Cyklon (Sv. Cykelfabriken Monark, Varberg)
#1

Tere,

päevakorda on tõusnud plaan restaureerida aastaid suvilas roostetanud vanaema jalgratas Cyklon. Ca 15 aastat tagasi sai ta elule aidatud, et temaga külapoe vahet sõita, aga toona polnud tegu restaureerimisega, vaid pigem sanitaarremondiga. Järgnevalt mõned pildid jalgrattast tema praeguses seisukorras:

[Pilt: IMGP3502.JPG]

[Pilt: IMGP3503.JPG]

[Pilt: IMGP3505.JPG]

[Pilt: IMGP3507.JPG]

[Pilt: IMGP3509.JPG]

[Pilt: IMGP3510.JPG]

Detailid, mis (ilmselt) pole originaalid:
1. Eesmine poritiib ja selle kinnitus (fotodelt näha, et ta on algselt olnud helesinist värvi - ratta muudelt detailidelt sellist värvi aga ei leia);
2. Pedaalid (kahjuks detailset fotot neist pole). Kas 1930. aastate rattal võisid olla kollased helkurid? Sellel rattal igatahes on kollaste helkurite ja kummikattega pedaalid;
3. Pakiraami vertikaalsed kinnitused;
4. Leistangi käepidemed (praegused on mingid suvalised kummivooliku jupid).

Fotodelt puudub tagumine punane helkur, aga see on olemas. Praeguse sadulakatte all on originaalkate (mingi templiga), selle põhjal peaks saama teha uue.

Kuna olen restaureerimistööde alal võhik, siis huvitaksid mind vastused järgnevatele küsimustele:

1. Kas kellelgi on fotosid või muud materjali sellest rattamudelist, et saaks ülevaate minul puuduolevatest originaaldetailidest (vahest on midagi, mida ma pole tähele pannud), originaalvärvist jms? Eriti kihvt oleks, kui kellelgi oleks samasugune jalgratas taastatud või originaalilähedasel kujul;
2. Kui töömahukaks/keeruliseks siinsed asjatundjad selle ratta restaureerimist peavad? Teisisõnu, kas algmaterjal on piisavalt säilinud ning kas puuduvad originaaldetailid on vähemalt ligilähedastega asendatavad?
3. Kui suure eelarvega tuleb arvestada, kui lasta see ratas asjatundjal restaureerida? Sellele küsimusele võib vastata ka privaatsõnumiga või meili teel: jan [at] planet [punkt] ee.

Katsun perekonnafotode seast leida vanu fotosid sellest rattast. Mäletan, et olen kunagi vähemalt ühte sellist fotot näinud.

Kuna mul on selle rattaga isiklik/perekondlik suhe, siis tahaks hirmsasti ise kasvõi natuke tema restaureerimisel "näpud õliseks" teha. Samas ma annan endale aru, et kui eesmärgiks on kvaliteet ja ratta pikk eluiga, siis peab seda tegema kogemustega meister.


Lugupidamisega
Jan
Vasta
#2

(28-08-2010, 00:58 AM)janz Kirjutas:  2. Pedaalid (kahjuks detailset fotot neist pole). Kas 1930. aastate rattal võisid olla kollased helkurid? Sellel rattal igatahes on kollaste helkurite ja kummikattega pedaalid;
Jah, võisid. Nägid veidi teistsugused välja kui hilisemad.
(28-08-2010, 00:58 AM)janz Kirjutas:  3. Pakiraami vertikaalsed kinnitused;
Tõenäoliselt terve pakiraam. Selle nurga alt, mis näha, tundub olevat Riga 10 oma.
(28-08-2010, 00:58 AM)janz Kirjutas:  4. Leistangi käepidemed (praegused on mingid suvalised kummivooliku jupid).
Ilmselt olid puidust. Imelikul kombel ei ole sellised käepidemed hästi säilinuna eriline haruldus. Muidugi saab ka ise uued treida - metallosad ju olemas.
(28-08-2010, 00:58 AM)janz Kirjutas:  2. Kui töömahukaks/keeruliseks siinsed asjatundjad selle ratta restaureerimist peavad? Teisisõnu, kas algmaterjal on piisavalt säilinud ning kas puuduvad originaaldetailid on vähemalt ligilähedastega asendatavad?
Säilinud on küllaldaselt. Hakka aga otsast pihta.
Vasta
#3

Monark tehasel oli 30-ndate lõpus mitmeid mudeleid, mis eriti peale nimetuse üksteisest eriti ei erinenud - Cyklon, Sport, Scout jne.. (ma rohkem ei tea Toungue ). Türil on olemas meeste Scout, peaaegu originaalkonditsioonis, puudu riistatasku ja sel aastal ka uued kummid saanud. On olemas mõned pildid.
Konkreetsel rattal peale esiporilaua/porilaua märgi ja riistatasku vist suurt midagi ei puudugi. Esiporilaua kinnituse roostevaba traat peaks ka õige asi olema. Pedaalid justkui aga paistavad võõrad aga kindlalt väita ei julge.
Nirumas seisus Monarke on Eestis veelgi, ka siin foorumis on kergelt teemat puudutatud.
Selliste taastamiste vastikum osa on galvaaniline kate, töömahukas ja kallis ettevõtmine üldjuhul, oleneb palju detailide seisukorrast. Teine protsess on värvimine, keeruliseks läheb kui tahta peale kanda originaalil olnud triibud, kirjad ja embleemid . Ega muud suurt polegi.
Mina ühtegi jalgrattataastajat ei tea kes teenust osutaks aga eks seda võib ka mõni universaalne meister teha . Galvaanika tuleb nagu nii sisse osta ja värvimise võib ka , kokkupanek endal teha, no ja sadulaga ka midagi.
Vaata ka
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=34423
ja see ka otsapidi teemasse
http://forum.automoto.ee/showthread.php?tid=31333
Vasta
#4

Tänan vastamast!

Tegin pakiraamist ja pedaalidest uued fotod, siin nad on:

[Pilt: IMGP3550.JPG]

[Pilt: IMGP3554.JPG]

Võrreldes neid kass'i viidatud foorumiteemas toodud Monark'i Sport-mudeliga tuleb minu omad ilmselt tunnistada võõrateks.

Uurisin lähemalt ka esiratast ning leidsin sellelt Ж-tähe, seega ei saa ka see originaal olla:

[Pilt: IMGP3558.JPG]

Tagaratta rummult leiab aga numbri 38, mis paistab vist viitavat jalgratta valmistamisaastale (vt. järmist pilti)?

[Pilt: IMGP3557.JPG]

Tagaratast lähemalt uurides tuli välja ka eeldatav originaalvärvikiht:

[Pilt: IMGP3560.JPG]

kass Kirjutas:Monark tehasel oli 30-ndate lõpus mitmeid mudeleid, mis eriti peale nimetuse üksteisest eriti ei erinenud - Cyklon, Sport, Scout jne..

Cykloni ja Sporti pilte võrreldes tunduvad need tõepoolest väga sarnased. Kas võib arvata, et Sporti pakiraam, pedaalid ja esiratas koos porilauaga sobivad Cyklonile originaalilähedasteks asendusteks?

kass Kirjutas:Türil on olemas meeste Scout, peaaegu originaalkonditsioonis, puudu riistatasku ja sel aastal ka uued kummid saanud. On olemas mõned pildid.

Oleksin pildimaterjalist väga huvitatud!

kass Kirjutas:Teine protsess on värvimine, keeruliseks läheb kui tahta peale kanda originaalil olnud triibud, kirjad ja embleemid .

Kas kusagilt on võimalik leida andmeid nende triipude, kirjade ja embleemide kohta? Tagaratta originaalvärv tuli hiljem pealekantud värvikihtide alt välja, aga ma kahtlen, kas ma rattaraamilt enam mingeid peeneid värvidetaile tuvastada suudan. Ennist viidatud Sport-mudelil paistavad raamil olevad "kuningakroonid" (või "tõrvikud") olevat seest heledamad kui ülejäänud raam.


Lugupidamisega
Jan
Vasta
#5

Pakiraam ja pedaalid on tõesti nõukogude päritoluga. Kui elmises postituses kurtsin galvaanika taastamise üle (nii nagu tõelised vanatehnika huvilised peavadki tegema! Toungue ), siis kui antud masin on olnud värvitud porilaudade ja velgedega, on asi lihtsam ja lõbusam. muidugi võib ka riknenud galvaanikaga detailid värvi alla peita, aga unerahu võib selline tegu rikkuda - alateadvus saad traumeeritud jne....

Mingid pildid Scoutist panen üles, peamiselt ongi detailidest, aga ehk homme - kui elu ja tervist on.
Vasta
#6

(05-09-2010, 16:30 PM)janz Kirjutas:  Tagaratta rummult leiab aga numbri 38, mis paistab vist viitavat jalgratta valmistamisaastale (vt. järmist pilti)?
[...]
Tagaratast lähemalt uurides tuli välja ka eeldatav originaalvärvikiht:

Kahjuks pean Su optimismi jahutama. Velg (selle värvikiht on) on tüüpiline Riia rattatehase 1950ndate teise poole toodangule. Usun 99,5%, et see pärineb sealt.

Tõenäoliselt ei ole algsetele rantäärisega rehvidele mõeldud velgedele nõukaaegsed traatäärisega 622x40 kummid peale läinud (rantrehvile mõeldud velje läbimõõt veidi varieerus), mistõttu võeti ette rataste/velgede vahetus. Ette pandi tervikuna uus ratas, aga kuna tagaratta Torpedo-vabajooksu hinnati nõukaomadest väga palju paremaks, siis võeti seal ette kodarate ümberladumine. Täpsemalt -kusagil vedeles Riia ratta tagaratas koos terve velje ja kodaratega, mis "laoti" ümber Torpedo vabajooksu peale.

Näha on, et pole tagarattal alles ka algseid roostevabast kodaraid (need olid omased 1930ndate teise poole Rootsi ratastele), sealsed tsingitud kodarad on arvatavasti ka Riia omad.

Niiviisi ehitati 1960-70ndatel ümber massiliselt jalgrattaid, kuna see oli periood, mil kaubandusvõrgus ei olnud enam kui 10 aastat enam rantäärisega kumme saada olnud, vanad kummid sõideti aga läbi.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#7

(05-09-2010, 16:30 PM)janz Kirjutas:  [Pilt: IMGP3557.JPG]

[Pilt: IMGP3560.JPG]

(06-09-2010, 12:32 PM)valdo Kirjutas:  Näha on, et pole tagarattal alles ka algseid roostevabast kodaraid (need olid omased 1930ndate teise poole Rootsi ratastele), sealsed tsingitud kodarad on arvatavasti ka Riia omad.

Tõenäoliselt olen mina loll nagu tavaliselt ... aga no ei ole ma sattunud Riia ratastel astemelise üleminekuga topelttõmmatud kodaraid närgema... aga ega ma pole neid eriti suurtes masslademetes näinud ka.
Seda, kas need pildil nähtavad läikivad asjad on roostevaba, või hästi säilinud tsink, julgen pildi järgi veelvähem öelda.
Vasta
#8

(06-09-2010, 12:32 PM)valdo Kirjutas:  Näha on, et pole tagarattal alles ka algseid roostevabast kodaraid...

(06-09-2010, 12:48 PM)oldmoped Kirjutas:  ... ei ole ma sattunud Riia ratastel astemelise üleminekuga topelttõmmatud kodaraid närgema...

Vaatasin kodaraid põhjalikumalt. Tõenäoliselt on tegu siiski Rootsi algsete kodaratega - astmeline üleminek oli neile omane (mida polnud sõjajärgsetel kodaratel ega tavaliselt Saksa omadel). Lihtsalt teatud nurga alt tundus mulle, et nad on tsingitud.

Seega võtan osa oma väitest tagasi.

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#9

Mõned pildid Monark Scoudi detailidest

http://i55.tinypic.com/66b0qc.jpg
http://i56.tinypic.com/2lapiq1.jpg
http://i55.tinypic.com/1fbp85.jpg
http://i51.tinypic.com/2zod8x5.jpg
http://i54.tinypic.com/2e5430o.jpg
http://i55.tinypic.com/2uhx0g8.jpg
http://i52.tinypic.com/152c9wi.jpg
http://i51.tinypic.com/2j0fnkg.jpg
http://i53.tinypic.com/120jt4l.jpg
http://i54.tinypic.com/24evng2.jpg
http://i55.tinypic.com/1zptbmh.jpg
http://i54.tinypic.com/2e1t5ch.jpg
http://i55.tinypic.com/m8lpv7.jpg
http://i54.tinypic.com/15xkd9g.jpg
http://i53.tinypic.com/2i7b75z.jpg
Vasta
#10

Aitäh!

valdo Kirjutas:Tõenäoliselt ei ole algsetele rantäärisega rehvidele mõeldud velgedele nõukaaegsed traatäärisega 622x40 kummid peale läinud (rantrehvile mõeldud velje läbimõõt veidi varieerus), mistõttu võeti ette rataste/velgede vahetus.
/.../
Niiviisi ehitati 1960-70ndatel ümber massiliselt jalgrattaid, kuna see oli periood, mil kaubandusvõrgus ei olnud enam kui 10 aastat enam rantäärisega kumme saada olnud, vanad kummid sõideti aga läbi.

Võhiklik küsimus, aga kas tänapäeval on neid originaalveljele sobivaid rantäärisega kumme veel võimalik kusagilt soetada? Ja kui pole, siis kas on mõistlik jätta rattale alla olemasolev (võõras) velg ja üritada see viimistleda võimalikult originaalilähedaseks?

kass Kirjutas:http://i54.tinypic.com/2e5430o.jpg

Siin paistavad kodarad tsingitud ja astmelise üleminekuta olema, kas ka hilisemad? Mis aastast ratas ise pärineb?

kass Kirjutas:http://i55.tinypic.com/1fbp85.jpg

Huvitav, kas selline esiporilaua embleem oli omane ka teistele Monarki mudelitele (s.h Cyklonile)? Sinul paistab igatahes väga nooblite detailidega jalgratas olema, kas võis olla "luksusmudel"?


Lugupidamisega,
Jan
Vasta
#11

Nii...
Haakmantel - kumme on saada, aga mitte alati ja igalt poolt. Lisaks on nad veidi kitsad - 1 1/2 " (mis küll sõitmist ei sega aga lihtsalt peaksid laiemad olema, et oleks ilusam vaadata Toungue ).
Samas tuli siia mingi osa rootsi rattaid ka traatmantli velgedaga (ka pildil olev Scout, Valdo kätte jõudnud rohekas Hermes jne..., nende kummi mõõt on 635 mm, mitte nagu teistel tavalistel euroopa 28" ratastel (622 mm). Selliste velgedega rattad tulid ilmselt üsna vahetult enne 1940. Ka selliseid kumme on saada. Mis Sinu ratta alla panna - seda otsusta ise või las mõni teine ütleb...
Monarki märgid porilaual peaks olema kõigil selle perioodi ratastel samad. Piltidel olev Scout ei ole ilmselt mingi luksusmudel vaid tavapärane, kuigi jällegi ilmselt Smile võis värvitud porilaudadega ja velgedega mudel olla mingi teine ja odavama hinnaga. Rootsi siseturu mudelid erinesid eksportmudelitest nagu Valdo on siin kirjutanud Husqvarna näite põhjal...olid teised veljed ja kroomporikate ja velgede asemel värvitud enamuses.
Piltidel oleva Scoudi ratastega on huvitav lugu, olen seda foorumis juba maininud - tagarattal on roostevabad topelt - tõmmatud kodarad, esirattal aga ühtlase ristlõikega mingi halli materjaliga kaetud kodarad (ei tundu tsink olema, vb kaadmium vms). Ja mõlemad rattad on originaalid 99,5 % tõenäosisega Toungue (nagu siin on tavaks pakkuda).
Antud Scout ei kuulu minu rattaparki, oman analoogset 62 cm kõrgusega raami koos mõne pudinaga. Pildil oleva Scoudi aastat ei mäleta hetkel aga jällegi 30 lõpp, kas 39 vms.
Vasta
#12

Kui pole veel vaadanud, siis rootsi vanaratta lehel Monarkist midagi
http://www.cykelhistoriska.se/cyklarm.htm

Ja piltidel oleva Scoudi tootmisaasta kohta - on ka üks pilt tagarummust, rumm veidi roostes ja pilt ka hägusevõitu, aga rumm on kas 38 või 39 aasta. Raaminr ei oska öelda, vb on sellest ka pilt, vb ei ole ka.
Vasta
#13

(08-09-2010, 09:02 AM)kass Kirjutas:  nende kummi mõõt on 635 mm, mitte nagu teistel tavalistel euroopa 28" ratastel (622 mm).

Kuna ka Sind tundub moodne üldistushaigus nakatunud olevat siis äkki defineerid natukene täpsemalt tähenduse "tavaline euroopa ratas".
Wink
Vasta
#14

(08-09-2010, 10:15 AM)oldmoped Kirjutas:  
(08-09-2010, 09:02 AM)kass Kirjutas:  nende kummi mõõt on 635 mm, mitte nagu teistel tavalistel euroopa 28" ratastel (622 mm).

Kuna ka Sind tundub moodne üldistushaigus nakatunud olevat siis äkki defineerid natukene täpsemalt tähenduse "tavaline euroopa ratas".
Wink

Olgu - eriti rumalatele selgitan veel korra. Jalgratta rattad jagunevad kaheks tüübiks - tavalised ja ebatavalised !!! Kõik rattad , mis ei ole tavalised , on ebatavalised ! (pole ju keeruline aru saada !? Aga kui on vaja , võin veel korra ja aeglasemalt selgitada!)
Smile
Vasta
#15

On ehk kellelgi kogemusi :

Kui palju (ja kas üldse) erinevad rootsi NOVO-vabajooksuga varustet rataste "westwood" ja vanemat "saksa-tüüpi" (näiteks ümara profiiliga) haakmantel-pöidadel tagaratta kodarate pikkused ? Mul nimelt vaja selliseid topelt-tõmmatud tagaratta kodaraid 20-nendatest pärineva haruldase pöia ja "Torpedo" ühendamiseks...ehk sobivad rootsi kodarad ?

Suur Kombinaator
www.tsiklitall.ee
Vasta
#16

Kirjeldatud topelttõmmatud roostevabakodarad ju tootmises ja hästi varustatud kauplustes müügil pikkuse sammuga 4-5mm tagant.

Omale vajalike pikkuste teadasaamiseks kasuta mõnda sobivat programmi.
Näiteks: http://www.machinehead-software.co.uk/bi...lator.html
Vasta
#17

(08-09-2010, 12:06 PM)Ostap Bender Kirjutas:  Kui palju (ja kas üldse) erinevad rootsi NOVO-vabajooksuga varustet rataste "westwood" ja vanemat "saksa-tüüpi" (näiteks ümara profiiliga) haakmantel-pöidadel tagaratta kodarate pikkused ?

Pikkus oleneb velje läbimõõdust. Kuna erinevalt traatäärisega rehvist annab rantrehv veidi venima, varieerus eri ajastute ja eri tootjate 28" rantäärisega velje läbimõõt väga suurtes piirides, umbes 1-1,5 cm koguni. Kodarapikkused varieeruvad siis kaks korda sellest vähem, kuni 6-7 mm.

Üldse olen oma restaureerimispraktika vältel kohanud 28" veljele sobivaid (sõjaeelseid) kodaraid 297 kuni 310 mm pikkustena. 297 on tagarattale sobiv standardmõõt väiksema velje korral (kasutasid tihti ETK, Saar ja ARE).

Pikimaid, 310 mm kodaraid on kasutatud rootsi-28" (traatäärisega 635) velgede juures ning ka vanatüübiliste kumerapõhjaliste (mitte-Westwood) velgede juures. Ja ka siis, kui millegipärast on otsustatud rattale kodaraid sisse panna skeemi järgi "üle kaheksa", mitte "üle kuue" nagu tavaliselt. Seda viimast on tihti kasutanud soomlased ja paar korda ka inglased.

Westwood nõuab keskeltläbi lamedapõhjalisemaga võrreldes ca 5-6 mm pikemaid kodaraid. Ma mõtlen tüüpilist sõjaeelset Saksa malli Westwoodi (tüüpiliselt 36 kodraauguga), inglased (tüüpiliselt 32 ja 40 kodaraauguga) olid tihti veidi lamedamad, neil võis see olla mõmi mm vähem.

Olen restaureerimisetöödel jaganud kõik vanad (rataste lahtivõtmisel saadud) kodarad pikkuse järgi lahtritesse (alates 297 kuni 310) ning olenevalt kokkumonteeritava ratta eripäradest kasutanud siis (reeglina peale kodarate ülenikeldamist) seda mõõtu, mida vaja on olnud Smile

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#18

(08-09-2010, 15:22 PM)valdo Kirjutas:  eri ajastute ja eri tootjate 28" rantäärisega velje läbimõõt väga suurtes piirides, umbes 1-1,5 cm koguni. Kodarapikkused varieeruvad siis kaks korda sellest vähem, kuni 6-7 mm.

Kuna kodarad ei ole radiaalse paigaldusskeemiga vaid tõenäoliselt 3x või 4x, siis selle nurga all oleku tõttu ei ole kodara pikkuse muutus täpselt pool veljeläbimõõdu muutusest. (kuigi 28" ratta puhul läheb see muutus suhteliselt sinna lähedale, sest läbimõõdu muutumisega muutuvad ka kodaraaukude vahed väiksemaks ning kodarad lähevad püstisemaks)

(08-09-2010, 15:22 PM)valdo Kirjutas:  Üldse olen oma restaureerimispraktika vältel kohanud 28" veljele sobivaid (sõjaeelseid) kodaraid 297 kuni 310 mm pikkustena.
Räägid Sa om mõõdunäidetes esi või tagaratastest?

(08-09-2010, 15:22 PM)valdo Kirjutas:  Westwood nõuab keskeltläbi lamedapõhjalisemaga võrreldes ca 5-6 mm pikemaid kodaraid.

Siin on nüüd küll kuskil Sul loogikaviga sees - lamedamapõhjalisema velje puhul on velje kodaraaukude ringi läbimõõt suurem kui sügavamaprofiilsel veljel ja selle tõttu eeldab sügavamaprofiilne velg lamedapõhjalisega võrreldes hoopis lühemaid kodaraid.
Vasta
#19

(08-09-2010, 16:22 PM)oldmoped Kirjutas:  [quote='valdo' pid='253004' dateline='1283948526']
eri ajastute ja eri tootjate 28" rantäärisega velje läbimõõt väga suurtes piirides, umbes 1-1,5 cm koguni. Kodarapikkused varieeruvad siis kaks korda sellest vähem, kuni 6-7 mm.

Kuna kodarad ei ole radiaalse paigaldusskeemiga vaid tõenäoliselt 3x või 4x, siis selle nurga all oleku tõttu ei ole kodara pikkuse muutus täpselt pool veljeläbimõõdu muutusest. (kuigi 28" ratta puhul läheb see muutus suhteliselt sinna lähedale, sest läbimõõdu muutumisega muutuvad ka kodaraaukude vahed väiksemaks ning kodarad lähevad püstisemaks)
[/quote]

Nii see on, et 28" juures on need kaks suurust juba praktiliselt üksteisega võrdsed (st kodarapikkus versus velje raadius). Väiksemate ratastega ei ole ma palju tegelenud, 20" esiratast omavad sõjaeelsed kaubaveorattad on mul senini restaureerimata (ootavad suurt esipakiraami, mida ma vast ei leiagi ja pean replikad tegema).


(08-09-2010, 16:22 PM)oldmoped Kirjutas:  [quote='valdo' pid='253004' dateline='1283948526']
Üldse olen oma restaureerimispraktika vältel kohanud 28" veljele sobivaid (sõjaeelseid) kodaraid 297 kuni 310 mm pikkustena.

(08-09-2010, 16:22 PM)oldmoped Kirjutas:  Räägid Sa om mõõdunäidetes esi või tagaratastest?

Tegelikult mõlemaist. St 297 on sõjaeelne lühim tagarattamõõt, 310 (või iseghi mõni mm otsa) üks pikimaid esirattamõõtusid. 28" juures on vahe mõni millimeeter sama veljaläbimõõdu juures. Ja arvestada tuleb ka seda, et 1910-30ndatel oli kasutusel paljude erinevate kodaraaugu äärikuläbimõõtudega rummusid.

(08-09-2010, 16:22 PM)oldmoped Kirjutas:  Siin on nüüd küll kuskil Sul loogikaviga sees - lamedamapõhjalisema velje puhul on velje kodaraaukude ringi läbimõõt suurem kui sügavamaprofiilsel veljel ja selle tõttu eeldab sügavamaprofiilne velg lamedapõhjalisega võrreldes hoopis lühemaid kodaraid.

Trükliveakurat, mitte loogikaviga - loomulikult tahab lamedapõhjaline Westwoodiga võrreldes pikemaid kodaraid! Eriti hullud on need lamedapõhjalised, millede veljeläbimõõt on suur (ka need kõiguvad läbimõõdus väga palju). Kui ma kunagi jõuan oma restaureerimisjärjega 1890-1920ndate ratasteni, siis vast näen nendega palju vaeva (ja vast pean ka uusi kodaraid tellima, sest ega mul ülipikki kodaraid vana koli hulgas ülearu vast pole, kõike ei saa ju tervena lahti ka).

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#20

Rikun võib-olla ratta omaniku tuju veidi, kuid mul olid desna-2 samasugused vändad.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne