naiste jalgratta tuvastamine
#1

paluks teadjamate abi naisteratta tuvastamisega. sildi aukude vahe on 43-44mm, silti ennast pole. keskjooksu määrdenippel on ventiili moodi asi, võimalik, et kuulklapiga. lenksu pidur on ka küljes. ainsa alles oleva pedaali küljes kirju pole. piltidel näeb raaminumbri, pisut detaile vähestest säilinud triipudest ja üldpilt ka mõistagi.
triibud on kahtlaselt sarnased teises teemas kirjeldatud saare originali omadega.
[Pilt: 15402347fde44e_t.jpg]
[Pilt: 154024555d5f49_t.jpg]
[Pilt: 154026458553a6_t.jpg]
Vasta
#2

Iseloomulikke detaile on, eriti raamikaela viltuse lõikega muhvid. Triipe Saarega ei maksa seostada, triibud nagu triibud ikka. Tööriistakotil mingi huvitav silt, kas algne või hiljem sätitud ? Tootjat mina ei oska pakkuda aga tuleks otsida sakslaste hulgast. Abiks muidugi sildiaugud, raami geomeetria ka iseloomuliku elegantse joonega ja raami nr.
Vasta
#3

kotil kiri selline:
vennad jeerik
jänesselja tän. 17
pärnus
seega siis ilmselt koti tegija on pannud oma sildi kotile külge. ja ilmselt siis kott hiljem külge pandud.
Vasta
#4

Väga harvaesinev tagumise ratta kinnitus paistab pildilt!

Tootjat pakkuda ei julge. Saare variandi välistab koheselt raaminumber.

Kotil võib olla näiteks jalgrattakaupluse rekvisiidid (kuigi sellist nime kuulen esmakordselt), kuid koti peal allpool paistab veel üks embleem - seal on äkki ka ratta tootja kirjas.
Vasta
#5

(20-06-2010, 20:08 PM)diesel Kirjutas:  kotil kiri selline:
vennad jeerik
jänesselja tän. 17
pärnus
seega siis ilmselt koti tegija on pannud oma sildi kotile külge. ja ilmselt siis kott hiljem külge pandud.

Kas see silt üldse koti oma on ? Huvitav fakt - Pärnus Jänesselja 19 asus 1929-32 J. Neemanni/Neeme jalgrattatehas (kui nii võib nimetada). Üldiselt peaks saama välja selgitada, mis mehed need Jeerikud Pärnus olid. Koti nahal on ka mingeid kirju/embleemi aimata.
Vasta
#6

pagan, see mobla ja gprs-i kiirusega piltide nagisse riputamine on ikke vaevaline töö. aga nüüd igatahes lähem pilt kotist ja tagumise ratta kinnitusest.
[Pilt: 15408625cd5cb7_t.jpg]
[Pilt: 154083431b42c7_t.jpg]
Vasta
#7

Selline Vennad Jeerik silt on mul ühe Husqvarna koti jäänuse küljes. Ma oletaks, et tagu on edasimüüjate/rattapoega?
Vasta
#8

Rohe-kuldsed triibud on kangesti ARE'likud. Minu osalt originaalvärvis säilinud ARE Tehased raamil (hetkel deponeeritud uurimiseks ksf! illi123 kätte) on peal samasugused triibud. Aga kuuekohaline raaminumber on... julgeks väita, et 99,9% Saksa töö.

Aga... kas tõesti tegi ARE osa rattaid Saksa raamide peale, millel oli raaminumber juba olemas? Ei ole välistatud, et alguses tegi...

Vahel saab raaminumbrit ja ajastut teades hinnata tootjat. Siin kahjuks mitte - üle 600 tuhande olid nad 1930ndate teisel poolel mitmel Saksa suurtootjal a la Bauer, Bismarck, Gritzner jt...

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

hüva.
kas sakslastel olivad raamid keik ühesuguse lõikega? küsin tänu eelpool lugupeetud kaasfoorumlaste tehtud viidetele raamikaelte ja tagaratta kinnituse silmatorkavuse kohta.
Vasta
#10

(20-06-2010, 23:08 PM)valdo Kirjutas:  Rohe-kuldsed triibud on kangesti ARE'likud. Minu osalt originaalvärvis säilinud ARE Tehased raamil (hetkel deponeeritud uurimiseks ksf! illi123 kätte) on peal samasugused triibud. Aga kuuekohaline raaminumber on... julgeks väita, et 99,9% Saksa töö.

Aga... kas tõesti tegi ARE osa rattaid Saksa raamide peale, millel oli raaminumber juba olemas? Ei ole välistatud, et alguses tegi...

Vahel saab raaminumbrit ja ajastut teades hinnata tootjat. Siin kahjuks mitte - üle 600 tuhande olid nad 1930ndate teisel poolel mitmel Saksa suurtootjal a la Bauer, Bismarck, Gritzner jt...

Vaat sellistest julgetest järeldustest kirjutasin teises teemas...hea veel, et ei tehta sellist üldistust - Are ratastel olid triibud, sellel raamil on triibud - pihtas, põhjas !

ei välistaks ka pealesõja toodangut, saksa reparatsiooniratast, hakkasid ju mõned tootjad peale sõda nummerdama nullist...aga ilmselt mitte.
Raam on tõesti iseloomulike tunnustega, sellist tüüpi tagaratta kinnitust olen ka näinud ja nagu ikka, ei mäleta kus ja mis ja kas täpselt selline.
Aga üsna kindel, et see raam ajajooksul identifitseeritud saab.
Vasta
#11

(21-06-2010, 11:16 AM)kass Kirjutas:  
(20-06-2010, 23:08 PM)valdo Kirjutas:  Rohe-kuldsed triibud on kangesti ARE'likud.
[...]

Vaat sellistest julgetest järeldustest kirjutasin teises teemas...hea veel, et ei tehta sellist üldistust - Are ratastel olid triibud, sellel raamil on triibud - pihtas, põhjas !

Võtke seda kui minu hüpoteesi, ei rohkemat.

Niisugust rohe-kuldset kombinatsiooni, kus kõik paaristriibud kujutavad suletud "kaste" pole ma lihtsalt kohanud palju. Samas ma tean, et suur osa või isegi valdav enamik AREsid olid sellise triibutusega. Mul on kaks jäänust, millelt on näha värvikaunistuste fragmente.

Teisalt on ka teada, et nii Saar kui ka ARE (siis veel Kalde) alustasid jalgrattatootjatena "vaikselt", st enne oma raamide tegemist panid nad rattaid kokku valmisdetailidest, nagu paljud teisedki 1930ndate aastate Eestis.

Neid kahte teadmist tagataskus omades ja kõrvutades julgesin vargsi oletada.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#12

Valdo - küberneetikud nii ei oleta ! Smile Ja Endel Are esialgne nini oli Davidov või Davõdov ja kas tema tootmisel Kaldega üldse midagi pistmist oli. Ta alustas ikka puhta lehena minu arvates (kuigi see pole arvamise teema). Igatahes meeldiv Sinuga polemiseerida aktuaalsetel teemadel! Smile
Algsest raamist olema ka üsna kaugele jõudnud juba.
Vasta
#13

(21-06-2010, 13:47 PM)kass Kirjutas:  Valdo - küberneetikud nii ei oleta ! Smile

Oletavad ikka Wink

Aga teevad oletustel ja faktidel vahet. Vahel, kui asjad jooksma hakkavad, saab aeg-ajalt oletusest fakt. Hetkel (selle raami korral) on asi igatahes väga kaugel veel sellest Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#14

soojendan ka seda teemat. kas allpool olevatel piltidel paistev porilaud võib selle ratta juurde kuuluda? kui pildilt selgust ei saa, siis helkuril on kirjad - kolb&co nbo (see viimane o on kahtlane) ja selle all raami sees ptr 671
[Pilt: 1559775364430c_t.jpg] [Pilt: 155978190ec861_t.jpg] [Pilt: 15597905a6428c_t.jpg]
Vasta
#15

(04-07-2010, 19:58 PM)diesel Kirjutas:  soojendan ka seda teemat. kas allpool olevatel piltidel paistev porilaud võib selle ratta juurde kuuluda?

Mul on karvane tunne, et keegi on kruvinud Riga 16/26 porilauale (1957-61) külge 1930ndate Saksa helkuri ja nn "kinnituslatiga" porilauatraadid.

100% ei välista, et tegu on tõesti sõjaeelse porilauaga, aga sel juhul pidi see olema Riga porilauaga sama või sarnase profiiliga.
Veel selle porilaua kohta - otsaprofiil on täiesti identne Riga omadega (enamikel sõjaeelsetel on see lamedam ja "nõgusus" on rohkem servades ja väiksem). Ja keskne must värvitriip näib olevat kodukootud - algselt ääristasid seda reeglina (erandeid Saksa ratastel ei tea) mõlemilt poolelt mingid teised, heledamat värvi ca 1 mm laiused triibud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#16

(04-07-2010, 20:16 PM)valdo Kirjutas:  
(04-07-2010, 19:58 PM)diesel Kirjutas:  soojendan ka seda teemat. kas allpool olevatel piltidel paistev porilaud võib selle ratta juurde kuuluda?
Mul on karvane tunne, et keegi on kruvinud Riga 16/26 porilauale (1957-61) külge 1930ndate Saksa helkuri ja nn "kinnituslatiga" porilauatraadid.
Veel selle porilaua kohta - otsaprofiil on täiesti identne Riga omadega (enamikel sõjaeelsetel on see lamedam ja "nõgusus" on rohkem servades ja väiksem). Ja keskne must värvitriip näib olevat kodukootud
Sarnasus Riga porilauaga on minu arvates küll väga väikene. Nii läbilõike- kui otsaprofiilid on erinevad. Ka must triip ei näi olevat isetehtud.
Vasta
#17

well, helkur võib olla ise aretet küll. aga triibuga on keerulisem. esiteks on servades kuldsed peenikesed triibud. taga neid ei näe aga eespool otsas on pisut säilinud. must triip ise on aga imelik, laius kõigub rammusa millimeetri. küllap saaks seda ka ise värvida kui suht täpne käsi või märg ajalehe serv piirajaks panna. maalriteipi vast vanasti polnud. samas on kogu säilinud musta triibu osa ilus ja ühtlane, võiks arvata, et kodus pintsliga ahjuvärvi peale määrides peaks jälg ebaühtlasem jääma.
see varraste kinnitus on needitud porika külge ja selle originaalsuses julgeks üsna kindel olla. needipead on väga ilusad ja ühtlaselt kumerad. kodustes tingimustes vast oleks pigem kahe haamri vahel kinni toksitud. no tegelt ega ei saa ka välistada, et kellelgi oli õige needi vastus ka olemas. samas porika profiil on selline, et needi koha peal on ta tagurpidi kumer, seega sirge vastuse peal lüües oleks ehk vastuse serva jäljed näha. aga minu silm igatahes ei seleta miskit taolist.
Vasta
#18

Minu "France"-l peaks ka olema äärmiselt sarnase profiili ja otsalõikega porilauad (vähemalt leiti ratta leiukohast õunapuu alt 10cm porilaua otsajäänus) ja seesugune kinnitus oli ka prantsuse rataste puhul ülimalt levinud. Lisaks oli ka ksf! Soobli "LeFuranil" sarnane porilauaprofiil ? Seega võis nimetatud profiil olla eestis kasutusel ka juba 20-nendatel.

Suur Kombinaator
www.tsiklitall.ee
Vasta
#19

Pildid pole justkui jällegi eriti teravad, aga selge on see, et Riga porilaud see ei ole. Tundub olevat kroomitud, ka needid? j traatide kinnitussild?, nii et asi peaks olema komplektne ja algne ja 30-ndatest. Lätlastele iseloomulik on selline porilauakinnitus küll aga see pole küll lätlane.
Vasta
#20

see kinnituste klamber on vast 99 prossa tõenäosusega ikke algupärane, aga kroomi või nikli katet sääl eriti ei paist olevat. samas kogu sisekülg on porikal kahtlase punase kattega, nigu kruntvärv oleks ja klamber ja needid on sama punasega üle lastud.
mis see punane tegelikult on, ei mõista öelda. targemad võiks jällegi kommenteerida.
ja mis fotode kvaliteeti puutub, siis palun siiralt vabandust. tõesõna olen üritanud teha parimad, mis minu oskuste ja aparaadi võimaluste sümbioosis võimalikud on olnud. enamus suisa statiivilt (need porikapildid küll käest) ja ka makrot olen proovinud. auto reshiimis makrot valida ei saa menüüst, olen siis teisi siteeme proovind ja makro sisse lüljutand ja no ei mõista ma paremaid teha. veelkord vabandan.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne