05-02-2012, 17:30 PM
Kõikse pealt tänud Kotermanile õnne soovide eest, aga pudeli avame siis, kui mootor peal ja paar ringi ka õue peal tehtud. Ehk juhtud Sinagi sel ajal siin olema!
Kuna väljas on tõeline pakane ja töökojassegi on sooja raske saada, siis parema meelega kirjutan siin, mis enne külma tehtud sai. Enne mootori lahti võtmist lasin ta haavlipritsist läbi ja värvisin mootoriploki ära roheliseks. Pl.kaan ja kollektor savad värvitud vastavate kuuma kannatavate värvidega hõbedaseks. Kuna kavatsen surveastet tõsta, siis pl.kaan sai valitud 76 oma(väiksema põlemiskambriga) ja freesitud 0,8mm õhemaks. Rohkem nagu ei kannatagi maha võtta, klapid hakkavad vastu käima. Siin saadan tänud Olevile Tartusse, kes mind mootori tegemisel on aidanud ja loodan, et aitab ka edaspidigi. Selles, et mootorit on enne remonditud, ei ole midagi uut. Aga, et kepsupoolte kinnituseks on kasutatud erinevaid mutreid on küll nats imelik-kasvõi kaalu silmas pidades. Osad olid nagu tavaliselt kinnitatud kübarmutritega aga jäetud splintimatta ja teised nagu 53-del, mutri ja stoperdatud plekkmutriga. Üritasime ka v.võlli koos hühromuhvi ja sidurikorviga kontrolli mõttes üle tasakaalustad , aga kahjuks see ei õnnestunud, esialgu. Nimelt osutus h. muhv kiibakaks, s.t. ta on miskitpidi viga saanud ja risttelg väntvõlli suhtes on paigast ära-suts kaldu. Selle tulemusena tekitab ta väntvõllile piki telge vibra, mis kandub omakorda pikilõtku seibidele. Kahju muidugi, aga selle h.muhvi rihti ajamisega ma küll end vaevama ei hakka ja sügavalt kahtlen, kas see üldse õnnestukski. Hüdromuhv tuleb igaljuhul välja vahetada. Uut ei usugi leidvat aga peetud ehk küll. Tänud Laagrisse Petro´le, kellel juhtus olema paar muhvi , millest nüüd üritangi midagi kokku teha. Kuna ühel muhvil pole õieti õli sees, siis võib arvata , et tihendid sellel ei pea. Samuti on tal millegi pärast kinnitus mutter ära võetud. Samuti on tal pikem nõellaager, kui teistel ja sellele on veel lisaks üks nõel juurde pressitud. Miks see hea on, kas taheti nii nõellaagrist lõtku välja võtta, ei tea.Tegin sellest ka pilti. Teine h. muhv tundub igati parem olevat, kuid kahjuks on ta rooste lastud ja ka nõellaagrid on rooster- ringi ei käi. Seega tuleb tal vähemalt nõellaagrid ära vahetada. Minu h.muhvist peaks need laagrid kätte saama küll. Selleks tuleb aga tõmmits leida ja vastav tald treida, et siduri vedav ketas muhvi küljest eemaldada.
Samas, hüdromuhve uurides, on näha hulga kooste märke, mis on tehtud (minu arvates) peale tasakaalustamist, et nende abil oleks peale lahti võtmist ka võimalik nii uuesti kokku panna, et tasakaalustus ei muutuks.
Minu sidurikorvil märge puudub, seega on ta juba vahetatud korv. Sisulist tähendust sellel enam ka pole, sest nii või naa läheb käiku teine h.muhv.
Ideaalis peaks uus hüdromuhv olema komplektis koos sidurikorviga. Võibolla see nii ongi- ma ei tea.
Kuna väljas on tõeline pakane ja töökojassegi on sooja raske saada, siis parema meelega kirjutan siin, mis enne külma tehtud sai. Enne mootori lahti võtmist lasin ta haavlipritsist läbi ja värvisin mootoriploki ära roheliseks. Pl.kaan ja kollektor savad värvitud vastavate kuuma kannatavate värvidega hõbedaseks. Kuna kavatsen surveastet tõsta, siis pl.kaan sai valitud 76 oma(väiksema põlemiskambriga) ja freesitud 0,8mm õhemaks. Rohkem nagu ei kannatagi maha võtta, klapid hakkavad vastu käima. Siin saadan tänud Olevile Tartusse, kes mind mootori tegemisel on aidanud ja loodan, et aitab ka edaspidigi. Selles, et mootorit on enne remonditud, ei ole midagi uut. Aga, et kepsupoolte kinnituseks on kasutatud erinevaid mutreid on küll nats imelik-kasvõi kaalu silmas pidades. Osad olid nagu tavaliselt kinnitatud kübarmutritega aga jäetud splintimatta ja teised nagu 53-del, mutri ja stoperdatud plekkmutriga. Üritasime ka v.võlli koos hühromuhvi ja sidurikorviga kontrolli mõttes üle tasakaalustad , aga kahjuks see ei õnnestunud, esialgu. Nimelt osutus h. muhv kiibakaks, s.t. ta on miskitpidi viga saanud ja risttelg väntvõlli suhtes on paigast ära-suts kaldu. Selle tulemusena tekitab ta väntvõllile piki telge vibra, mis kandub omakorda pikilõtku seibidele. Kahju muidugi, aga selle h.muhvi rihti ajamisega ma küll end vaevama ei hakka ja sügavalt kahtlen, kas see üldse õnnestukski. Hüdromuhv tuleb igaljuhul välja vahetada. Uut ei usugi leidvat aga peetud ehk küll. Tänud Laagrisse Petro´le, kellel juhtus olema paar muhvi , millest nüüd üritangi midagi kokku teha. Kuna ühel muhvil pole õieti õli sees, siis võib arvata , et tihendid sellel ei pea. Samuti on tal millegi pärast kinnitus mutter ära võetud. Samuti on tal pikem nõellaager, kui teistel ja sellele on veel lisaks üks nõel juurde pressitud. Miks see hea on, kas taheti nii nõellaagrist lõtku välja võtta, ei tea.Tegin sellest ka pilti. Teine h. muhv tundub igati parem olevat, kuid kahjuks on ta rooste lastud ja ka nõellaagrid on rooster- ringi ei käi. Seega tuleb tal vähemalt nõellaagrid ära vahetada. Minu h.muhvist peaks need laagrid kätte saama küll. Selleks tuleb aga tõmmits leida ja vastav tald treida, et siduri vedav ketas muhvi küljest eemaldada.
Samas, hüdromuhve uurides, on näha hulga kooste märke, mis on tehtud (minu arvates) peale tasakaalustamist, et nende abil oleks peale lahti võtmist ka võimalik nii uuesti kokku panna, et tasakaalustus ei muutuks.
Minu sidurikorvil märge puudub, seega on ta juba vahetatud korv. Sisulist tähendust sellel enam ka pole, sest nii või naa läheb käiku teine h.muhv.
Ideaalis peaks uus hüdromuhv olema komplektis koos sidurikorviga. Võibolla see nii ongi- ma ei tea.