[vanemuine]

Suvi selleks korraks läbi ja siinkohal väike kokkuvõte tehtud töödest. Olgu kohe öeldud, et tehtud sai kuratlikult vähe-suvi ju!
Suur mure - esipõlle keskmise osa sisuliselt uuesti tegemine, lahenes meeldivalt lihtsalt. Siinkohal suured tänud "kotermanile", kes loovutas mulle selle väga vajaliku osa. Väiksed mõlgid kuuluvad asja juurde, nende eemaldamine ei nõua suurt vaeva. Ja asi iseenesest on ikkagi täiesti originaal.
Kui tiivad sai külge kruvitud, siis tekkisid ilmatu suured koopad, kus ratas saab pori igale poole sisse loopida. See asi mulle üldsegi ei meeldinud. Ka mingeid jälge oletatavate vaheseinte kohta polnud minu auto koobastes säilinud. Siiski arvasin, et nad võisid seal olla. On ju pori venemaal küllaga ja sellega tuli tahestahtmata arvestada. Ka raamatutes ei olnud ühtki selgitavat pilti nendest kohtadest. Siin sain abi "eberhardilt", suured tänud Talle. Ta mitte ainult et kinnitas nende kaitsvate vaheseinte olemasolu, vaid ka laenas neid mulle järgi tegemiseks. Nüüd on nad muidugi tehtud ja külge ka sobitatud. Ümber pleki käib ka kummist tihend, mis toetub siis tihedalt vastu poritiiba ja ka lonzeroni.
Pendelhoob oli juba laagrite peale ümber tehtu. Ju selle tarvis, et rooli oleks kergem keerata-roolivõimu selles autol kahjuks pole. Tuli üks volga kardaanirist ära poolitada-kaks kaussi ohverdada pendelhoova jaoks. Originaalis on ta ju teadagi vintpukside peal.
Roolikarbil avastasin imeliku asja, et pole signaali juhet kuskilt sisse ajada. Nimelt karbi alumise kaane keskel olevasse avausse oli polt ette keeratud. Kui selle eemaldasin oli ka põhjus selge, nimelt õli hakkas tilkuma. Ju oli siis lihtsam signaali jaoks uus lüliti paigaldada ja augule polt ette keevitada ,kui viga kõrvaldada. Asenduseks võetsin kaane varus olevalt roolikarbilt. Tuli teha ka vildist uus tihend, mis käib roolivarda toru ja käiguvahetus varda ümber. Sai hästi tihe, nii et vähemalt esialgu peaks tuule küll kinni hoidma.
Esisillaga erilisi probleeme ei tekkinud. Kuna vana sillatala oli igast kohast üle keevitatud, otsisime ja leidsime hoopis Lätist kaunikesti uue asja. Aga igaks juhuks vahetasime vintpoldid-puksid uute vastu ära. Võõpasime üle ja paigaldasime alla ka.
Jama tekkis aga esimeste lonzeronidega. Nimelt, sinna on pressitud sisse avaused suunaga amortidele. Vististi selle tarvis, et talvel soe õhk pääseks amortidele ligi ja kergendaks natukene nende tööd. Kahjuks oldi need avaused kokku löödud ja kinni keevitatud. Võin ainult arvata, et sealt ajas ehk ka pori sisse kehval teel sõites. Täpsemalt muidugi ma ei tea. Otsustasime avaused taastada ja siis olenevalt sellest, kas saadud tulemusega jääme rahule või ei, otsime uued lonzeronid. Lõikasime relakaga keevitused uuesti lahti ja käiasime keevitusjäljed maha. Gaasiga soojendades rihtisime avaused uuesti sisse. Tulemus ei ole paha, nii et jätame vanad asjad alles.
Kuna kütusepaakidest asja ei saanudki, ostsime uue ,vist UAZiku oma. Tuttav keevitaja, kes mul ka teisi paake on teinud, lubas sellest zimmi jaoks sobiva teha. Eks näis, hetkel on see alles töös. Aga selle mehe töö korralikus tulemuses ma ei kahtle .
Ühel ilusal päeval sai ka nii istmed kui ka kogu zimmi sisemus kärusse laetut ja Tallinnasse viidud. Õnnestus leida meistrimees, kes lubas selle töö oma peale võtta. Koos sai ka kõik mõeldavad kangapoed läbi sõidetud, kuid lõpuks ikkagi sõelale jäänud materjal ära ostetud. Salong tuleb toon-toonis roheline. Originaalis oli ta puha pruun. Mis teha, kui see pruun mulle mitte ei istu, aga istuma ma ju seal pean!? Selle möönduse ma tegin küll puhtalt enda jaoks ja punkt.
Viimased päevad tegelesime tööruumi poolitamisega kile abil. Kuna plekitööd on põhiliselt valmis, peame hakkama vanat värvi maha nühkima. Sellest tekkib aga tohutult tolmu, kui arvestada, et ka pahteldada tahame samas ruumis. Nii et jah, kokkuvõtlikult võib öelda jälle, JÄNNIS. Plaani järgi pidi ju auto suve lõpuks värvi all olema,ai.ai.ai....