Millist traktorit osta?
#1

Millist siis osta ise mõtlesin et milist neist3 valida kas john deere 5100m frontlaaduriga, new holland T5000 frontlaaduriga või siis valtra n101 ka frontlaaduriga? Kellel kogemusi ja soovitage!
Vasta
#2

Kui frontaallaadurit otsid, siis miks mitte JCB? Smile Minuarust parim valik.

Sinu põllumajandusmasinate valikust on kindlasti Deere kõige innovaatilisem ja eestis parima järelhooldusega.
Vasta
#3

Ma arvan sama et deere valida kuna vaja ka põllutõid päris palju teha
Vasta
#4

Tasub uurida põllumeeste foorumit. Rodnas.ee

Igal korralikul maamehel peab olema vähemalt üks Moskvitš.
Vasta
#5

(29-10-2010, 17:55 PM)eno1 Kirjutas:  Tasub uurida põllumeeste foorumit. Rodnas.ee

Tänud ! Aga rääkige rääkige oma kogemustest jne.
Vasta
#6

Miks just need mudelid?

Oluline on arvestada traktori omaduste kõrval ka teeninduse kaugust, kättesaadavust ja kvaliteeti.

Antud valikust on JD kõige kallim (eeldusel, et varustus on sama) ja NH ilmselt odavaim. Kiireim varuosade tarne on Valtral.
Vasta
#7

JD ja NH on head, ega Valtral-gi midagi viga pole, aga kas on alati vaja nii kalleid masinaid osta. Belarus-id peavad ka korralikult vastu - No see tegelt oleneb juba omanikust, kui hästi ta oma masinat hoiab. Siiamaani pole russi kohta midagi halba öelda niikaua kui mina seda oma lühikese eluea jooksul kasutanud olen. Noh muidugi NH ja JD-ga ei saa eriti võrrelda elektroonika poole pealt. Aga mõtle nüüd ise - Mis on Belrarussi ja JD ning NH juppide hinnavahe? Natuke suur. Muidugi töökeskkond on parem kui Belarussil. Juppe on ka pmst igaltpoolt saada niiet seda muret ei tohiks olla. Ja seda traktorit ise parandada pole ka mingi kunst niiet jah. Samas kui tahtmist ja raha on võib ka JD või NH soetada. NH on ka tegelt hea masin. Valtra on ka hea, sama võib ka Massey Fergussoni kohta öelda. Valtral ja MF-il mingit erilist vahet pole, pmst üks ja sama traktor. Aga noh eks ostja ise otsustab. Kõige parem on lähtuda oma kogemustest, kui neid on piisavalt.
Vasta
#8

Ise mõtlen juba valtra peale pole küll nii hea ja mugav aga pidi olema vastupidav jne. Belal pole midagi viga 1 ligub siia maani ja t 40 ka veel olemas aga vaja uuema peale üleminna kuna isa ja vanaisa töötand russide ja t150-nete k700-de peal neil se tervise peale hakkand.
Vasta
#9

Kusjuures valtra on päris mugav. T-seeria peaks paras olema. Veab neljase pöördadra ära päris ilusti isegi viiene ei tohiks palju olla. Pole sellega tööd teinud, paar korda olen koolis sõitnud, aga muidu päris mugav masin. Päris kiire on ka peaks mainima Big Grin. Aga noh eks need vene masinad ole jah natuke tervisele mitte kasulikud. Aga mulle küll meeldivad. Ei ole seda elektroonikat nii palju täis topitud nagu lääne omad. Kangimajandusega on ägedam tööd teha Big Grin. Aga jah - Valtra on hea valik, mõni väiksem Claas või NH oleks isegi parem.
Vasta
#10

Esiteks- osta mis sa ostad, aga osta pisut suurema võimsusega masin, kui esimese hooga vajalik tundub.
Soovitan just sellepärast, et vene 80-100hj russidega harjunud meestele tundub paberi peal jõud russist pisut kangem, ja seega sobiv, samas on tänapäevased saastenormide jms kammitsetud nn "eurohobused" pisut teiste standardite järgi mõõdetud, ja hoopistükkis pisut nõrgemad... Et ei tekiks olukord, kus masin õues, esimesed proovitööd tehtud ja siis tunne, et "krt, pisut nagu jääb lahjaks, kuigi vana turboruss nagu samade hobestega ju tõmbas küll".
Lisaks veel see, et kui mõnd pisut suuremat haakeriista tulevikus plaanid, siis oht, et riista valikul traktori jõud piiri ette tõmbab, on sel juhul ka väiksem...
Kuna ise selles vallas tegev, ei saanud märkimatta jätta...Wink
Ja kui keerukamat tehnikat pelgad, siis selles võimsusklassis peaks leidma veel masinaid, mis pisut lihtsamat toitesüsteemi näiteks(mehhaaniline kõrgsurvepump vs common rail ) jms omavad...
Vasta
#11

Pole võimsat eriti vaja kui peakski väga olema siis talvel pidi tulema t150 suurema lume lükkamseks jne. et tollega saab ka asju aetud vaja just veits väiksemat et ei oleks ka eriti kõrge jne. väga rasked tööd tegema ei hakka piisab kui kolmest kii jõuab vedada
Vasta
#12

matulahe, pole küll mõttega "laps räägib siis kui kana pissib", kuid traktoriostu otsustavad ikka need, kelle käes ta tööle hakkab ja kes käsutavad rahalisi võimalusi. Ikkagi kakssada tonni rapsi vaja edukalt maha müüa... Kaasaantava garantiiaja pikkus ütleb tehnika valikul ka üht-teist (nagu HP versus Dell sülearvuti puhul)...
Vasta
#13

Traktor hakkabki enamus ajast minu käes tööle ja mul kästi otsida traktoreid ja ma lootsin et siit saab ka abi.
Vasta
#14

Aga kui sa hakkad ise masinaga tööle, siis vali selline, mis sulle endale kõige parem tundub. Lähtu oma kogemustest, sest nii on jama, kui sa ostad omale traktori teiste soovituste najal ja pärast endale ei meeldi. Alati on ka võimalik proovi masin võtta omale. See võimalus peaks Valtral ja muudel suurematel müüjatel olema. NT: Konekesko, Tatoli jne.
Vasta
#15

Seda muidugi, aga selles mõttes et kellel kogemusi mis masina head ja vead ja taolisi asju.
Vasta
#16

Tänapäevaset lääne traktoritega on see häda, et ei ole ühte mudelit. On seeriad, mille piires saab teatud asju valida. Mõne valiku tegemiseks tuleb seeriat vahetada.

Russiga on asi lihtne - üks peavalu kõik, erinevus on vaid mootorivõimsuses.

MF puhul loeb kaugus hooldekeskusest - nad ei taha teha tööd kliendi juures ja vedu teadupärast maksab. Tatoli hooldemehed on head, kuid nad on üsna koormatud (NH on hästi müünud). Stokkeri hooldus on hea, kuid nad on oma teenusest väga heal arvamusel (seda peegeldab ka hind). Sampo kohta pole paha sõna kuulnud, kuid headki vähe.Itaallasi ostavad vist ainult need, kes ise tööd teevad - Alvoro hoolduse kohta ei ole midagi laiemalt levimas. Müügi kohta aga küllToungue

Mis puudutab võimsusvaru, siis siin on Corrado jutt õige. Samas pole mõtet minna väga ahneks. Ning tasub meeles pidada, et kui "väiksema" seeria masin on sama võimsusega, kui "suurema", siis eeldatav eluiga on pikem suuremal... Kahjuks ka hind.

Russi asemel tundub iga lääne traktor hea. Eriti töö tegijale - tema tagumik ju seal loksub. Otsustajale on uus russ parem - ikkagi odavam. Vähem raha kinni, kütusekulu on paari protsendi ulatuses sama, varuosade hind on madalam ja hoolduse saab ise tehtud, erimeeste töötunnid jäävad tasumata.
Eestis on paar põllumeest, kelle palgaline sulane töötab uuel lääne traktoril ja peremees teeb aeg-ajalt vajalikke töid kättejuhtuva, tihti vene päritolu, rauaga. Iseenesest õige mõte - asjalik sulane on täna kulla hinnaga ja tema tervist ning tööindu tuleb alal hoida.

Mina olen kõigile soovitanud - vali välja lähedaloleva hooldusega masinad, käi paari reaalsel töötegemisel proovimas ja otsusta selle järgi, mis endale sobivaim tundub. Kuid valiku aluseks peaks ikka olema võrdse varustusega masin - ei saa võrrelda astmevaba ülekandega JD ja tavalise sünkrokastiga Landinit... Masinate iseloomud on liiga erinevad.

Eeldatavaid hooldekulusid saab küll võrrelda - hooldetabelid ja nende hinnad annab iga asisem müügimees, kui neid küsida. Kütuse erikulu on kõigil samas suurusjärgus, tegelik kulu sõltub masinamehe oskusest traktorit nii häälestada ja kasutada, et kütust ei raisataks. Ma võin öelda näitema, et 4-hõlmalise adraga kündis paarikümnehektarist põldu üks mees kütusekuluga 19, teine 26 l/ha. Sama masin, sama põld, erinevad oskused (ja tahtmine neid rakendada).

Seda, kas on vaja elektroonikat, peab otsustama tulevane omanik. Kuid elektroonikaga peab oskama ümber käia. Ning kindlasti peab seda TAHTMA häälestada - ilma selleta pole lisavõimalustel (ja -hinnal) ju mõtet...

Teiste juttu võib kuulata, kuid käega peab ISE katsuma.Cool
Vasta
#17

(01-11-2010, 14:56 PM)v6sa Kirjutas:  Tänapäevaset lääne traktoritega on see häda, et ei ole ühte mudelit. On seeriad, mille piires saab teatud asju valida. Mõne valiku tegemiseks tuleb seeriat vahetada.
Või siis on "mudelid", mille standardvarustusele saab mõõduka "soovikontserdi" raames lisasid juurde tellida, kummimõõtude ja käigukastide peaülekannetega(40km vs 50km/h) jms mängida, jne...

(01-11-2010, 14:56 PM)v6sa Kirjutas:  MF puhul loeb kaugus hooldekeskusest - nad ei taha teha tööd kliendi juures ja vedu teadupärast maksab.
Tohoh!? Mis kandi mehed need on? Vähemalt minule tuttavad vennad teevad vajadusel isegi põllul hoolet teinekord?Rolleyes Oma silmaga näinud. Isegi hooldebussid neil neliveolised...
Mitte et ma neid kiitma kipuks... Wink Ikkagi nagu konkurendid...Toungue

(01-11-2010, 14:56 PM)v6sa Kirjutas:  Ning tasub meeles pidada, et kui "väiksema" seeria masin on sama võimsusega, kui "suurema", siis eeldatav eluiga on pikem suuremal... Kahjuks ka hind.

Selle võimsuse- kestvuse teemaga on kuidas kunagi...
Tänapäeval täiesti reaalne olukord teinekord, kus sama tootja erinevad seeriad kasutavad suures osas samu agregaate(mootor, jõuülekanne, esisild,elektroonika jne) ja erinevad on üksnes "kestad", mille külge need siis kruvitud on...
Mis ja kus, nõuab muidugi suuremat süvenemist.
Niipalju on kindel, et tavaliselt tekivad varem probleemid seeria tippmudelitega(suurem võimsus samade agregaatide otsas annab tunda).
Vasta
#18

Kui NH hooldemehed on nõus väiksemat remonti (mõne sillallaagri vahetus, turbo asendamine jms) tegema ka kliendi kuuri all, siis MF mehed ei tee asju (poolikult, nagu nad ise ütlevad) kuuri all, vaid tahavad masina saada hooldekotta. Iseenesest õige ja mugav töömehele, kuid mittegarantiilise masina omanikule paraku lisakulu. Samas ei saa eitada kvaliteedikontrolli - hooldekojas on see võimalik, kuuri all aga vägagi küsitav ja sõltub täielikult tegijast endast.

Muus osas on tähelepanekud ju õiged - näituseks võib sama esisilla leida nii 120 kW kui 200 kW masina alt. Eeldada võib, et vaevalt väiksemale paneb vastik kapitalist nii palju üledimensioneeritud vidinat - küll turundus juba selle eest seisab, et "ülearust" kulutust ei tehtaks. Teisest küljest on detailidel alati tugevusvaru ja seda saab mõningal määral ka ära kasutada...
Vasta
#19

Kardan, et varsti küsitakse mu käest- kuidas sa korstna maha sõitsid? Kahemeetrine püstik ikka võdiseb, läheb vist rehvimustri tõttu mõnel liikumiskiirusel resonantsi. Ja pea see metall ka väsib? Kas kummide kulumisel läheb asi paremaks? Masin NewHolland 6060.[Pilt: 19834999ef5816_l.jpg]
Vasta
#20

Asjatu kartus- korsten siiamaale püsib. Täna üllatas hoopis iste- kompressor selles ei jää süütevõtme keeramiseni vait. Lase end laealla tõsta või põrandale panna- ikka luriseb edasi. Niipea Tartu ei satu, kakkusin lihtsalt kompressori pistiku pooleks, et vaiki jääks. Põhimõtteliselt veokate iste peaks sama ehitusega olema- on keegi lammutanud? Mingi andur peaks rõhu saavutamisel kompressiri vooluta jätma? Ei kiirustanud veel lammutama- hulga plasti, kummi ja rauda koos.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne