väntvõll kergemaks
#21

Kolmanda rõnga panek on negatiivne protsess. Kolme rõngast on mootoril hulga raskem vedada ja mida ta siis kasu annab. Võidusõidumehed teevad hoopis ühe rõnga peale. Et parem oleks. Rõngas on L kujuline ja terasest (mitte malmist). Kolb kergem tihendus parem.
Vasta
#22

lisaks ühele L-rõngale olen näinud ka ühte terasrõngast tavalise profiiliga (ainult et hulga õhem).
Vasta
#23

ma olen kuulnud jah et krossivennad panevad ühe rõnga et takistust vähendada ja pöördeid saavutada. nii et siis pole mõtet hakata jamama selle tegevusega?
Vasta
#24

ma ei saa aru misasja te \"tuunite\" neid vene tsikkleid. ega te ju megapalju juurde ikka ei saa. ainult isehakkajad lõhute. alustage sellest et pange korralikud kolvirõngad. poleerige sisselaske avad. ja kui on ka klapid siis tehke need kah korda. saad tänaval ka ilma mingi lisa 10 või 20 km/h -ta hakkama
Vasta
#25

to dworkin:
hästi veidi vaidlen sulle vastu. neid tasub tuunida küll.

muidugi on mõttetu see, et keegi paneb üles küsimuse \"mida ma viilima pean, et juurde saada\" ja hakkab siis näpunäidete järgi uhama. nii ikka ei saa. teha tuleb palju ja korralikult, et resultaat rahuldav oleks. ise olen endale praegu planeerinud esialgu 4000 K tavalise spordi mootori putitamiseks. kes kunagi korralikku mootorit on ehitanud, see teab, et see pole mingi raha, tehtud saab ainult hädavajaliku. aga alguse saan ära teha. kuna enamustele asjadele hakkab endal hammas peale, siis ehk palju juurde ei tulegi käia.

aga ma saan aru küll, mida dworkin on öelda tahtnud: ilmselt seda, et natuke teha pole vast mõtet. mina ajan näiteks kvaliteeti ja vastupidavust taga, mitte niivõrd võimsust. kuigi ka see käib asja juurde.

ära siis, dworkin, pahanda. sul ka point sees.
Vasta
#26

hari siis mind kah ja ütle mida see nii väga annab. äkki peaksin ise kah asja käsile siiski võtma. ma mõistan et jõudu ja kiirendust ja lõppkiirust aga kas see vahe on siis nii tohutu võrreldes tavalise mootoriga????
Vasta
#27

kui korralikult teed siis läheb tunduvalt paremini
Vasta
#28

ja mis selle kiirusega peale hakata??? eestimal nigunii kiiremini kui 110 sõita ei tohi . sedagi väga vähestes kohtades. tavaliselt kõikjal maanteel siiski 90 ju
Vasta
#29

Minu arusaam on asjast nii. Natuke võib teha küll. Rohkem vastupidavuse suunas. Võib ka natuke hobujõudude suunas teha. Seda selle piirini et vastupidavus ei kannataks. Ega kiiremini sõita jahh ei saa kui LE lubab. Kui sõita mõõdukalt kohendatud mootoriga normaalselt siis benakulu väiksem ju. Selle nimel ei tasu aga meeletut pappi hakkama panna. Siis kaob majanduslik mõte ära.

Mulle isiklikult meeldivad forseerimata rahulikud hobujõud (väändemoment). Ikka teine tunne kui sul HPid võtta kasvõi tühikäigul. Mitte ei pea tuuritama niikui hull.
Väike näide.
Overspeed pani oma IZ Jupiterile kaks SUzuki karbussi(olen näinud ta elektrilise tahhomeetri mälus üle 10000 põõrde). Võitis jõus ja kiiruses. Kaotas benakulus. See võtab nüüd justkui suur sõiduauto. Mingi 10 läheb sajale. Alla 8 pole peale seda saanud. Minu Jupiter võttis 5,5 sajale keskmiselt. Väga rahuliku sõiduga sain isegi 4,5. Praeguse 750sega saan maanteel hakkama 6,5 liitriga.
Vasta
#30

põhjusmõtteliselt kui on k750 pole midagi ää tehtud. siis mulle tundus küll et ta sööb kõvasti bensiini. ma kasutasin 80-t. mis seda nagu mõjutab. mida teha et ta vähem sööks kui puht tehniliselt rääkida mitte sõidustiilist
Vasta
#31

Ma ei ole oma 750- sel mootori osas mitte midagi forseerinud. Sain osta tuttuue mootori. Lõhkusin selle tükkideks. Kohendasin õlituse osa ja panin ta kokku silmas pidades kõiki kvaliteedinõudeid.
Väikese kulu olen saavutanud ideaalilähedase reguleeringuga ja kiire 4 käiguga. Mootoris kasutan täissünteetilist õli. Sumbuti omatehtud kahe silindri peale üks. Hääl hästi vaikne. Leegitoruks roostevabast raketikütuse voolik (on ikka hea teha. Pole midagi paenutada. Vea niikui nööri kuhu tahad). Bensiin enamasti 80 selle puudumisel 93. Vahet pole aru saanudki. Kõige väiksem kulu mis ma saanud olen on 5,8. See oli pikk ots saaremaalt tallinna. Sõitsin rahulikult 80-ga ja järske kiirendusi pole teinud.
Sõber on umbes samades tingimustes saavutanud kuluks 5,6 L/100km. Tal on Dnepr.
Vasta
#32

nagu ma ütlesin, ma ka reeglina forsseeringut taga ei aja.
aga ümbertehtud ja tasakaalustatud väntvõll, korrigeeritud gaasifaasid, vastupidavad laagrid, mõned kvaliteetsed käsitöövidinad jne tagavad selle, et vibratsiooni pole ja mootor kestab. samuti ei pea kartma, et kui tõesti on vaja vahest pöördeid anda, siis mootor laguneb miljoniks tükiks.
pealegi on kasulik nõrgemaid detaile nii palju kaasa aidata, et mootor tervikuna vajab remonti, mitte ei pea üksikuid vidinaid pidevalt vahetama ja korrastama.

vot siuke point mul:yes
Vasta
#33

võimalus on et puuri mõlemale küljele kaks ühesuurust auku.See aitab sellele,kui sa tahad et pöörded tõuseksid kiiremini.
Vasta
#34

ma ei saa aru kuhu ma neid puurima pean?
Vasta
#35

Sai ju sulle algul selgeks tehtud et see ei ole nii kerge teha.
Kui sa aga usud 14 aastase poisi juttu rohkem siis küsi ta käest ikka veel kuhu sa selle augu puurima pead. Küll siis hakkab see pill sul ägedalt lendama.
Muide selle auguga ta mõtles väntvõlli kergemakstegemist. Seda aga tehakse teisiti. Ropult võttes treitakse põskesid õhemaks ja väiksemaks. Vaba pind mis tekib aga täidetakse alumiinjumjublakatega ära.
Ahsoo aga sa pidid ju puurima. Sorry.
Vasta
#36

ei ma ei ole midagi teinud ja ma ei hakka ka tegema.
Vasta
#37

nu mehad ärge ikka nii ropult kohe puurima hakake. väntvõll peab ideaalselt tasakaalus olema, väntvõlli tasakaalu ajamine ja kergemaks tegemine käivad ikka käsikäes, kusjuures iga laast muudab asja. seda tuleb meeles pidada ka kolvi kallale minnes. heal juhul suureneb muidu vibratsioon, halvemal aga korjad juppe kokku.

aga tühjad kohad pole mitte head jah. silindri täiteaste kannatab selle all, kui lihtsalt karteris surnud ruumala suurendada. surnud ruumi vähendamiseks pannakse ka vändapõskede vahele alumiiniumist hobuseraud. minski oma on mul nt olemas. kes sealt pealt mõõte tahab võtta, saab seda teha.
Vasta
#38

jah olen ka sellist vidinat näinud(oli vist alumiiniumist).
Vasta
#39

silindri täiteastet mõjutab karteri ruumala ainult 2t masinatel...
ei olegi hästi aru saanud, mis masinast siin üldse jutt käib...
Vasta
#40

minsk ikka minsk
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne