saare original '40
#21
Saksas, muide, tehti sellise etteulatuva kinnitusega lenkse ka 20-ndate alguses ja ei tea veel millal....Võib oletada, et see lenks on ikkagi "teise seina nael", seda enam, et ka esihark vahetatud.
Numbrite kohalt küsiks veel mehelt, kelle "erakogus on selliseid numbreid mass-lademes", et kas 60-ndate numbritel mitte veel aastaarvu kirjas ei olnud ? (Mitte et see nii oluline oleks, aga selliste ülikindlate väidete puhul on selliseid küsimusi mulle väga mokkamööda esitada) Toungue
Vasta
#22
ma lenksu teemal veel päriks. kas see käepideme osa oma tehnilise lahendusega ka kuidagi ajastut määrata aitab? sääl siis see vähene küljes olev jupp on miskine tumedat karva asi, võimalik, et äkki bakeliidist ja toru otsa tihedalt istutamiseks on vahele keritud pappi. kusjuures ma tudeerisin seda papivärki ja see pole küll kodus näpuvahel keeratud asi.
ja numbrist ka. küljes oleval nummeril on taga jah tsinkplekist taust ja ühtki kirjet tagaküljes pole. minul massomanduses nummreid põle, üks seuke on, kus aastarv ka pääl, oli vist 57, seega vähemasti sel ajal aastaarv vähemasti ühele nummerile on pääle pandud.
ja et siia ühte postitusse veel kenasti üks vahetriip tekitada, siis ilmselt täitsa teemavälisena küsin kella kohta. nimelt mul üks pealtnäha üsna nõukogude kell, a "nupul" on kirjad pääl küll. ehk täpsemini on ovaali sees k täht. mõistab keegi kommenteerida?
Vasta
#23
Lenksu käepidemetega on nii, et neid nimetati "tselluloidist" olevateks. Seda nii 20-ndatel kui ka 30-ndatel, nii et ega eriti ei määra jäänuste ja kirjelduse järgi ajajärku. Papp õhukese tselluloidi kihi all on tüüpiline lahendus.
Pumbahoidjate "näpitsate" kohta on jah näiteks Saare kataloogis - nikeldatud või mustad, pakuks ikkagi, et ka mustaks oksüdeeritud - aga fakte ei ole esitada.
Aastaarv kadus numbrilt kas 60-ndate lõpul või 70-ndatel ?
Nõukogude kelladel kohtab mitmesuguseid sümboleid ja tähti, ühegi tähendust ei oska pakkuda, ka "K" tähe kohta mitte.
Vasta
#24
(05-07-2010, 12:07 PM)kass Kirjutas: Numbrite kohalt küsiks veel mehelt, kelle "erakogus on selliseid numbreid mass-lademes", et kas 60-ndate numbritel mitte veel aastaarvu kirjas ei olnud ? (Mitte et see nii oluline oleks, aga selliste ülikindlate väidete puhul on selliseid küsimusi mulle väga mokkamööda esitada) Toungue

Osadel oli, osadel mitte. Mis selle määras, seda ei tea ma seniajani.
(05-07-2010, 13:54 PM)kass Kirjutas: Pumbahoidjate "näpitsate" kohta on jah näiteks Saare kataloogis - nikeldatud või mustad, pakuks ikkagi, et ka mustaks oksüdeeritud - aga fakte ei ole esitada.

On kätte sattunud tuttuusi näpits-pumbahoidjaid - peidetud 1940.a. natsionaliseerimise eest. Algselt peal olnud läikivmust värv, mis niiskest hoiukohast tingituna oli aastakümnetega muutunud tugevalt roosterebase-kirjuks.

Kuna mul oli ühel taastataval rattal vaja nikeldet pumbahoidjaid ja samu detaile liikus uuena ka nikeldatuna, siis lasin nikli alla. (Kõik, kes on niklieeltööd teinud, teavad kindlasti , et varem värvi all olnud asju on kordades kergem kergem eel-töödelda kui hävinud niklikihiga asju.)
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#25
(05-07-2010, 16:32 PM)valdo Kirjutas: [quote='kass' pid='250290' dateline='1278317273']
Numbrite kohalt küsiks veel mehelt, kelle "erakogus on selliseid numbreid mass-lademes", et kas 60-ndate numbritel mitte veel aastaarvu kirjas ei olnud ? (Mitte et see nii oluline oleks, aga selliste ülikindlate väidete puhul on selliseid küsimusi mulle väga mokkamööda esitada) Toungue

Osadel oli, osadel mitte. Mis selle määras, seda ei tea ma seniajani.

Küsiks veel nalja pärast - et kui aastanumbrit numbrimärgil ei ole, kuidas siis kindlaks teha, et on 60 - ndatest ?

Lenksu käepidemetest veel - olid küll ka bakeliidi moodi materjalist käepidemed, milledel see kattematerjali kiht paberi peal oli paksem kui sellel eelpool mainitud tselluloidi kattega käepidemel.
Vasta
#26
(05-07-2010, 16:48 PM)kass Kirjutas: Küsiks veel nalja pärast - et kui aastanumbrit numbrimärgil ei ole, kuidas siis kindlaks teha, et on 60 - ndatest ?

1950ndate omadel (niipalju, kui ma kohanud olen) on aastaarv tihtipeale peal. Vanemad on veel sõjaaegsete kitsaste numbristantsidega. Lai numbristants tuli millalgi 1950ndate lõpus ja nendega tehtud numbrimärgid masslevisid 1960ndatel. Kuna 1960ndate lõpul polnud jalgrataste registreerimine enam kohustuslik, vaid vabatahtlik, siis 1970ndatel anti välja üksikuid numbrimärke.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#27
Kuuris vedeleb mul üks 37a. "Miele" meesteratta jäänus millel on ülimalt sarnane lenks ja lenksupost. Samas on rattale külge poogitud ka mõned läti (Omega kirjaga) osad, seega ei tea kas seesinane laiavõitu ja peene diameetriga torust "leistang" on antud rattal originaalne või mitte. Lisaks anti kaasa üks "nõukogude inimese jalgratta" lõhkilõigatud raam (54a. MMVZ) millele oli alla poogitud eelpool kirjeldatud võlliaukudega kahvel. Kas tegu võib olla ka eestis valmitatud jalgrattalt pärinevaga või leidus selliseid ka meil müüdud importratastel ?
Suur Kombinaator
http://www.tsiklitall.ee
Vasta
#28
Vaata, Valdo, Sina olid 70-ndatel väike poiss, mina aga sõitsin juba "meestekaga" ja number oli ka võetud, ilma aastaarvuta ! Cool
kisub väagisi Saare teemast kaugele, aga mis teha, noored ninatargad provotseerivad kaogu aeg! Smile
Kodanik O. P. kirjale vastuseks, et selliseid rattavõlli aukudega kahvleid kasutasid eri perioodidel ka teiste maade tootjad, samuti müüdi selliseid kahvleid üksikosadena kauplustes jne.
Lisaks vedeleb minul kuuri all naiste Presto (saksamaa toode), millel analoogne etteviidud lenksukinnitus. On olemas Miele 38 aasta juubelikataloog, milles saksa turu rattad ja võimalikud lenksutüübid ära toodud, vaadata ei viitsi. Kui on kellelgi pakkuda Miele kirjaga osi - sadulat meestekale, lampe/dünamoid, kella, korralikku raamisilti, tööriistataskut meestelale - siis pakkuge mulle!
Vasta
#29
jutt kisub laiali küll, a peris huvitav on ka. jätkake julgelt.
mis aga osadesse puutub, siis mulle võib ka lahkeste osi pakkuda. pretendeeriksin teemaks oleva ratta külge käivatele ja eelkõige neile, mis puudu komplektsusest.
lähiajal peaksin saama pantone lehvikuga rattale ligineda, üritab siis värvitoonid ka tuvastada, et asi ikke õigesti saaks tehtud.
ja värvi teemal ka küsimus, kui matt või läikiv toona uue ratta värv olla võis?
Vasta
#30
(05-07-2010, 21:00 PM)diesel Kirjutas: ja värvi teemal ka küsimus, kui matt või läikiv toona uue ratta värv olla võis?

Ikka läikiv ja uuena tõenäoliselt üsna kõrgläikiv.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#31
tehniline küsimus. mismoodi on lahendet selle ära käiva tagakahvli kinnitus altpoolt? mudu sääl poldipea 10 võtme jaoks, aga seespool näikse olevat poldi ots laiaks "pekstud". ühe poole oma kusjuures käib näpuga ringi ja teine ei liigu üldse. kas tuleb seestpoolt maha puurida-viilida või mingid muud kavalused?
keti saab küll muidu ka maha, sääl mõned "naelaneediga" jätkud, neid hää viilida. keti teemal küsiks, kas toona lukuga kette ei pruugitud?
ja ketist veel, kuda ma määran kas kett üldse veel kõlbulik on? olen küll kuulnud külgsuunas painutamisest ja suure hammaka peal eemale tõstmisest, aga kui kui palju miskis suunas asi "loksuda" võib, seda ei tea mitte. paluks nõu. igatahes on teine üsna loksuv küll juba.
Vasta
#32
(05-07-2010, 17:50 PM)kass Kirjutas: Kodanik O. P. kirjale vastuseks, et selliseid rattavõlli aukudega kahvleid kasutasid eri perioodidel ka teiste maade tootjad, samuti müüdi selliseid kahvleid üksikosadena kauplustes jne.

"Eesti-moodi-võlliaukudega" kahvli ja MMVZ poolekssaetud raamijuppidega olid kaasas ka "Pränafa" esirummu kest ja sellega kokkusobiv rantmantel-pöid. Kokkusobiv selles mõttes et raam, kahvel ja pöid olid ühesuguse juhuvärviga kokku pläkerdatud mis viitab et neid on mingil ajahetkel ühtse komplektina pruugitud. Pöida täpsemalt uurides avastasin et tegu polegi tüüpilise 36-kodaralise nn. "westwoodiga" vaid pisut madalama profiiliga 40 kodaraauguga isendiga. "Pränafa" esirummu kestal lugesin samuti 40 kodaraauku !?
Seetõttu võiksid kahvel, pöid ja rummukest pärineda ehk mõnelt Saare tehase rattalt ?
Vabandused taaskordse teemarisustamise eest.
Suur Kombinaator
http://www.tsiklitall.ee
Vasta
#33
(06-07-2010, 19:07 PM)Ostap Bender Kirjutas: "Eesti-moodi-võlliaukudega" kahvli ja MMVZ poolekssaetud raamijuppidega olid kaasas ka "Pränafa" esirummu kest ja sellega kokkusobiv rantmantel-pöid. Kokkusobiv selles mõttes et raam, kahvel ja pöid olid ühesuguse juhuvärviga kokku pläkerdatud mis viitab et neid on mingil ajahetkel ühtse komplektina pruugitud. Pöida täpsemalt uurides avastasin et tegu polegi tüüpilise 36-kodaralise nn. "westwoodiga" vaid pisut madalama profiiliga 40 kodaraauguga isendiga. "Pränafa" esirummu kestal lugesin samuti 40 kodaraauku !?
Seetõttu võiksid kahvel, pöid ja rummukest pärineda ehk mõnelt Saare tehase rattalt ?

Esiratas ja 40 kodaraauku? ÜLIMALT huvitav... pole ise sellist kohanud. Madal(am) veljeprofiil on üldiselt omane inglastele, nii nagu 40 kodaratki. Ainult et minu seniste teadmiste kohaselt inglaste tagaratastele. Inglise esirattad kippusid 1930ndatel eelistama 32 kodarat (sakslaste 36 vastu).

Siiski usun, et tegu võiks ehk olla Saarega - olen näinud paar varajast Saart, millel Bremptoni esirummgi... Seega pole Saare koostöö inglismannidega uudis.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#34
(06-07-2010, 18:10 PM)diesel Kirjutas: tehniline küsimus. mismoodi on lahendet selle ära käiva tagakahvli kinnitus altpoolt? mudu sääl poldipea 10 võtme jaoks, aga seespool näikse olevat poldi ots laiaks "pekstud". ühe poole oma kusjuures käib näpuga ringi ja teine ei liigu üldse. kas tuleb seestpoolt maha puurida-viilida või mingid muud kavalused?
keti saab küll muidu ka maha, sääl mõned "naelaneediga" jätkud, neid hää viilida. keti teemal küsiks, kas toona lukuga kette ei pruugitud?
ja ketist veel, kuda ma määran kas kett üldse veel kõlbulik on? olen küll kuulnud külgsuunas painutamisest ja suure hammaka peal eemale tõstmisest, aga kui kui palju miskis suunas asi "loksuda" võib, seda ei tea mitte. paluks nõu. igatahes on teine üsna loksuv küll juba.

Sellal kui Valdo arendab oma vandenõu teooriaid (Saare seotusest Inglismaa vabamüürlaste, ülemaailmse sionismi ja Minski mootorratta ja jalgrattatehasega) on jäänud vastamata ksf! Dieseli "igavad ja igapäevased" küsimused.
Rõhutades veelkord, et pole saare ratastega eriti kokku puutunud - pakun, et tagahargi ülemine hark käib alumise külge lihtsalt poltide ja mutritega , M6. Mõnedel , näit. Wandereril, on alumise hargi aukudes keere, saare toodangul ei tohiks olla.
Ketilukkudest - oli nendega ja oli ilma. Seesama poltidega ärakäiv tagahargi osa võimaldab ka kinnist ketti peale- ja ära võtta. Olid ka nn "ketikruvid" - spetsiaalsed kõvad poldid koos mutritega keti jätkamiseks/ühendamiseks.
Kas kett on veel kõlbulik - see on rohkem poliitiline ja filosoofiline küsimus, oleneb milleks peab kõlbama - vaadata, sõita 2 x aastas 5 km või kasutada igapäevaselt. Siin pead tegema ise raske valiku, kui kett ikka on läbi, siis on läbi...lisaks oleneb see ka omanikust (skaalal pohuist kuni perfektsionist). Smile
Vasta
#35
lgp ksf! kass-i jutu pääle läeb suu vägisi kõrvuni.
aitüma.
kahvel tagant on väljastpoolt küll kuuene polt, a sees on sileda pinnaga ja raamiga tasa olev ots. üks neist poltidest käib näpuga ringi ja ää ei tule. ilmselt siis raami sees ikke keere ja kui vaadata materjali paksust siis usutavasti mingi peenema sammuga. samas on see sile ots silma järgi vast 10mm lai, ehk võiks eeldada, et on miskit ikke laiaks ka "pekstud". no tont temaga, küll ma lahti leiutan ja vaatab edasi.
ratas tuleks teha kindlasti sellisesse tehnilisse korda, et võiks julgeste kasvõi külapoes piima järge käia. seega kett peaks kindlaste olema korralik.
silma järgi näikse kett üsna tänapäevane olevat, kas on tegu hilisema paigaldusega? või on tolleaegsed ketid standardiseeritud kraam?
mõne aja eest oli juttu, et kuskilt saksast saab üht-teist osta. kas tegu internetis kauplemisega, ehk võiks küsida koguni mingeid viiteid lehekülgedele?
Vasta
#36
(07-07-2010, 09:57 AM)kass Kirjutas: ... pakun, et tagahargi ülemine hark käib alumise külge lihtsalt poltide ja mutritega , M6. Mõnedel , näit. Wandereril, on alumise hargi aukudes keere, saare toodangul ei tohiks olla.

Oli, asi oli M6-test ikka väga kaugel Smile

Minu poolt nähtud tehtud Saartel, ETKdel ja AREdel (vähemalt 4-5 tk) on kõigil alukahvlis olnud keere, aga mitte meeterkeere, vaid 26 niiti tollile tollkeere. Läbimõõtu hetkel peast ei mäleta... veidi väiksem kui esiratta võllil. Lihtsalt - kui algsed poldid olid riknenud, võtsin oma 26 niiti tollile komplekstist sobiva lõikaja ja tegin ise poldid. Samuti olen üle keeranud vastavamõõdulise "pulgaga" raamikeermeid.

Olen näinud samas paigas isearetatud M6, aga tõenäoliselt on see seepärast seal, et nõukaajal polnud algses mõõdus polte saada.
[/quote]


(07-07-2010, 09:57 AM)kass Kirjutas: Kas kett on veel kõlbulik - see on rohkem poliitiline ja filosoofiline küsimus...

Lihtne rullpuksketitest - pane kett suure (vähemalt 40 hammast) hammasratta peale ja püüa teda keskelt hammastest "üles" tõsta. Kui hambad ei paljastu, on kett uus või vähekulunud. Kui hambad paljastuvad osaliselt, on kett kulunud, kuid kannatab veel kasutada. Kui hambad ilmuvad täies või praktiliselt täies kõrguses nähtavale, on aeg kett vahetada - sellise ketiga sõites lõhub see juba hambaid, eriti hambaotsi, tugevalt.
Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  üks loojaid ja eestvedajaid
Tutvustame jalgratta ajalugu Eestis, väljas on üle 110 ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9, oleme avatud R,L,P kella 11-18







Vasta
#37
See Valdo jutt tagakahvli keermetest on küll halb uudis, aga mis teha, tuleb teadmiseks võtta ja leppida. (igaks juhuks kontrollin veel oma Saare REX - il üle...Smile ).
Kettidega on nii, et üldiselt oli kõnealuse ratta ajajärgul kasutusel kett sammuga 1/2" ja laiusega 1/8". Selline kett oli ka nõukogude aja tavaratastel. Tänapäevaste 1/2" jalgrattaketidega on vist mingi teema, et need vanadele asjadele ei istu, mis seal täpselt on ei ole uurinud, vb ei olegi mingit "teemat". Või on laius teine või rulli läbimõõt.
Üks saksa internetimüüja, kes mulle ei müünud aga teistele müüb. Tahab konkreetset juttu !
http://www.velo-classic.de/
Saavad ka inglise keelest aru kui tahavad.
Vasta
#38
vat nüüd vanainimese mälu. toda saksa lehte olen juba näinud ja suutnud ka täiesti unustada. a nüid laadisin kataloogi kohe tööarvutisse sisse.
igatahes miljon tänu!
samas suurt miskit säält vist eesti toodetele ei saa.
a süveneda ikka vaja.
Vasta
#39
raam nüüd viimse pulgani lahti võetud ja miljon korda pestud ja leotatud ja jälle pestud. üsna palju sai veel kõntsa alt kätte neid kaunistuse triipude fragmente. värvid sai nii täpselt määratud kui võimalik ja triipude ja muu värviteema kohta "sabloonid" tehtud. nüüd siis vist võib raami haljaks lasta. mõnda kohta vaja ikka keevitusega täita ka, aga üldiselt suht söödav.
huvitav on see, et ilmselt on tollmõõdus keermed au sees olnud. märgi kinnituskruvid ligikaudu 2,4mm läbimõõdus, keerme samm umbes 40 niiti tollile. silm on nii tönts, et seukste pisikeste ja nässakate asjade pääl ei seleta mitte selgeste. keskjooksu määrdenippel umbes 4,7mm ja kuskil 24-26 niiti tollile. ja tagakahvli poldid olivad läbimõõdus umbes 7,4mm ja 26 niiti.

küsiks mõned asjad ka teadjamate käest. põhiline teema, kas kroom või nikkel? või kasutati läbisegi? teema oluline, kuna muist asju ilmselt vaja nagunii välismaalt soetada ja sääl on sageli mõlemad variandid valikus.
siis kodarad. iseenesest on teised üsna söödavad kui väljanägemist mitte arvestada. mis kattega kodarad peaks originaalis olema?
ma sellest saksa kataloogist pole veel peris aru saand, keelt ju ei mõika ja google tõlgib nii hästi, et ta ise ka aru ei saa. igatahes pole veel säält kodaraid tuvastand, kuigi loogiline oleks arvata, et küllap ikke on. aga jah, põhjusmõtteliselt peaks olemasolevaistki asja saama.
keskjooksu laagri kausid (kui on õige nimi, no need, mis raami sisse pressitakse) on kuulide jooksurajalt kõvasti kulunud ja väljaspool rada ka mitmeid imelikke kraapse. kas neid kõlbab kasutada? raua paksust on veel küll ja koonusega saab laagri igatahes kuivalt ilusti jooksma.
lenksu piduri polt on kõver ja lömmis, aga tõmmas lindi ilusti pingali asendisse. kas ta peabki seuke vildak olema või on aja jooksul haiget saand?
siis veel imelik küsimus. keskjooksu august näen, et taha minevate kahe peene toru sees on ilusti keskel mõlemil mingi traat põiki ees, misasjaga tegu võiks olla?
ja lõpuks nimetaks puudu olevad jupid, mille taastamiskõlbulike isendite pakkumised oleks väga oodatud.
puudu põhjusmõtteliselt kogu "esisild" välja arvatud lenks, ja seegi veidi nässakas ja suisa närakas porilaud on ka olemas. puudu veel vasak vänt ja pedaal. 7 kujuline sadula toru ja sadul ise ka. õiged rehvid on vajaka. tagumine helkur võiks ka vahetusse minna, kuna olemasolev on katkine ja klaasi ma lappida ja taastada ei mõista. nipet näpet ilmselt veel, eks täpsustab tööde käigus.
Vasta
#40
...keskel mõlemil mingi traat ees...

Tehnoloogia oli selline, et konduktori vahel koostati raam ja muhvidest puuritud avadesse stihvtidega fikseeriti raam. Seejärel joodeti vasega.
Tervitab Veteran.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne