Zil 151/157 mootori taastamine
#1

Olen lõpuks jõudnud nii kaugele, et alustasin Zis 151 mootori taastamist. Mootor on sõitnud umbes 8000 km, raamsaaled ja kolvid on heas korras, kuid plokk on lõhki lastud nagu tavaliselt. Lisaks on 7 klappi vigased, kaks klapi juhtpuksi puruks ning ühel kolvil on rõngaste vaheline osa puru. Kas keegi teab, mis vahe on 151 ja 157 mootoritel ja kas 157 mootori jupid sobivad ka 151 mootorile. Väikesed välised erinevused on mootoritel olemas, kuid mitte suured. Hetkel pole kahjuks käepärast ka ühtegi vana mootorit mida lahti võtta, et osade ühilduvust kontrollida. Mul on ka paar töötavat Zil 157-t, millel on mootorid peal kuid neil kõigil on erinev ploki kõrgus, 40cm (151), 40,5cm ja 41cm. Abi on ka sellest, kui keegi teab mõnda 151 või 157 mootorit pakkuda. Minu sooviks on taastada Zis 151 võimalusel originaal-mootoriga.
Vasta
#2

mul on pakkuda sellele autole ninaplekk:
http://album.ee/node/7957203/104346
http://album.ee/node/7957210/104346
Mootori kohta ei oska midagi eriti öelda. 151 detailinumbrid peaks vist algama 120-ga.
Vasta
#3

Pead selgusele jõudma, mis mootor sul auto peal on. Vasakul küljel generaatori taga peaks olema number, kas 120/121/150V või 157D. Esimesed mootorid on tollkeermega, viimane meeterkeermega. Põhiline 151 mootori erinevus (mootori mark Zis 121) peaks olema õlitussüsteemis. 151 mootoril on kahesektsiooniline õlipump. Vahe võib veel olla plokikaanes (alumiinium või malm) ja kollektoris (uuemal Zis 151 mootoril on kahelõõrine karburaator K84, vanematel ühelõõriline K80B (kuni 1955. aastani)). Erinevusi võib olla veel teisigi.
Vasta
#4

http://www.autogallery.org.ru/zis151.htm
See originaalsuse taga ajamine ei ole mitte lihtne. Erinevad allikad annavad erinevaid andmeid nende autode kohta. Osa on taga topeltratastega, mõned aga ühekordsetega.Esisilla vedrukinnitustega oli ka mingeid erinevaid variante. Mootorid on päris esimestel 120 või 121 markeeringuga, hilisematel 150 või isegi 157 markeeringuga. Eks vist sõltub valmistamise aastast, mis mootor seal peal peaks olema. Neid autosid toodeti 1958. aastani, ja edasi läks juba ZIL157. Vahepeale mahtus võibolla ka ZIL151. Mõningad allikad igatahes väidavad, et ka ZIL151 on olnud olemas. Kui Sinu auto on valmistatud 1957-58, siis võib sinna ilma igasuguste südametunnistuse piinadeta panna 157 mootori. Vanematega on lugu segasem. Mis aasta auto Sul on?
Vasta
#5

Siin on ehk natuke rohkem infot, kui vene keel arusaadav on...
http://denisovets.narod.ru/zil/zilpages/zis151.html
Vasta
#6

Tänan näpunäidete eest. Kõik autode peal olevad mootorid on numbriga 150B. Renoveeritav mootor on malmist plokikaanega aga numbreid plokile sisse valatud ei ole. Sisse on löödud nn. mootori number ja vasakul küljel on sisse löödud veel Zis 151.
Lisan siia igaks juhuks ka vajaminevate varuosade mõõdud ja numbrid.
Klapi juhtpuks: pikkus 79,5, sisu 9,5, alumine osa 15 ja ülemine osa 18.
Klapid: pikkus 150, jalg 9,5. Numbrid: 120-1007015 ja 120-1007010.
Kolvid: läbimõõt 101, kõrgus 105,5, neli rõngast 3, 3, 3 ja 5mm. Number 120-1004015.
Vasta
#7

Täna õnnestus saada originaal kolvirõngad Zis 120 mootorile. Mõõt on 101,6. Endiselt puudu üks silinder, 2 klapi juhtpuksi ja 7 klappi (nii sisse- kui väljalaske) koos kinnituspoltidega (need on väikesed metallist jublakad mis käivad läbi klapi sääre ja hoiavad klappi paigal).
Järgnev ei ole küll mootori jaoks vajalik, kuid kuna metallivargad vajasid hädasti finantsabi, siis lahkusid eelmisel aastal nende osalusel Zis 151 küljest jahutusradiaator ja õliradiaator. Kui kellelgi on pakkuda Zis 151-le sobivaid radiaatoreid koos kinnitustega, siis olen huvitatud.
Vasta
#8

Küsimus malmist mootoriploki keevitamise kohta. Nagu tavaliselt, nii on ka minu taastataval 151-l mootori plokk tavapärasest kohast lastud lõhki külmuda. Plokk on küll kinni keevitatud, kuid äärmiselt robustselt ja osa pragudest vajavad uut keevitust, sest olid varem epoga kinni pandud. Enamusel mootoritest, mida olen näinud, on plokk uuesti kokku keevitatud ja nagu antud juhul ka epoksiidiga parandatud.
Olen kuulnud ja ka ise kogenud, et isegi spetsiaalsete elektroodidegs eriti lihtne malmi keevitada ei ole, sest pärast kipub ikka keevise kõrvale uue prao lööma. Samas olen näinud ka seda, et ühest kohast keevitades hakkab malm kõrvalt pragunema. Ometi on neid plokke vanal heal ajal, kui puudusid erilised elektroodid ja vahendid ju keevitatud. Kas aitab ehk keevitatava malmi eelsoojendamine.
Kui keegi teab soovitada mõnda meistrimeest, kes oskab hästi malmi keevitada, siis olen info eest väga tänulik.
Vasta
#9

Malmi keevitamiseks mõeldud 2,5 mm elektroode (REPTEC CAST 1) olen ostnud Stokkerist. Külmalt keevitamine selle elektroodiga väga lihtne.
Vasta
#10

(18-10-2010, 23:13 PM)sass Kirjutas:  Mõningad allikad igatahes väidavad, et ka ZIL151 on olnud olemas.
On tõepoolest. Samuti on olemas olnud ka nt. ZIL 5, ZIL 101, ZIL 110, ZIL 150 jne. Point nimelt selles, et pärast Stalini põlu alla sattumist ja temanimelise tehase ümbernimetamist ZIL-iks, hakati ka nõukogude autoalases kirjanduses (vähemalt osaliselt) kõike selle tehase toodangut (v.a. AMO) nimetama ZIL-ideks. K.a. neid mudeleid, mis tehaseväravast välja sõites nime ZIS (Znakomstvo I Svjazi Big Grin) kandsid.


Puruks ja pool pööret tagasi!
Vasta
#11

Tänud asjalike nõuannete eest malmi keevitamiseks. Kasutasingi Stokkeris müüdavaid malmi elektroode ja sain ploki keevitamisega ilusti hakkama. Kindluse mõttes kuumutasin keevitatavat kohta enne ka leeklambiga nagu oli soovitatud elektroodide tootja poolt. Tulemus sai igati hea.
Nüüd aga järgmised küsimused:
Millist hõbedast värvi kasutati nõukogude ajal sõjaväeautode mootorite plokkide, käigukastide ja teiste mootori osade värvimiseks?
Kas auto uunikumina taastamise seisukohalt on oluline, et mootor on just selle värviga värvitud?
Kuna see veneaegne hõbedane värv tundub olevat üsna plastiline,õrn ja kergesti määrduv, siis kas teab keegi soovitada mõnda tänapäevasemat värvi millega mootori plokk ja teised osad ära värvida.
Vasta
#12

(22-02-2011, 17:35 PM)Mufff Kirjutas:  Tänud asjalike nõuannete eest malmi keevitamiseks. Kasutasingi Stokkeris müüdavaid malmi elektroode ja sain ploki keevitamisega ilusti hakkama. Kindluse mõttes kuumutasin keevitatavat kohta enne ka leeklambiga nagu oli soovitatud elektroodide tootja poolt. Tulemus sai igati hea.
Nüüd aga järgmised küsimused:
Millist hõbedast värvi kasutati nõukogude ajal sõjaväeautode mootorite plokkide, käigukastide ja teiste mootori osade värvimiseks?
Kas auto uunikumina taastamise seisukohalt on oluline, et mootor on just selle värviga värvitud?
Kuna see veneaegne hõbedane värv tundub olevat üsna plastiline,õrn ja kergesti määrduv, siis kas teab keegi soovitada mõnda tänapäevasemat värvi millega mootori plokk ja teised osad ära värvida.

Vannehopea-veljevärv...balloonis

Tegelikult on alati kõige ohtlikumad inimesed ühiskonnas truualamlikud käsutäitjad kelle ainuke soov on
                                           OLLA KEEGI JA SILMA PAISTA
Vasta
#13

Kas kellelgi on pakkuda Zis-i vana tüüpi bensupumpa. Lisan siia ka fotod, milline see pump välja näeb.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
       
Vasta
#14

http://cgi.ebay.de/350385396748
Kas see ei sobi? On küll USA oma, aga võiks nagu sobida
Vasta
#15

Tänan soovitamast. Idee poolest on see pump sarnane, kuid pumba ja vee-eraldaja osad on peegelpildis. Samuti paistab pumba kinnitus olevat pigem uuemat tüüpi (vana kinnitus on rombi kujuline, mille teravamates tippudes on poldi augud). Kõige tipuks ei pruugi antud pumba jalg Zis-151 nukkvõlliga ühilduda. Ise-enesest on mul tavaline Zil-157 bensiinipump olemas, kuid see pole taastatud vana mootori küljes nii atraktiivne. Pumba uuemat mudelit ka 1956 aastal ilmselt veel ei toodetud, mistõttu mõjub ta muude arhailiste detailide (pealt klappidega kompressor jne) kõrval nagu võõrkeha.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
                   
Vasta
#16

Tsitaat:Kas kellelgi on pakkuda Zis-i vana tüüpi bensupumpa.

Väga vana teema muidugi, aga kas oled leidnud bensiinipumba? Leidsin lõpuks enda oma üles ja see on saadaval. Ei ole uus, aga tundub olema korras.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne