11-08-2010, 14:15 PM
Pikem lugulaul valge Moskvich 2140 '77 meeskonna poolt.
Esmalt tahaks tänada rajameistreid tõeliselt laheda ja huvitava raja eest, Krauti tõeliselt hästijooksva noolemängu legendi eest ning lahedat vanatehnikahuviliste seltskonda!
Ülilahe üritus oli!
Osalesime Uunikute sõidul esimest korda ning olime ilmselt ainuke segaekipaaz, kus piloodiks naine ja kaardilugejaks mees
Orienteerumisetapi võit ei olnud siiski ainult juhus või hea õnn, kaardilugemises on mul 6.-aastane offroadstaaz ning samas koosseisus oleme nii mõnestki autoorienteerumisetapist osa võtnud.
Ilmselt oleme üks vähestest ekipaazidest, kes noolemängu enne näinud oli (tõsi küll, siiamaani olen peaaegu kõigil ära eksinud, irw) ning kes enamuse aja täpselt teadis, kus nad on ja kas sõidame liiga kiiresti või liiga aeglaselt.
Nagu eelpoolöeldud oli rada väga lahe ja huvitav.
Suures osas oli tegu tuttavate kantidega, eriti Ääsmäe, Ohtu ja Vasalemma kant aga ka Nõva piirkond.
Sõidu algus tundus olevat tüüpiline noolemängu eksimissõit: usaldasin liigselt Navi läbisõidunäitu (auto odo valetab teadmata suuruse (ei teagi kas 15 või 20%) kuna all on väiksemad rehvid ja tagasild sai vahetult enne sõitu vahetatud teadmata ülekandega silla vastu). Tundus, et esimeseks mahapööranguks on õiged kas teine või kolmas aga mitte mingil juhul esimene
). Sinna nahka läks 13 minutit, millest piloot suutis SKP1-ks tagasi sõita 7 ehk trahvi saime 6 minuti eest. AKP1 jõudsime täpselt ideaalajal.
KP1 olin igaks juhuks T2 58,2 ümardanud 59 peale. See oli strateegiline otsus kuna käekell (seieritega) ja mobiilikell näitasid veidi erinevat aega ning pigem 2 punkti kaotust kui 10
Seega erines meie edaspidine ideaalaeg tegelikust 1 minuti võrra (ehk kõik 2 punktised miinused olid meie jaoks ideaalaega sõidetud).
AKP-st lahkudes lugesin legendi valesti, mis koos eelneva kaasvõistlejatega pläkutamisega tegi meile 10 minutit hilinemist. Hageris püüdsin järjekindlalt pilooti juhatada kellegi koduhoovi (mille vastas olid vinged varemed). Lisaks veetsime KP3-s aega 6 korda väravate ülelugemisega. Harudeelt Vana-Keila maanteele keeramise magasime kah maha ning Tuulast väljasõidu keerasime liiga vara keelumärgi alla sisse. Kokkuvõttes ei õnnestunudki meil 10 minutilist kaotust vähendada.
AKP2/AKP3 möödus eriliste vahejuhtumiteta, lootsin küll vahepeal juba, et saab Vasalemma krossirajal ringi peale teha aga siiski mitte.
Järgmisel etapil avastasime Tüdrukutapu mäe juures, et kiire väikestel augulistel ja kivistel teedel rallimise tulemusena on üks esirehv poole oma rõhust kaotanud. Kuna tegu siselohviga rehviga siis oli see väga halb märk. Vahetama igaks juhuks ei hakanud, pumpasin täis. Etteruttavalt pean märkima, et rehv käitus ülimalt kummaliselt: järgmiseks mõõtmiseks kaotas 0.1 atm, veel järgmiseks 0.1 ja siis jäi enam vähem pidama. Edaspidine sõit möödas pidavalt rehvirõhku mõõtes
Raketibaasis keerasime esmalt liiga vara ära ja kohe seejärel tabas meid mootoririke.
Selle peale läksid kaduma nii mõnedki väärtuslikud minutid: selgus, et süütepoolist oli kõrgepingejuhe augulisel teel rappudes välja tulnud veidi. Siis muidugi uputas üle ja tavapärased käivitusvõtted ei õnnestunud kommunikatsioonivea tõttu (kapoti alt ei olnud tuvastatav, et piloot oli toore peale tõmmanud).
Teenisime 4+1 minutilise hilinemise selle rikke tõttu.
Järgmine etapp sõitsime ilusti oma ideaalaega, roomasin foto jaoks kuskil kraavis ja rehvirõhk paistis püsivat.
Viimasel etapil oli SKP väga alatult paigutatud enne KP-d.
Taktikaliseks eesmärgiks oli sõita 5 minutit graafikust ees kuna see aeg oleks kulunud aastaarvu otsimiseks ja võimalikuks rehvivahetuseks.
Õnneks olime just 2-3 minutit minutit kulutanud Audeväljal teeotsast mööda sõites ning oodates tagasipöördeks nende taga, kes veel rohkem mööda sõitsid
Saatuslikud 30 trahvipunkti
Edasi oli nõutav keskmine kiirus müstiliselt madalaks aetud autostraadi kohta.
Viimane etapp ei juhtunud suurt midagi huvitavat peale selle, et Peraküla kandis munakividel ja kehval kruusal kogusime enda taha vaikselt venides (tugevalt alla keskmise kiiruse) saba ning peale seda kui Navi näitas 15 minutit sama keskmist kiirust vaatamata 90 km/h sõidule, kaotasin selle vidina vastu viimasegi usalduse :-)
Magada sai tänu ilusale palavale suveilmale piloot 1.5 tundi ja mina 2.5 tundi.
Kiiruskatsetelt ei lootnudki punkte saada, kuna meie oskustega ja masinaga esikümnese jõuda polnud reaalne.
Juhtnööriks piloodile oli, et autot sodiks punnitada pole mõtet aga sõida vähemalt nii kiiresti, et lõbus oleks
Kokkuvõtteks jäime vaatamata orienteerumise võidule lisakatsetelt lisakssaadud 30 miinuspunktiga neljandaks. Kusjuures rebimine oli äge: nii peale orienteerumist kui ka lõppkokkuvõttes mahtus esinelik 8 punkti sisse (järgmine vastavalt 34 ja 35 punkti kaugusel).
Nüüd ei teagi, kuidas järgmiseks aastaks ette valmistuda.
1. Orienteeruda veelgi täpsemalt (neetud SKP2 teenitud 30 miinust).
2. Saata abikaasa Igamehe Rallisprintidele mossega kiirestisõitmist harjutama
Väga ülilahe üritus!
Tänud korraldajatele ja kaasvõistlejatele!
Esmalt tahaks tänada rajameistreid tõeliselt laheda ja huvitava raja eest, Krauti tõeliselt hästijooksva noolemängu legendi eest ning lahedat vanatehnikahuviliste seltskonda!
Ülilahe üritus oli!
Osalesime Uunikute sõidul esimest korda ning olime ilmselt ainuke segaekipaaz, kus piloodiks naine ja kaardilugejaks mees
Orienteerumisetapi võit ei olnud siiski ainult juhus või hea õnn, kaardilugemises on mul 6.-aastane offroadstaaz ning samas koosseisus oleme nii mõnestki autoorienteerumisetapist osa võtnud.
Ilmselt oleme üks vähestest ekipaazidest, kes noolemängu enne näinud oli (tõsi küll, siiamaani olen peaaegu kõigil ära eksinud, irw) ning kes enamuse aja täpselt teadis, kus nad on ja kas sõidame liiga kiiresti või liiga aeglaselt.
Nagu eelpoolöeldud oli rada väga lahe ja huvitav.
Suures osas oli tegu tuttavate kantidega, eriti Ääsmäe, Ohtu ja Vasalemma kant aga ka Nõva piirkond.
Sõidu algus tundus olevat tüüpiline noolemängu eksimissõit: usaldasin liigselt Navi läbisõidunäitu (auto odo valetab teadmata suuruse (ei teagi kas 15 või 20%) kuna all on väiksemad rehvid ja tagasild sai vahetult enne sõitu vahetatud teadmata ülekandega silla vastu). Tundus, et esimeseks mahapööranguks on õiged kas teine või kolmas aga mitte mingil juhul esimene
). Sinna nahka läks 13 minutit, millest piloot suutis SKP1-ks tagasi sõita 7 ehk trahvi saime 6 minuti eest. AKP1 jõudsime täpselt ideaalajal.KP1 olin igaks juhuks T2 58,2 ümardanud 59 peale. See oli strateegiline otsus kuna käekell (seieritega) ja mobiilikell näitasid veidi erinevat aega ning pigem 2 punkti kaotust kui 10
Seega erines meie edaspidine ideaalaeg tegelikust 1 minuti võrra (ehk kõik 2 punktised miinused olid meie jaoks ideaalaega sõidetud).
AKP-st lahkudes lugesin legendi valesti, mis koos eelneva kaasvõistlejatega pläkutamisega tegi meile 10 minutit hilinemist. Hageris püüdsin järjekindlalt pilooti juhatada kellegi koduhoovi (mille vastas olid vinged varemed). Lisaks veetsime KP3-s aega 6 korda väravate ülelugemisega. Harudeelt Vana-Keila maanteele keeramise magasime kah maha ning Tuulast väljasõidu keerasime liiga vara keelumärgi alla sisse. Kokkuvõttes ei õnnestunudki meil 10 minutilist kaotust vähendada.
AKP2/AKP3 möödus eriliste vahejuhtumiteta, lootsin küll vahepeal juba, et saab Vasalemma krossirajal ringi peale teha aga siiski mitte.
Järgmisel etapil avastasime Tüdrukutapu mäe juures, et kiire väikestel augulistel ja kivistel teedel rallimise tulemusena on üks esirehv poole oma rõhust kaotanud. Kuna tegu siselohviga rehviga siis oli see väga halb märk. Vahetama igaks juhuks ei hakanud, pumpasin täis. Etteruttavalt pean märkima, et rehv käitus ülimalt kummaliselt: järgmiseks mõõtmiseks kaotas 0.1 atm, veel järgmiseks 0.1 ja siis jäi enam vähem pidama. Edaspidine sõit möödas pidavalt rehvirõhku mõõtes
Raketibaasis keerasime esmalt liiga vara ära ja kohe seejärel tabas meid mootoririke.
Selle peale läksid kaduma nii mõnedki väärtuslikud minutid: selgus, et süütepoolist oli kõrgepingejuhe augulisel teel rappudes välja tulnud veidi. Siis muidugi uputas üle ja tavapärased käivitusvõtted ei õnnestunud kommunikatsioonivea tõttu (kapoti alt ei olnud tuvastatav, et piloot oli toore peale tõmmanud).
Teenisime 4+1 minutilise hilinemise selle rikke tõttu.
Järgmine etapp sõitsime ilusti oma ideaalaega, roomasin foto jaoks kuskil kraavis ja rehvirõhk paistis püsivat.
Viimasel etapil oli SKP väga alatult paigutatud enne KP-d.
Taktikaliseks eesmärgiks oli sõita 5 minutit graafikust ees kuna see aeg oleks kulunud aastaarvu otsimiseks ja võimalikuks rehvivahetuseks.
Õnneks olime just 2-3 minutit minutit kulutanud Audeväljal teeotsast mööda sõites ning oodates tagasipöördeks nende taga, kes veel rohkem mööda sõitsid
Saatuslikud 30 trahvipunkti
Edasi oli nõutav keskmine kiirus müstiliselt madalaks aetud autostraadi kohta.
Viimane etapp ei juhtunud suurt midagi huvitavat peale selle, et Peraküla kandis munakividel ja kehval kruusal kogusime enda taha vaikselt venides (tugevalt alla keskmise kiiruse) saba ning peale seda kui Navi näitas 15 minutit sama keskmist kiirust vaatamata 90 km/h sõidule, kaotasin selle vidina vastu viimasegi usalduse :-)
Magada sai tänu ilusale palavale suveilmale piloot 1.5 tundi ja mina 2.5 tundi.
Kiiruskatsetelt ei lootnudki punkte saada, kuna meie oskustega ja masinaga esikümnese jõuda polnud reaalne.
Juhtnööriks piloodile oli, et autot sodiks punnitada pole mõtet aga sõida vähemalt nii kiiresti, et lõbus oleks
Kokkuvõtteks jäime vaatamata orienteerumise võidule lisakatsetelt lisakssaadud 30 miinuspunktiga neljandaks. Kusjuures rebimine oli äge: nii peale orienteerumist kui ka lõppkokkuvõttes mahtus esinelik 8 punkti sisse (järgmine vastavalt 34 ja 35 punkti kaugusel).
Nüüd ei teagi, kuidas järgmiseks aastaks ette valmistuda.
1. Orienteeruda veelgi täpsemalt (neetud SKP2 teenitud 30 miinust).
2. Saata abikaasa Igamehe Rallisprintidele mossega kiirestisõitmist harjutama
Väga ülilahe üritus!
Tänud korraldajatele ja kaasvõistlejatele!