Riga 20 naistekas ja Riga 10 meestekas
#1

Päevast, kuna suur jalgrattasõidu kihk ajaks kaherattalisi otsima, ei soovinud minna lihtsalt poodi ja raha lauale käia. Plaanisin endale ja tütarlapsele leida midagi seda õiget suurte ratastega "meestekat" ja "naistekat". Rehvid terved, rattad liiguvad.

Lugesin raamipealt välja, et oleks justkui Riga 20 naistekas:

[Pilt: Nobodyriganaistekas.jpg]

Ning endale sai siis meestekas:

[Pilt: Nobodyrigameestekas.jpg]
Ehk asjatundjad valgustavad mindki, et mille otsa ma nüüd sattusin ja kas valisin õiged toorikud kordategemiseks ja neiukesega koos sõitmiseks?
Plaaniksin asjad liivapritsida ja pulbriga katta.

vanamotopisiku ohver
Vasta
#2

Õiged masinad muidugi. Meestekas mõned aastad vanem väljalase.
See on muidugi maitse asi, kas eelistada pisikeste plekkidega originaalvärvi, või peab kõik olema euro.
Vasta
#3

Ei ole fotokaga Sina-peal ja siit vist hästi välja ei paista, kuid raamil tõepoolest on seda originaali laadset värvi mõne ähmase triibu ja roostetäpikestega alles. Kahjuks on mõned kodarad katki ning meesteka porikad ei kannata kriitikad (üleni pruunikad/roostes). Samuti ka enamus läikivatel juppidel on kroomi maha koorunud ja all laiutab rooste. Mida muuta ja mida hoida? Kas need roostesed detailid on neile nii väärtuslikud, et mitte panna uut katet peale?

vanamotopisiku ohver
Vasta
#4

Kui viitsid jamada galvaanika ja eeltööga, siis võid muidugi kroomdetailid (või osa neist) üle kroomida. Töö on küllaltki suur - otsing foorumis abiks, selle üle on siin palju arutatud. Kui muidugi tahad rattaid niisama sõiduratasteks, millel ei pea olema klantsvälimust, siis sõiduomadusi need ei mõjuta - neutraliseeli (aktiiv)rooste fosforpõhjise surmaga ära, kaitselakk otsa ja võid vähemalt esialgu nii jätta. Hiljem, kui tekib tahtmist ja võimalusi, saad selle töö alati ette võtta.

Naistaratas Riga-20 on Sul üsna komplektne - puudu on vaid kleidivõrk ja esipidurimehhanism. Meesterattal on kahjuks puudu tagahelkur, pakiraam ja tööriistakott ning ka sadul on vale (pärit ca 3 kümnendit hilisemast ajast). Aga küll leiad ka neid detaile - Riga 10/20 osi liigub veel palju.

Edu pidamisel ja taastamisel!

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#5

Nagu öeldud, et maitse asi see pulbervärv - igati odav ja "euro".
(10-08-2010, 13:32 PM)Nobody Kirjutas:  Samuti ka enamus läikivatel juppidel on kroomi maha koorunud ja all laiutab rooste.
Vot läikivate juppidega on teine teema - värske värviga raami külge roosteseid detaile keerata ei taha ju! Galvaanika tuleks samuti asendada. Siin tuleb ainult tuld anda, kui rahakott lubab. Detailidele päris sama head pinnakvaliteeti kui kunagi tehasest väljudes neile ikkagi ei saa. Küllap nii mõnigi tahab lisada repliiki eeltööde isetegemise võlude koha pealt - kes teevad, need teavad juba isegi ning kes ei tee, nendel pole selle teadmisega midagi peale hakata.
Vasta
#6

(10-08-2010, 13:44 PM)valdo Kirjutas:  Meesterattal on kahjuks puudu tagahelkur, pakiraam ja tööriistakott ning ka sadul on vale (pärit ca 3 kümnendit hilisemast ajast).
Edu pidamisel ja taastamisel!

Tänan heade sõnade eest, pesemise ajaks sai tööriista kott eemaldatud, ei ta, kas õige, kuid siiski siiski midagi olemas on. Sadula asendasin hetkel kodus olemasolevaga seetõttu, et originaalsadulal oli tagumiste vedrudega omaloomingut tehtud ja vildakas. Pildilt ei paista, kuid põrandapoolne vedru tunduks kui ise keeratud, jääb sadula ühte külge kõrgemale hoidma.

[Pilt: Nobodyrigasadul2010.jpg]

vanamotopisiku ohver
Vasta
#7

(10-08-2010, 15:00 PM)Nobody Kirjutas:  Tänan heade sõnade eest, pesemise ajaks sai tööriista kott eemaldatud, ei ta, kas õige, kuid siiski siiski midagi olemas on.

Tee pilt ja näita - ma tunnen Riga-10 koti une pealt ära.

(10-08-2010, 15:00 PM)Nobody Kirjutas:  Sadula asendasin hetkel kodus olemasolevaga seetõttu, et originaalsadulal oli tagumiste vedrudega omaloomingut tehtud ja vildakas. Pildilt ei paista, kuid põrandapoolne vedru tunduks kui ise keeratud, jääb sadula ühte külge kõrgemale hoidma.

Kõik muu peale tagavedrude näib õige olevat. Sellel Riia mudelil peaksid käima kolmest traadist kokkupunutud tagavedrud (ühetraadilised tulid mõni aasta hiljem). Neid liigub. Toipeltvedrusid Riia tehas sõja järel kindlalt enam ei kasutanud.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Kott rattalt ja selle sisu:

[Pilt: Askorigarattadaug2010%20017.jpg]

ning pilt ka sadulast tagant poolt:

[Pilt: Askorigarattadaug2010%20018.jpg]

Maru kahtlane tunne, kuna mõlemad rattad tulid koos ühest aidast välja, et naisteka sadula esimene osa ongi saanud endale selle meesteka kadunud vedru. Hiljem on meesteka tagavedru pandud suvaline ette juhtuv. Võib paika pidada?

vanamotopisiku ohver
Vasta
#9

(10-08-2010, 16:58 PM)Nobody Kirjutas:  Kott rattalt ja selle sisu:

See on naisteratta kott. Meesteratta (Riga-10) kott käis raami vahel, naisterattal (Riga-20) sadula tagaosale riputatult.

(10-08-2010, 16:58 PM)Nobody Kirjutas:  Maru kahtlane tunne, kuna mõlemad rattad tulid koos ühest aidast välja, et naisteka sadula esimene osa ongi saanud endale selle meesteka kadunud vedru. Hiljem on meesteka tagavedru pandud suvaline ette juhtuv. Võib paika pidada?

Pigem ei. Usun, et vedru on katki läinud ja asendet mingi 1920-30ndate aastate topeltvedruga. Naisterattal näivad kõik vedrud õiged olevat.

Kas äkki sobib Sulle vahetus - kolmesest traadist kokkukeeratud vedru Sulle ja topeltvedru mulle vastu? Mul küll korraliku kroomiga vedru anda pole, aga tervete traatidega ja roostest mitte väga puretu vast kindlasti leiab.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#10

Sellel naistekal on kõik vedrud sellised topeltvedrud...

vanamotopisiku ohver
Vasta
#11

(10-08-2010, 17:48 PM)Nobody Kirjutas:  Sellel naistekal on kõik vedrud sellised topeltvedrud...

Ei ole. Ära aja segamini mitmest kokkukeeratud traadist vedru ja topeltvedru.

Topeltvedru on vedru, mille ülemine osa töötab survele ja alumine osa tõmbele ja raamile kinnitub ta keskelt (sadulakatte külge mõlemast otsast). Tavaline vedru töötab ainult survele (ja nt 1930ndate Adleril töötasid vedrud ainult tõmbele).

Vaata teema "jalgrattad" alt minu 1920-30ndate aastate jalgrattaid (olen neid koos piltidega siin palju tutvustanud), siis saad aru, mismoodi töötab topeltvedru Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#12

Selge pilt, sain aru. Pidasin selleks "topelt" vedruks seda nn kahekordselt keeratud vedru. Väikene definitsiooniline arusaamatus..

vanamotopisiku ohver
Vasta
#13

Meestekaga proovisõit tehtud. Midagi on viga tagumise jooksuga, nimelt enne liikumahakkamist teevad vändad veerand-pool pööret tühja. Samuti on tagumine ratas kaotanud 3-4 kodarat, ketipingutid. Nüüd siis küsimus, kust hakata otsima vajalikke jooksu detaile ning samuti asjalikumat tagumist velge-kodaraid? Ning samuti laagreid näiteks keskjooksu?

vanamotopisiku ohver
Vasta
#14

Hei! Mõningaid asju müüakse veel kaupluses Dünamo.
Bussijaama juurest, Türnpu tänava poest olen ka saanud mõne jupi.
Siis on veel Märjamaal üks pood, mis toob Valgevenest lausa uusi Minsk jalgrattaid, pluss juppe.

Uue-Maailma seltsi velokuuris (http://www.velokuur.ee/) on ka vist ühtteist saadaval. Ise pole seal käinud. Küll aga käisin Balti Jaama taga velo romulas, seal on aga hinnad päris soolased.
http://velonaut.ee/kontakt/

Riga on hea valik. Ise sõidan 4 aastat igapäevaselt tööle-koju Balti jaama turult ostetud 1960. a. Rigaga. Vahetusse on läinud vaid keskjooks.
Vasta
#15

(10-08-2010, 21:17 PM)Nobody Kirjutas:  Meestekaga proovisõit tehtud. Midagi on viga tagumise jooksuga, nimelt enne liikumahakkamist teevad vändad veerand-pool pööret tühja.

Väiksem tõenäosus - vabajooksusiduri rullide vahel on paksu määret (sel juhul käib ta tihti tühja). Võta jooks laiali, pese-kraabi kogu vana määrdeködi ära ja pane vedala õliga kokku. Taustateabeks - solidool (maakeeles tavott) kipub aja jooksul kivistuma-tahkestuma.

Kui probleem jääb, tuleb piirkulunud detail vahetada - tõenäoliselt parem koonus (rullide südamik), vahel aga rumm. Problemaatiline võib olla keermesliitega kinnituva hammasratta kättesaamine südamikult, milleks pead tegema arvatavasti mingi erikonstruktsiooniga rakise. Südamiku enda võid julgelt kruustangide vahele rulliviisikujuurest kinni keerata - see nii kergelt ei purune. Ja enne lahtikeeramist leota liidet ca nädal MoS2 eraldusõliga.

Mina olen oma taastatavatel ratastel 90% juhtudel selle koostu lahti saanud.

Kui on piirkulunud rullisüdamik, mille pead vahetama, siis arvesta, et supermoodsatel nõukaaegsetel ratastel (1960ndate teine pool ja ülespoole) kinnitub hammasratas südamikule mitte enam keermega, vaid "ratsitud kujul" vedruseibiga. Seega pead otsima vanema detaili, kui tahad säilitada algse välimuse ja konstruktsiooni. Ja veendu ka, et nn "väikese koonuse" kauss ei oleks doonordetailil sissesöönud, see ka pika kasutamise tüüpviga, tagajooksul eriti just väikesel laagril.


(10-08-2010, 21:17 PM)Nobody Kirjutas:  Samuti on tagumine ratas kaotanud 3-4 kodarat, ketipingutid.

Kodarad olid kuni 1980ndate aastateni sama pikkusega, sama keermega. 1980ndate ratastel läksid nad veidi lühemaks, aga enam-vähem just niipalju, et esiratta (pikemad) isendid kannatavad vanemale tagarattale panna.

Kodaradoonoreid (nõukaaegseid jalgratta rattaid) peaks vedelema igal pool endiselt ülimasslademetes, soovitan ainult nii nädal enne lahtikeeramisekatset niplid MoS2 eraldusõliga kokku teha ja kasutada korralikku kodaravõtit. Muidu lõhud nii kodara ja tihti ka võtme tööpinnad.

Ketipingutid annab valmistada seibist ja keermeslatist keevituse teel imelihtsalt.

(10-08-2010, 21:17 PM)Nobody Kirjutas:  ...kust hakata otsima [...] asjalikumat tagumist velge...

Mis veljega lahti on? Järsud mõlgid? Läbiroostetamine? (Väsimus)praod? Kodaraaukude suureks kulumine ja niplite läbitulek? Sa ei maini selle kohta midagi...

(10-08-2010, 21:17 PM)Nobody Kirjutas:  Ning samuti laagreid näiteks keskjooksu?

Mis nendega juhtunud on (Sa ei maini ka nende kohta midagi)? Kas kuulid ja koonusepinnad on pindväsinud/-murenenud, st muutunud krobeliseks? 4-5-6 mm kuule liigub igal pool, koonuseid ka, enamik laagritest-koonustest on ühliduvad supermoodsate (1960-80ndate aastate) nõukogude ratastega, mille detaile liigub veel ülimasslademetes. Aga esmalt pead selgeks tegema, milline neist on piirkulunud ja milline mitte. Kuna Riia rataste detailide kvaliteet oli hilisematest nõukaratastest paljus kõrgem, siis soovitan jätta niipalju vana, kui võimalik.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#16

Lisaks veel juurde, et praeguste varuosade kvaliteet võrreldes uuemate ja kehvade nõuka-aegsete juppidega on veelgi olematum.

Näiteks varuosa keskjooks pidas mul vastu täpselt ühe hooaja, selle järel kausid mõranenud. Võll kiilude juures oli muutunud nii vedelaks ja deformeerunuks, et oli raskusi väntade kättesaamisega. Võllil muidugi vint maas.

Vahepeal oli mul all varuosana ostetud tagumine ratas. Sellel õnnestus mul 6 kuuga tagumine rumm puruks sõita - praod sees ja enam ei pidurdanud, samuti oli võllil vindid maas, lisaks veel keerdus ja kõver.

Praegu on keksjooksuks Ukrainas toodetud varuosa, mis on tehtud tavalistele kinnistele kuulllaagritele nr 302. Võll on pisut teistsugune - keermete asemel on laagrikaelad. Midagi reguleerima ei pea. Loodetavasti asi kestab nüüd pisut aega

Ja muidugi kummid. Taga on mul "uus" kumma ja see läheb ikka kärts ja kärts puruks. Kui kuskil klaasikilde teepeal näen, siis tean, et varsti on kumm katki. Rattapoes pakuti ka "purunematut" kummi, kuid see maksis liiga palju raha.

Nii et vana rattaga tegeledes tuleb paigaldada ka vanad varuosad.
Vasta
#17

Sai sugulasega räägitud ning tuli välja, et ühed 50'date meestekas ja naistekas on maal mõnda aega juba hoolsa omanikuta seisnud. Oli veel mingi küla meister need rattad ära timminud jooksud, kodarad ja lõtkud ära sättinud. Peab vaatama, ära tooma minema septembris.

Kuid sai üks tagajooks täna lahti võetud ja ära puhastatud bensiini-pintsliga ning kaetud WD-õliga Silma järgi tundus, et pole väga palju kulumise märki. Ehk targemad täpsustavad, ei ole asjatundja.

[Pilt: rigarattajooks_puhasaug2010.jpg]

vanamotopisiku ohver
Vasta
#18

(27-08-2010, 19:01 PM)Nobody Kirjutas:  Kuid sai üks tagajooks täna lahti võetud ja ära puhastatud bensiini-pintsliga ning kaetud WD-õliga Silma järgi tundus, et pole väga palju kulumise märki. Ehk targemad täpsustavad, ei ole asjatundja.

[Pilt: rigarattajooks_puhasaug2010.jpg]

Kui asi toimib tehniliselt, siis seest on kõik ilus. Pane kokku ja sõida Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne