen veel kahelda Valdo Saare sadulas, kate ja metallosa ei ole sobilikus vastavuses (minu arvates), pakun, et hiljem vahetatud nahkkate pehme viltkatte vastu.

Ka mina kahtlen selles sadulas. Esivedru ülakinnitus ülaraamile oli väga kodukootud. Midagi on seal ümber tehtud, võta aga nüüd kinni, mida ja miks... Aga... mul puudus teave midagi muud sinna peale panna - selle sadula ma Saare jäänustega koos sain ja seepärast selle sadula metallosad ka uuesti ära nikeldasin, vahetades ees ülal paar detaili, et kodukootud sõlme varjata.

Peale selle tean kindlalt, et minu Saarel on ees alla ETK Original Luxuse esikahvel, aga see on vormilt väga sarnane Saare õigele kahvlile. Taastamisel värvisin ta Saare kaunistustesse.

(21-06-2010, 12:06 PM)kass Kirjutas: Valdole joriseks vastu pedaalijutu peale - see, et saare pedaal oli kusagil vända küljes , ei tähenda veel midagi, eks ole ? Pedaalid käivad küljest ära...mul on Opel millel Omega pedaalid ja Husqvarna millel minski omad...kuigi tõenaoliselt on Sul seekord õigus. Toungue


Vähegi seisnud-sõitnud rattal on pedaalivõlli vända seest väljakeeramine omaette ooper koduste vahenditega. Usun, et väga tihti seda ette ei võetud.

Tegelikult vaatasin ma Rene ratta pealt (hilise 1940.a. Saare Original, oli ka Türil väljas), millise vormi/kujuga on seal ketiratas (60ne viisnurk, erakordselt lai välisäär, viiepoldikinnitus kandilisele vändale). Siis otsisin oma ladudest täpselt sellise vända/ketiratta paari. Ja alles siis avastasin, et seal on sees pedaalivõll, mille otsas on "P". Ja et vända profiil on 100% identne teise poole omaga (kandilisi väntasid on ka paljude eri kujudega). Seepärast usun, et mul on küljes Saare vänt-ketiratas.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#11
Valdo jutuga täitsa nõus, va saare ja etk esiharkide sarnasus. ja esiharkidest veel...ksf! Diesli ratta hark tundub jah olevat teise velo küljest. Nagu ksf! Soobel harki kirjeldas, peaks all otstes olema lihtsalt augud rattavõlli ja esiporilaua kinnitustraadi jaoks. kahvlil peaksid olema külgedel rohe -hallid kaunistusejäänused ja näha on, et kahvlimutritega raamikaela peal on midagi tehtud7tegemata jäetud.
tuleb välja, et oleks pidanud Rene Saart/Sädet rohkem uurima - võin siin kanges targutamisetuhinas puusse ka panna oma jutuga. Hilisemad saared võivad olla teistsuguste sõlmedega kui eelnevad. Omal pole saarest muud kui REX-i raam, seepärast eriti teemat ei valda ...
Vasta
#12
(21-06-2010, 14:38 PM)kass Kirjutas: ... oleks pidanud Rene Saart/Sädet rohkem uurima...

Mul on talvel tehtud korralikud pildid sest rattast, sh enamike detailide/sõlmede fotod. Hetkel küll pole näpu all, aga mõne päevaga saab tuua näpu alla.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#13
detailseid fotosid kaeks hää meelega oma silmaga ka kui vähegi võimalik.
täna on juba vanainimese jaoks hilja, a mõni ligem kuiv päev (ilma mõttes muidugi) tõstan keik kraami jälle päikse kätte ja üritan igast pisemastki detailist terava pildi teha. uurin siis kindlasti ka hoolega kahvlit, ehk leiab kuskil miskit jäänust kaunistustest. annan üldsusele teada.
Vasta
#14
tagasihoidlikult küsiks lugupeetud ksf! Valdo käest, ega pole veel need detailpildid näppu sattunud?

oma saarest aga niipalju, et sai tehtud veel hulka pilte. paljudele ka mõõdulint juurde pandud. põhjusmõtteliselt on keik kohad, kus vähegi võis dekoratsioone aimata, ka kenasti pildi pääl.
kurb on, et kuskil pole eriti ühtlast originaalvärvis pinda. igal pool on iga natukse maa takka jälle tummine roostepesa. seega lõhnab vist selle järgi, et peaks raami üleni üle värvima, mis muidugi paljude siinsete pädevate isikute poolt vististi väga maha laidetakse. või mida targemad soovitavad?

esihark on tõepoolest täitsa vale ja sellel pikemalt ei peatuks.
Vasta
#15
lisan veel mõned pildid ja küsimused.
kas kella jäänused on algupärased?
[Pilt: 1558958338895d_t.jpg]
kas pumbahoidik on algupärane? ja mis pinnaviimistlus neil algupäraselt oli? enda omadelt ma ei tuvastanud värvi ega nikli riismeid. valdo läikivad on väga ilusad aga kuidagi nagu ei istu hästi ratta üldmuljega.
[Pilt: 15589621193961_t.jpg]
mis ajal taoline nummer välja antud on? kas võib olla ostmise ajast saati?
[Pilt: 155895413e921e_t.jpg]
ja lõpuks lenksust ka. kas keskelt alla painded on hiljem ise tekkinud-tehtud või algupärased? pildil tunduvad nad ebavõrdsed, päriselus aga paistsivad täitsa ühesugused. parema käe viimne paine on ilmselt kukkumise tagajärjel üle väändunud, selle sirgu ajamiseks peab vist lahti lõikuma. kas see lenks üldse võib algupärane olla?
[Pilt: 15589475461d42_t.jpg]
Vasta
#16
Kuna keegi pole vaevaks võtnud midagi targutada, siis pakun mingi oma arvamuse, mis ei pruugi tõele lähedalegi kündida.
1. Kell on kole ja sodine, eriti aru ei saa, mis asi ta on. Võib ka algsest ajast olla, aga...Kas kella "hoova" näpualusel poolel kirja/pilti pole ? Kui paljas tasapinnaline plekitükk, siis vast moodsama aja asi.
2. Pumbahoidik on õigest ajastust ja pakun, et sellised olid algselt mustaks oksüdeeritud, võiks kusagilt kataloogist vaadata, kas on midagi pinnakatte kohta, aga ei viitsi. Osadel variantidel käis sissepoole veel nahkvooder.
3.numbri pakuks ikka nõukogude aega, eriti kui tagakülg on tsingitud plekist. EW numbritel võib aastaarv olla ka tagaküljel.
4.Ega lenksupilt kaülearu ülevaatlik pole, painded alla on kindlasti valed ja pakun, et lenks ka. aga olgu, katsusin veel vahtida ja vb on ka õige, ei oska selle pildi järgi kosta, seda enam, et ei teagi, milline õige lenks oli. Toungue
Vasta
#17
(04-07-2010, 10:18 AM)kass Kirjutas: 1. Kell on kole ja sodine, eriti aru ei saa, mis asi ta on. Võib ka algsest ajast olla, aga...Kas kella "hoova" näpualusel poolel kirja/pilti pole ? Kui paljas tasapinnaline plekitükk, siis vast moodsama aja asi.

Kell on nn sõjaeelset tüüpi, vahehammasrattaga. Sõja järel selliseid N.Liidus praktiliselt et ei tehtud. Usun, et ta on algne, kuid pead anda ei saa. Nagu ksf! kass soovitas, puhasta kõigepealt välja kella hoob - kui seal on ristikulehe embleem, peaks ta olema sõjaeelne siin levinud tüüpkell, st algne. Palju "räägib" ka kellakinnitus leistangile - ole hea, tee selle alapoolest pilt.

(04-07-2010, 10:18 AM)kass Kirjutas: Pumbahoidik on õigest ajastust ja pakun, et sellised olid algselt mustaks oksüdeeritud, võiks kusagilt kataloogist vaadata, kas on midagi pinnakatte kohta, aga ei viitsi. Osadel variantidel käis sissepoole veel nahkvooder.

Niisugused pumbahoidjad olid 1930ndate teisel poolel Eesti ja Saksa ratastel masslevinud. On minu kätte sattunud neid ka tuttuutena, reeglina küll nikli või läikivmusta all. Musta oksiidi pole kohanud, see on rohkem 1940.-41.a. Läti jalgratta osade teema.

(04-07-2010, 10:18 AM)kass Kirjutas: numbri pakuks ikka nõukogude aega, eriti kui tagakülg on tsingitud plekist. EW numbritel võib aastaarv olla ka tagaküljel.

1960ndad. Ilma igasuguse kahtluseta. Massoman sellise ðriftiga sisselöödud jalgrattanumbreid ja tean, et sellise kujuga numbristantse veel 1950ndatel olemas ei olnud.

(04-07-2010, 10:18 AM)kass Kirjutas: Ega lenksupilt kaülearu ülevaatlik pole, painded alla on kindlasti valed
ja pakun, et lenks ka. aga olgu, katsusin veel vahtida ja vb on ka õige, ei oska selle pildi järgi kosta, seda enam, et ei teagi, milline õige lenks oli. Toungue

Ei usu eriti, et leistang on õige. 1930ndatel (ja ka 1940.a.) polnud Saksa ja Saksa tüüpi ratastel eriti levinud kinnitada leistangi püsttorule liikuvalt, sel leistangil paistab aga just selline kinnitus (erandiks olid rootslased, aga see on hoopis iseteema). Kui teed sellest sõlmest ülaltpoolt pildi, võin juba kindlamalt midagi väita.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#18
kella ja lenksukinnituse pildistan. ehk jõuan õhtal.
puhastama pole miskit hakanud, kuna kõigepealt tahtsin hetkeolukorra hoolega jäädvustada. no see asi sai tegelikult eila kaelast ää, eks mingi aeg siis võtab suuremad tööd ette.
tänud vastanuile!
Vasta
#19
nii, mõni täpsustav pildike veel.
lenks päältpoolt ülevaatlikult ja kinnitus ligemalt. keskmine varras jääb pisut poldi varju, aga kui see info oluline on, siis eestpoolt on ta terava servaga.
[Pilt: 1559353756f989_t.jpg] [Pilt: 1559626562a9c3_t.jpg]
kella kinnitus altpoolt on seuke ja kui pildilt ei paista, siis kella "nupul" on seuke kiri - scharlach germany ja sangaga trehtli pilt
[Pilt: 15593513ba298c_t.jpg] [Pilt: 155963596c84b9_t.jpg]
Vasta
#20
(04-07-2010, 19:29 PM)diesel Kirjutas: nii, mõni täpsustav pildike veel.
lenks päältpoolt ülevaatlikult ja kinnitus ligemalt. keskmine varras jääb pisut poldi varju, aga kui see info oluline on, siis eestpoolt on ta terava servaga.

Tõenäoliselt ikka siiski 1930ndate lõpu "sakslane" - oma arvamust muutsin seetõttu, et nägin ära etteulatuva keskosa, mille olemasolust mul enne aimu ei olnud. Seepärast oletasin N.Liidu toodangut. Saksas, muide, tehti vähesel määral 1930ndate lõpus ka etteulatuva vahetüki ja poltkinnitusega leistange.

Usun, et see leistang võib olla ehk isegi Saare originaal - eks tehas pani kokku neist osadest, mis talle kätte sattus. Kuigi - nendel meesterahva Saare ratastel, mida mida näinud olen, on küll peal olnud teistsugune leistang.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne