[diesel]

hmm, ma termo vallas pole sugugi pädev.
võib-olla tõesti väsib vedru (rõngas on ju olemuselt vedru) kuumaga ää.
samas seuke lihtne lambaloogika ütleb, et ega see temp peris müstiliseks ka ei saand minna, kuna alumiiniumist kolb vast oleks siis esmalt süldiks läind.

a no igatahes kõigepealt lasen konel veega käia, osalt ka seepärast, et olen ammu tahtnud näha oma silmaga, mismoodu sisteem toimib.
ja siis ilmselt lammutan kone laiali ka igaks petteks.

[Aspelund]

Veega käia?

A.

[argo1974]

Veega käia?

Siin mõeldakse vee pritsimist sisselaskesse, et mootorit töötamise ajal sisemiselt nõest ja tahmast puhastada.

[gruppen]

ma kunagi tatikana keetsin Gaz-52 mootori praktiliselt hõõgsüüteni. Või noh, vähemalt "süüde väljas" turtsus mingite pööretega edasi töötada. Kolbidega ei juhtunud midagi aga rõngad olid lihtsalt traaditükid soontes, mis ei vedrutanud ega hoidnud enam oma kuju.

[Gravity]

Oeh oeh oeh....

Kas mitte kõige normaalsem lahendus poleks sul mootorit maha ning täitsa pulkadeks tõmmata,sest igast "leiutamised" lõppevad varem või hiljem ikka kohas kuhu päike ei paista.

Parem on ju ikka ühekorraga teha kui koguaeg parandad ainult SELLE vea ära mille pärast mootor konkreetselt seisma jääb ning töö tegemisele kriipsu tõmbab.

--------

Kogu rõngaste kinnijäämine tundub suht jama jutt olevat. Pigem asja taga juhtum ikka kus mootor töötab õlita/lastakse hästi kuumaks ja siis kolb paisub ja rõngad sulavad tema "sisse" kinni. Kolvi mahajahtudes ju rõngad mitte ei liibu vastu silindrit vaid on kolvirõnga pilus. Isegi kui sa saad need lahti siis ikka sul puudub normaalne kompresioon.

Ehk teisisõnu tõmba mootor laiali ja räägi mis karul kõhus. Tihendid ja zimmekad ei maksa suurt miskit sellele,aega läheb tõesti palju aga mis seal ikka

[diesel]

muude toimetuste vahel on ka rohi rinnuni kasvand ja mõtsi ikke apastraadi sisikonda kaeda.
veega katsetamise unustasin ää, tuli meele siis kui kone juba maas oli.
no tont temaga.
a kooliraha peab ikke maksma.
nimelt polnd mul kodu 5/16 kuuskant padrunit kepsu lahti keeramiseks ja naiivsena pruukisin 12 kanti silmust. no tedagi keerasin mõlemad poldid üle.
tõin siis padruni ja ühe sain lahti, teisest käis padrun ka üle.
kuna muude abinõudega eriti ligi ei mahu, siis asusin suruõhu saega polti läbi lõikama. krt, see oli vaevaline tegevus.
hilja õhta, kui juba uneaeg ammu käes oli, sai lõppeks sääskede toitmine lõpetet ja keps vända küljest lahti.
nüid mõtsi soetada uued poldid.
palju õnne.
igasugu balti poldid müüvad ei olet.
stokker arvas, et leia täpne mootori kood ja siis tellime giga-mega papi eest ja mitme nädalase tarneajaga.

teab keegi soovitada kus 7mm tollmõõdus polta saaks 12.9 kõvadusega?
keermesammu hetkel peast ei tea, aga küll jõuab täpsustada. või leidub ehk päälinna piirkonnas treial, kel sobilikku materjali ja tahtmist paar polti valmis teha. või peaksin võtma paksemad meeterkeeme poldid ja tollile üle keerama?
ja teine teema ka. teab keegi juhatada mõnd freesijat, kes saega kahjustet poldipea alumiiniumist tööpinna sirgeks laseks? või annan viili ja loodan, et polt materjali endale sobivaks pressib?

[diesel]

täna oli korraks mahti asjaga edasi tegeleda.
kakkusin kolvi välja ja ükski rõngas kinni polnud.
surverõngad olivad ka silma järge igati buenod. õlirõngas ehk veidi väsind moega on.
näitan vast homme või millaski stokkeri removendadele. nad asju rohkem näind, mõistvad ehk pealevaatamisega kosta, kui töökõlbulik asi olla võiks.
samas muidugi, kui surverõngad elus on, siis peab hoolega nuputama, kuda krdi moodi surve karterisse saab.
keik muud jupstükid täies elujõus.

[Gravity]

täna oli korraks mahti asjaga edasi tegeleda.
kakkusin kolvi välja ja ükski rõngas kinni polnud.
surverõngad olivad ka silma järge igati buenod. õlirõngas ehk veidi väsind moega on.
näitan vast homme või millaski stokkeri removendadele. nad asju rohkem näind, mõistvad ehk pealevaatamisega kosta, kui töökõlbulik asi olla võiks.
samas muidugi, kui surverõngad elus on, siis peab hoolega nuputama, kuda krdi moodi surve karterisse saab.
keik muud jupstükid täies elujõus.

Einoh ütleme nii,et silma järgi rõngaid ikka annab vaadata kui nad just päris surnud pole.

Pigem lase hoolikalt silm üle kolvi ja silindri. Kui kolvi üks alumine hõlm on teisest palju õhemaks kulunud siis võib juba vaikselt uue kolvi+rõngaste ja silindri hoonimise peale mõleda. Lisaks igasugused piki triibud kolvil näitavad ära seisukorra. Väga asjalik on ka kompressioon ära mõõta.

Mina isiklikult viskaks lihtsalt uued rõngad peale kui kolb just täitsa ei loksu silindris ja silindris midagi väga jubedat vastu ei vaata. Kap.remondi asemel on mõtekam uus mootor või traktor juba osta kuna varuosa on kallid.

Ps. Sinist võib ka ju klapisääre tihendidest visata!

[diesel]

kolbi ma nimetaks iseenese tarkusest uueväärseks.
silindril on justkui hoonimisjäljed suisa pääl. tõsi kahtlaselt hõredalt aga mudu nigu hoonijäljed ikke. mõtsi ovaalsuse ää mõõta, riistad olemas, a pagan supleri patarei tühi järjekordselt ja no leiutama ei viitsind hakata.
a see pagana digi supler on küll saatanast või õigemini see kuis asi väljalüljutatuna ja karbi sees patareisid tühjendab.

---

lisa: klapimajanduse vast võiks ka pulli pärast lahti katkuda küll. samas kui vaadata kone üldist prostat ehitust siis võiks tasahilju hakata arvama, et sääretihendeid sel polegi.

[Gravity]

kolbi ma nimetaks iseenese tarkusest uueväärseks.
silindril on justkui hoonimisjäljed suisa pääl. tõsi kahtlaselt hõredalt aga mudu nigu hoonijäljed ikke. mõtsi ovaalsuse ää mõõta, riistad olemas, a pagan supleri patarei tühi järjekordselt ja no leiutama ei viitsind hakata.
a see pagana digi supler on küll saatanast või õigemini see kuis asi väljalüljutatuna ja karbi sees patareisid tühjendab.

---

lisa: klapimajanduse vast võiks ka pulli pärast lahti katkuda küll. samas kui vaadata kone üldist prostat ehitust siis võiks tasahilju hakata arvama, et sääretihendeid sel polegi.

MMmmm kardan,et sul on vähe hakata peale andmetega ovaalsusest kuna nende mõõtude mõju on erinev. Nö kolvi hõlma ovaalsus tekib mootoris tiksumise ning kolvi pea ovaalsus tähendab halba kompressiooni. Ma peast ei mäleta kas 17.5 bs il on nikasiliga kaetud silinder või siis hülls sees. Igatahes kolb ja silinder moodustavad paari. Ehk siis mõõdust väljast silindrisse pole mõtet uut kolbi toppida.

Ühesõnaga kui puuduvad silmaga nähtavad tugevad kulumisjäljed siis võid enda südame rahulduseks panna uued rõngad kuna need saavad kõige enam vatti ja ongi tegelikult "tihendiks" .

Klapid sovelda kindlasti ära! Eks ka sealt kaudu pääseb muidu vurtsu välja. Tean et näiteks murukatel ja lumefreesidel jm. väikemootoritel on kombeks kasutada ainult 1te klapisääre tihendit ja seda sisselaske klapil. Pead ei anna kuidas BS 17.5 el on kuna pole enam meeles.

Eks ma natukene proovin sulle selle mootori infot hankida. aga seda homme õhtuks alles.

[diesel]

ma oma konest aru ei saa esimese hooga, kas on mingi malmhülss sees või on nikasiliga pinnatud alumunjum. peab hoolega vaatama, kui on, siis on pagana täpselt tehtud. sõrmega katsudes küll kohe pihta ei saand.
samas kolbe-rõngaid on saada ka 0.20" remontmõõdus, mis ju viitab ülepuurimise võimalusele, ehk siis hülsile.

[Lauri_s]

Hr Diesel, pane oma rõngad nüüd ilusasti sinna silindrisse ja mõõda lehtkaliibriga ära kui suured on rõngaste pilud.. ütlen nõndapalju, et alla 1mm peaks nad kindlasti olema, et normaalselt toimiksid. Mootori andmed saad tõenäoliselt klapikambri kaane pealt, kui need mulle ps-i viskad võin ka aidata poltide leidmisega. Kokku pannes oleks niiehknaa elementaarne uus pea tihend jms paigaldada.

[diesel]

käisin espetsiaalselt keilas ja tõin suplerile uue patarei. kohe teine tera.
mõõtsin igasugu asju.
silindri läbimõõdud neljalt kõrguselt. umbes sent üss-ist, poole töökäigu pealt, umbes sent ass-ist ja veel sendi jagu silindri alumisest servast. kolvi põsed nühkivad sääl veel hoolega, a rõngad muidugi enam ei ulata.
veidi ovaalne on. nummerid kolme mõõtmise keskmised.
ülevalt alla piki vänta niimoodu:
90,46 90,44 90,53 90,46
ja risti vänta, ehk kolvi külje pressimise suunas:
90,50 90,51 90,49 90,50
huvitav, et mudu on loogilist pidi pisut ovaalne, a ass-i juures teisipidi.
mõõtmisi tegin igasugu muudes asendites ka, anomaaliaid ei täheldanud.

panin ka surverõnga samadele kõrgustele sisse silindrisse ja supleriga ajasin ilusti loodi ja minu kõige peenem, ehk 5 sajandikku, lehtkaliiber kuskilt kohast rõnga ja silindri vahele ei mahtund.

mõõtsin ka kolbi igatpidi ja tulemus on igav. kolb on ühtlaselt 90,38

ülemise surverõnga kõige suuremaks piluks sain 0,4 ja alumisel 0,5, ehk need siis ilmselt normi piires.

mõõtsin ka rõngaste läbimõõtu vabas olekus. surverõngad olivad 95 ja 94,7 ja õlirõngas 92,2. survekatel peaks vedrujõudu küll olema. õlikas veidi tüma ehk on?

no lugupeetud härrased kogenumad motoristid, kommenteerige nüüd palun neid nummereid. eriti huvitaks, kas selline ovaalsus eeldab puurimist? meenutan, et tehase hoonijäljed endiselt ühtlaselt kogu silindri pinnal näha.

stokkeri andmetel peaks kõnealuse mootori puhul olema tegu malmsilindriga. ehk ongi meeriklased leiutand alumunjumi näo ja teoga malmi. a pigem pakuks hülssi.

[Gravity]

käisin espetsiaalselt keilas ja tõin suplerile uue patarei. kohe teine tera.
mõõtsin igasugu asju.
silindri läbimõõdud neljalt kõrguselt. umbes sent üss-ist, poole töökäigu pealt, umbes sent ass-ist ja veel sendi jagu silindri alumisest servast. kolvi põsed nühkivad sääl veel hoolega, a rõngad muidugi enam ei ulata.
veidi ovaalne on. nummerid kolme mõõtmise keskmised.
ülevalt alla piki vänta niimoodu:
90,46 90,44 90,53 90,46
ja risti vänta, ehk kolvi külje pressimise suunas:
90,50 90,51 90,49 90,50
huvitav, et mudu on loogilist pidi pisut ovaalne, a ass-i juures teisipidi.
mõõtmisi tegin igasugu muudes asendites ka, anomaaliaid ei täheldanud.

panin ka surverõnga samadele kõrgustele sisse silindrisse ja supleriga ajasin ilusti loodi ja minu kõige peenem, ehk 5 sajandikku, lehtkaliiber kuskilt kohast rõnga ja silindri vahele ei mahtund.

mõõtsin ka kolbi igatpidi ja tulemus on igav. kolb on ühtlaselt 90,38

ülemise surverõnga kõige suuremaks piluks sain 0,4 ja alumisel 0,5, ehk need siis ilmselt normi piires.

mõõtsin ka rõngaste läbimõõtu vabas olekus. surverõngad olivad 95 ja 94,7 ja õlirõngas 92,2. survekatel peaks vedrujõudu küll olema. õlikas veidi tüma ehk on?

no lugupeetud härrased kogenumad motoristid, kommenteerige nüüd palun neid nummereid. eriti huvitaks, kas selline ovaalsus eeldab puurimist? meenutan, et tehase hoonijäljed endiselt ühtlaselt kogu silindri pinnal näha.

stokkeri andmetel peaks kõnealuse mootori puhul olema tegu malmsilindriga. ehk ongi meeriklased leiutand alumunjumi näo ja teoga malmi. a pigem pakuks hülssi.

Väga tore,et oled nii palju vaeva näinud mõõtmisega. Põhjalikud inimesed on alati teretulnud,kuid kas sul on nö tehase andmed ka olemas millega saaks tulemusi võrrelda?

Kolvirõnga pilu on ideeliselt väga hea.

Aga jah,mis me ajame lihtsat asja keeruliseks. Sovelda ka klapid ära ning mõõda kompressiooni sest surve silindris näitabki ära reaalse tiheduse ja mootori jõu/ökonoomsuse!

Hoonimise mõte on kaheti nii silindri ümmarguseks tegemisel ja igasugustest jääkidest puhastamine kui ka see,et õlikile jääb paremini nö karedale pinnale kui päris ideaalselt siledale pinnale!

Üldiselt mulle tundub ,et ajad pilli lõhki muidu varsti lõppeb suvi kui saad traktori kokku.

[diesel]

well, pill oli õigupoolest juba enne lõhki ja seepärast sai teine lahti katkutud.
teema on pikk, värskendan lugejate-kaasamõtlejate mälu. nimelt sai kone maha ja laiali kuna õlikulu läks äkitselt koshmaarselt suureks. max+ tasemelt min- tasemele nii umbes veerand tunniga. sinine oli nii paks, et hästi ei saand enam hingata ise. lebra ajas välja nii sumpsist kui karterituulutusest.
eesmärk oleks saavutada olukord, kus õlikulu oleks normi piires ja mootor põletaks ikke benssu nigu insener-konstruktor tehases ette näind on.

mudu mootori mark on seuke: 31g777-0172-e1.

tähtis pdf, mille netist leidsin, on teises arvutis. hetkel sama asja uuesti leida ei suut (küll internet on imeline) ja seetõttu tuginen stokkeri andmetele. ehk siis selle kone bore on 3,57 ja stroke 3,06.
maakeeli siis silindri läbimõõt peaks olema 90,68 ja töökäik 77,7.

ette nähtud läbimõõdust järeldub, et mootoril on veel pikk maa kuluda, enne kui saavutab tehase pakutet uue kone mõõdu.

hoonides silindrit eriti ümmargusemaks ei saa, kuna hoon "ujub" mööda pinda, ehk siis kopeerib ovaalsust.

mudu on senimaani näpitet jupid keik sellises seisus, et mina oma lahja tarkusega laoks samamoodu asja kokku tagasi. arvaks, et kurja juur kuskil mujal peidus.
vea tuvastamisel peab küll meeles pidama, et sinine ei tulnud, mitte nigu lülitist a mõneajalise töötamise jooksul (nii tunnike või paar) läks sujuvalt nö. nullist sajani. ehk siis pigem miskit väsis kui purunes.

ma olen peentes inseneriteadustes üsna lammas, õnneks siiski niipalju jagan, et helgemate peade juhtnööre küsida. kangeste tahaks teada, kas minu poolt mõõdetud ovaalsus võiks olla teemaks koleda õlikulu puhul? ise arvan, et mitte.

nii, ja hoopis teise asjaga vajaks ka abi. igasugu targad ja veel targemad poldimüüjad väitsivad, et kuskil eespool jutuks olnud kepsupoldid on 7mm läbimõõdu juures 1mm keerme sammuga. mul ei andnud süda sugugi rahu ja üritasin eila kammiga vaadata vasta helesinist taevast. silmanägemine on mul kehvavõitu aga kangeste tundub, et keere on ikke valmistajamaale kohaselt tollmõõdus, ehk täpsemalt 25 niiti tollile.
nende kahe omavaheline suhe on 1.016. just nii pisike vahe, et jupp maad saab keerata, enne kui pooma hakkab.
a see pagana kepsu polt on suht kriitiline asi. peaks ikke kindlasti õige poldi panema, et asi toimiks. palun teadjamate kommentaare.
probla selles, et 791118 koodiga originaalpolt vaja mistahes tarnekanalite puhul väljamaalt tellida. ja kohapealt saaks 1.0 keermesammuga 7mm 12.9 kõvadusega poldi kuuldavasti kohe letist.

[Gravity]

well, pill oli õigupoolest juba enne lõhki ja seepärast sai teine lahti katkutud.
teema on pikk, värskendan lugejate-kaasamõtlejate mälu. nimelt sai kone maha ja laiali kuna õlikulu läks äkitselt koshmaarselt suureks. max+ tasemelt min- tasemele nii umbes veerand tunniga. sinine oli nii paks, et hästi ei saand enam hingata ise. lebra ajas välja nii sumpsist kui karterituulutusest.
eesmärk oleks saavutada olukord, kus õlikulu oleks normi piires ja mootor põletaks ikke benssu nigu insener-konstruktor tehases ette näind on.

mudu mootori mark on seuke: 31g777-0172-e1.

tähtis pdf, mille netist leidsin, on teises arvutis. hetkel sama asja uuesti leida ei suut (küll internet on imeline) ja seetõttu tuginen stokkeri andmetele. ehk siis selle kone bore on 3,57 ja stroke 3,06.
maakeeli siis silindri läbimõõt peaks olema 90,68 ja töökäik 77,7.

ette nähtud läbimõõdust järeldub, et mootoril on veel pikk maa kuluda, enne kui saavutab tehase pakutet uue kone mõõdu.

hoonides silindrit eriti ümmargusemaks ei saa, kuna hoon "ujub" mööda pinda, ehk siis kopeerib ovaalsust.

mudu on senimaani näpitet jupid keik sellises seisus, et mina oma lahja tarkusega laoks samamoodu asja kokku tagasi. arvaks, et kurja juur kuskil mujal peidus.
vea tuvastamisel peab küll meeles pidama, et sinine ei tulnud, mitte nigu lülitist a mõneajalise töötamise jooksul (nii tunnike või paar) läks sujuvalt nö. nullist sajani. ehk siis pigem miskit väsis kui purunes.

ma olen peentes inseneriteadustes üsna lammas, õnneks siiski niipalju jagan, et helgemate peade juhtnööre küsida. kangeste tahaks teada, kas minu poolt mõõdetud ovaalsus võiks olla teemaks koleda õlikulu puhul? ise arvan, et mitte.

nii, ja hoopis teise asjaga vajaks ka abi. igasugu targad ja veel targemad poldimüüjad väitsivad, et kuskil eespool jutuks olnud kepsupoldid on 7mm läbimõõdu juures 1mm keerme sammuga. mul ei andnud süda sugugi rahu ja üritasin eila kammiga vaadata vasta helesinist taevast. silmanägemine on mul kehvavõitu aga kangeste tundub, et keere on ikke valmistajamaale kohaselt tollmõõdus, ehk täpsemalt 25 niiti tollile.
nende kahe omavaheline suhe on 1.016. just nii pisike vahe, et jupp maad saab keerata, enne kui pooma hakkab.
a see pagana kepsu polt on suht kriitiline asi. peaks ikke kindlasti õige poldi panema, et asi toimiks. palun teadjamate kommentaare.
probla selles, et 791118 koodiga originaalpolt vaja mistahes tarnekanalite puhul väljamaalt tellida. ja kohapealt saaks 1.0 keermesammuga 7mm 12.9 kõvadusega poldi kuuldavasti kohe letist.

Ooot,kas sa mõõtsid supleri ehk maakeeli nihikuga? Kuidas sa sellega silindrit üldse seest saad mõõta? Kui juuksekarv lõhki ajda siis nö juba surve,et kui palju vajutad mõõdetavat asja kokku mõjutab tulemust päris mitu sajandikku. Silindri mõõtmiseks on olemas ikka 3me käpaga mikromeetrit kus on konstantse surve mehh. välitmaks kasutaja poolset mõõtehälvet. Ma alguses ei süvenenud su teksti.

Teiseks kas siis spetsiaal poldid on nii kallid või lihtsalt kuu ajaline ootamine pole meeltmööda? Alati võimalus osta pikemad sama sammuga poldid ja siis need mõõtu lõigata. Igasuguse iseeneseliku lahtituleku vältimiseks on väga head keerme ja laagriliimid olemas!

Kolmandaks ,sinu jutust jäi mulje nagu mootor on vist ikka kuivalt töötanud siis kas kepsu alumine silm on korralik? Uue kepsuga on poldid kaasas muuseas.

B&S on ameerika on seega jah kõik poldid selle juures tollmõõdus ning mootori enda poldid võivad veel olla "special" mõõdus kah vastavalt tootja äranägemisele.

Kas kepsu polti pole võimalik asendada polt+mutter süsteemiga? See sul nii aeglaselt podisev mootor et porbleeme ei tohiks tekkida.

Üldiselt pole sa sõnagi klappidest rääkinud ja need võivad sul samamoodi olla igasuguste probleemi põhjustajad.

Natukene vale jutt et hoonimisega ei saa ümmarguseks silindrit! Esiteks hoon on siiski abrasiiv ehk lõikab esmal maha igasugused pehmed alumiiniumi jm sodi jäägid mis omakorda juba teeb ka silindri ju ümmargusemaks ja kuna hooni jälg on siiski väike väike vagu siis see saab täituda õliga mis omakorda ka tihendab kolvigruppi. Muidugi nii ideaalselt ümmarguseks ei saa kui panna silinder kuskile spetsiaal pinki kuid piisavalt hea tulemuse. Lisaks usun,et ülesseadmise hälve 1 silindrilise mootori puhul võib olla suurem ja tekitada negatiivsema efekti kui seda saanud lihtsalt hoonimisega. Tulen meelde ,et R4 ,R6 jne on ju parem pinki panna kuna vänvtvõll on pikem ja seetõttu ka seade tulemus on täpsem. Pole 100% kindel kui su muruka mootoril peaks väntvõll olema lihtsalt suletud avas kus on sälk õli jaoks sees. Kahtlen sügavalt ,et sa saad hea tulemuse ülepuurimisega,pigem läheb hullemaks.

--------------------

Ühesõnaga lets cut the crap. Olen näinud igasuguseid väikemootoreid ja et sul masin ikka suitseks nii nagu räägid siis sul peab see ülipepus olema ja küünla ka ära tahmama!!!!! Isiklikult usun,et sul vb pigem kuskil õli lekib näiteks summuti peale või täitsa vale õli sees.

Ehk siis sa hakkad liiga rämedat ja rasket viga otsima nii peenelt et sul jääb põhi asi märkamata!

[diesel]

mõõtsin supleriga jah. on seuksed T tähe kujulised abinõud, kus varre osas lukustusmutter ja harude otsad vedruga laiali lükatavad. see aetakse silindrisse sisse ja vedrud lükkavad harud laiali ja siis varre otsast harud lukku ja seejärel T välja ja supleriga mõõtma.
täitsa espetsiaal asjad selle jaoks.
jah näpujõuga lükkab nullist mitu sajandikku miinusesse küll, selle vastu aitab õrnalt toimetamine ja mitu kordust.

poldid on originaalis mõne euro, ehk samas klassis riiulikaubaga. aeg on jah põhiteema. a eks ma tellin ikka õiged ää, siis kindel, et ei eksi.

kone joosis mineva aasta kinni (vänt alumisse pessa) kõik muud pinnad, ka keps kaasa arvatud jäivad kahjustamata. keps praegugi hea ja seda küll niisama vahetama ei hakka. hinda teisel 60 raha kanti.

mutrile mõtlesin. mingi veidi pikem mutter vast toidaks, aga siis ei mahu enam asi karteris ringi käima. seega jääb poltide juure.

klappidest pole vestnud jah. sel lihtsal põhjusel, et pole veel karu kõhtu vaadanud. ajaga on kitsas, miljon toimetamist tahab tegemist ja miskit ei saa edasi lükata. a eks lähiajal ikke proovin.
samas küla päält kuulsin, et brigsil olla esinend seukest asja, et sääretihend tuleb pesast välja. seega vägagi tõenäoline suure õlipõletamise põhjustaja teoreetiliselt.
a kuda karterisse surve saab?

käsihooniga käin silindri nagunii üle, kui asi juba lahti on.

küünal on tegija. tahma seest ei paist väljagi, a ikke suutis süüdata.

lekkeid ei ole. õli põles ikke silindris sees ja toss väljus sumpsi ja karterituulutuse kaudu. õli on 10w40 mida ma 20 l kankudega ostan ja kõigis oma aparaatides pidevalt pruugin.

põhiasi on õli sattumine silindrisse. nüüdseks siis selge enam-vähem, et altpoolt, ehk rõngaste kaudu ei näi asi toimunud olevat. seega jah, vaja ülemine ots ka üle vaadata.

[Gravity]

mõõtsin supleriga jah. on seuksed T tähe kujulised abinõud, kus varre osas lukustusmutter ja harude otsad vedruga laiali lükatavad. see aetakse silindrisse sisse ja vedrud lükkavad harud laiali ja siis varre otsast harud lukku ja seejärel T välja ja supleriga mõõtma.
täitsa espetsiaal asjad selle jaoks.
jah näpujõuga lükkab nullist mitu sajandikku miinusesse küll, selle vastu aitab õrnalt toimetamine ja mitu kordust.

poldid on originaalis mõne euro, ehk samas klassis riiulikaubaga. aeg on jah põhiteema. a eks ma tellin ikka õiged ää, siis kindel, et ei eksi.

kone joosis mineva aasta kinni (vänt alumisse pessa) kõik muud pinnad, ka keps kaasa arvatud jäivad kahjustamata. keps praegugi hea ja seda küll niisama vahetama ei hakka. hinda teisel 60 raha kanti.

mutrile mõtlesin. mingi veidi pikem mutter vast toidaks, aga siis ei mahu enam asi karteris ringi käima. seega jääb poltide juure.

klappidest pole vestnud jah. sel lihtsal põhjusel, et pole veel karu kõhtu vaadanud. ajaga on kitsas, miljon toimetamist tahab tegemist ja miskit ei saa edasi lükata. a eks lähiajal ikke proovin.
samas küla päält kuulsin, et brigsil olla esinend seukest asja, et sääretihend tuleb pesast välja. seega vägagi tõenäoline suure õlipõletamise põhjustaja teoreetiliselt.
a kuda karterisse surve saab?

käsihooniga käin silindri nagunii üle, kui asi juba lahti on.

küünal on tegija. tahma seest ei paist väljagi, a ikke suutis süüdata.

lekkeid ei ole. õli põles ikke silindris sees ja toss väljus sumpsi ja karterituulutuse kaudu. õli on 10w40 mida ma 20 l kankudega ostan ja kõigis oma aparaatides pidevalt pruugin.

põhiasi on õli sattumine silindrisse. nüüdseks siis selge enam-vähem, et altpoolt, ehk rõngaste kaudu ei näi asi toimunud olevat. seega jah, vaja ülemine ots ka üle vaadata.

Ma võtan sult veel natukene hoogu maha täppistöö pealt Nimelt pole ma kohanud sellist muruniiduki või murutraktori mootorit millel oleks õlituse puudulikuse tõttu kolb/silinder kannatada saanud! Ennem lähebki kepsu alumine silm . Isegi nendel mootoritel millel on keps niii kinni jooksnud,et keps on puruks läinud siis on kolb/sillinder ikka heas korras!

Seega kui sul on klapisääre tihend korras siis kahtlusaks vb mingit pragu või muud müstilist leket kuidas õli satub sisselaskesse või põlemiskambrisse! Kuidas on karteri tuulutusega lood ega ometi sealt kaudu õli peksa välja?

[diesel]

võtsin klapid ka laiali. kontaktpinnad ilusad. sääre tihend ainult ühel klapil ja näikse kobe olevat. aga õuesooja temperatuuri juures on mõlemal klapil, eriti just väljalaske omal, räme lõtk puksi sees. samas silma järgi on pinnad ideaalsed. ma ei kujuta ette, kui palju jupid töösoojas kones paisuvad. visuaalselt miski kulumisele ei viita. aru ma ei saa.

võimalik, et õnnestub saada ühe pädeva kodaniku jutule, kes briggse rohkem lahti võtnud kui mina elus eemalt näind olen. saab näha, mis kostetakse.

hetke seisuga pean tunnistama, et pole suut ise miskit kulunut või suisa lagunenut tuvastada. seega peaks vist ühtima prao või mõne muu müstilise lekke kahtlustamisega.

tuulutuse kohta olen siinsamas teemas juba vast paar korda maininud, et ka sealtkaudu ajas paksu sinist välja, ehk siis õli põlemisgaase. ja samaaegselt ka sumpsist.

ehk siis kuidagi õli silindrisse satub ja kuidagi satub ka põlemisgaas karterisse. mina igatahes olen nii juhm, et aru ei saa, kuis see sündida võib. saab näha kuis spetsialist kommenteerib klapi ja puksi vahelist lõtku.
juhul kui mõlema klapi ja juhtpuksi vaheline lõtk on liiga suur, siis on teoreetiliselt võimalik, nii õli põlemiskambrisse sattumine kui ka väljalaskegaaside karterisse sattumine.
aga selline massiline õlikulu nii pisikese kanali kaudu. ???
õlitase karteris peaks ju olema madalamal klappide juhtpuksidest? (tegelt seda peaks minema vaatama)

[Gravity]

ehk siis kuidagi õli silindrisse satub ja kuidagi satub ka põlemisgaas karterisse. mina igatahes olen nii juhm, et aru ei saa, kuis see sündida võib. saab näha kuis spetsialist kommenteerib klapi ja puksi vahelist lõtku.
juhul kui mõlema klapi ja juhtpuksi vaheline lõtk on liiga suur, siis on teoreetiliselt võimalik, nii õli põlemiskambrisse sattumine kui ka väljalaskegaaside karterisse sattumine.

Ega ma suurt mootori remontimisest ja lubatud lõtku tolerantsidest midagi ei tea, aga oma lolli peaga arvaks, et kui mootor sööb nii lühikese ajaga kogu õli läbi klappide ära, siis peavad need ikka väga nõgitunud olema. Vaevalt, et klapi tööpid enam puhas olla saaks. Tegelikult saab õli tulla põlemiskambrisse ainult vist läbi sisselaske klapi sääre, kuna seal toimub hõrendus.
Minu mootoril on ka need sääred seal puksides küllaltki ligadi logadi. Kuigi vist klapi juhtpukse polegi, lihtsalt ava korpusesse tehtud.
Klapid ise aga sellised heledamad pruunid, nõgitunud pole ja tööpinnad matid, mis vist peaks olema hea näitaja, et peavad rõhku.
Samuti, kuna Briggsil on ju klappide sääre otsad niiöelda väljaspool karterit eraldi oma kambris, siis õli sinna nii palju küll sattuda ei saa, et imeb kõik selle koguse sealt sisse. Allpool sellel kambril on auk ka olemas, sealt voolab kõik üleliigne karterisse tagasi.
Või siis teoreetiliselt, ütleme, et kui karteris tekib niipalju ülerõhku, et tuulutusest kõik väljuda ei jõua, siis võibolla hakkab küll läbi juhtpukside õli pressima põlemiskambrisse. See aga eeldaks, et kolvigrupp omadega õhtul.
Kuna aga sinu mootoril tekkis see õlivõtmine vist suht väikse ajaga, siis vaevalt, et klapisääre puksid nii äkitsi õhtule läksid.
Üks küsimus tekkis endal ka. Nimelt kuidas käib klapipilude reguleerimine minu mootoril? Kas tuleb lihtsalt klapisääri lühemaks käiata? Kuidas siis saab reguleerida, kui mootor juba hulga aega töötanud ja on vaja jälle ütleme klapi pilusid suuremaks teha. Võtan silindrikaane jälle maha, klapid vedrude pinge alt maha ja siis käian jälle parajaks. Või saab kuidagi teisiti?

Jap Briggsil käibki asi käiamisega. Soovitan pigem vähem kui rohkem võtta sest ilma spets pingita käia peal lastes kipub klapi ots ikka viltune saama.

To Diesel. Ses suhtes,et leida viga pead välistama ja kontrollima võimalikud rikkekohad! Ehk siis puhasta mootor ilusti seest ära,sovelda klapid,pane uued tihendid kui vaja ja lao mootor kokku ning tee proovi käivitus. Töötava mootori korral on pilt natukene selgem. Lihtsalt selle ajaga kui sa kulutad kotermani leidmise peale oleks sul juba masin koos! Kuigi minule tundub,et sul on mingi väga elementaarne asi kahe silma vahele jäänud. Näiteks õlirõngas katki/puudu vms ,silindri pea tihend lekib imekohast ning seetõttu pääseb õli kuskile valesse kohta kui on tegemist üldse sellisse võimalusega.

Vahest on hea tegeleda mingi muu projektiga ning siis võta vana asi uuesti kätte sest siis vaatad asja värske pilguga.

Viimases hädas võid näiteks lahti võetud mootori Stokkerisse viia. Eks kuskil 3 tundi tööd ole selle täielik kokkuladumine kui mootor ise pole mingi igalt poolt rääbakas ja katkine/must käkerdis.

---

Ahjaa üks asi veel. Nimelt juhul kui sul karburaatori nõel ei sulgu korralikult siis hakkab tasapisi bensiini jooksma karterisse ,põhjustades õli ja bensiini segu. Kuna seda segu tekib liiga palju siis hakkab karteri tuulutusest välja peksma. See segu on tunduvamalt lenduvam ka kui õli ning veavalt,et õli rõngas suudab seda nii hästi maha kraapida kui tavalist õli.
Ehk teisissõnu mida vedelam õli ja kulunum mootor seda rohkem ta sööb seda!!!!