jumz-le plokisoojendus
#1

Et siis tuli tark mõte panna jumsale plokissojendus, aga kas ehk keegi on selle raske katsumuse läbi teinud ja oskab nõu anda???
Raskeks teeb selle vist asjaolu, et selle isendi mootoril puuduvad nn. külmapunnid ja lõdvikud ka olematu pikkusega, et sinna vahele miskit toppidaSad Hull lugu muidugi ka soojenduse endaga- tunne, et ega keegi nagu eriti neid müüa tahagi, ainus mida siin pakuti oli miski defa toodang ja heal juhul saab selle panna käivitusmooroist tuleva peenikese tagasivoolu toru peale kus see minu meelest mingit mõtet ei oma, sest soe tõuseb minu teada alt üles ehk siis loomulik tsirkulatsioon selle toru peal toimima ei hakka????
Vasta
#2

Kunagi tuli hellge mõte T40-ne soendamiseks.
Kuna risu ei tahtnud peale -10-et enam mootorit ringi vedada siis oli plaan karteri põhja auk teha sinna puks treida ja siis elektripoileri küttekeha sisse keerata, aga mõtteks see jäigi.
Jumzile pole ploki soojendust mõtelnud kuna väike mootor ikka külmaga käivitub ja kui see käib siis peab ka suur minema.
Muidugi annab vast talle peale webasto panna aga see nagu tiba kallis endise riigi traktorile.
Vasta
#3

no maksma läheks see defa puhul miski 2 koma 5 raha ja mõte hakkas hargnema kui eelmine talv oli 20 kraadi ja lund sadas mis lahin (tavaliselt ju lumi ikka madalamas kraadis tuleb) siis oli selle käivitamine paras kolgata tee Sad väike mootor käis mis mühin, aga nagu ka miskid spetsid väitsid on jumsaku käivitusmootor suht mannetu kui ikka õlid paksud. Ja seda tundsin ka omal nahal ei aidand ei kompressiooni mahavtmine ei miski hing oli ikka paelaga kaelas ja tundide viisi jama. Nüüd hullu peaga arvasingi, et peaks peale panema, siis tosool sisse ja peaaegu nagu lääne masinameesSmile)) tili ka veel mõte, et tekk peaks ka veel mootorile peale saama, et siis veel ekstra hästi plokike soojeneb. Muidugi jälle ilmselt hull mõte, sest kas seda vene mehe supertoodangut nimega mootori soojenduskate üldse kusagilt saada on??????
Vasta
#4

Kui muud nõu ei aita, siis on Defal olemas ka karteri alla liimitavad õlisoojendid. Jutu järgi ongi paks õli kõige suurem takistus.
Kindlasti aga leiab mootoriploki seest kaks auku, kuhu saab ühendada kütteseadme voolikud. Üks veesärgi allosas (kasvõi vedeliku väljalaskmise auk) ja teine kusagil plokikaane osas. Siis tekib ringvool just selle ringi peal ja ploki saab ka kenasti soojaks. "tekina" saab edukalt kasutada kivivilla. Soendusvoolikute jämusest ühendusest juba täitsa piisab.
Vasta
#5

Kunagi ammu, umbes 20 aastat tagasi, oli mul JUMZ , ja käivitus iga ilmaga. Muidugi teeb plokisoojendus käivitamise lihtsamaks, aga oma kogemusele tuginedes ütleks, et selleks ei ole mitte mingit vajadust. Käivitusmootor ei ole JUMZ-il mingi eriline, enamus vene traktoreid kasutab sama käivitusmootorit (T40 ja Joss väljaarvatud). Kui suur mootor on korras, siis käivitusmootorist täiesti piisab ka -25 kraadiga käivitamiseks.
T40-l oli naabrimehel kunagi karteripõhja installeeritud tavaline väiksemat sorti veekeeduspiraal ja see täitsa toimis, ka suure külmaga oli võimalik starteriga käivitada. Täpselt küll ei mäleta, aga see spiraal oli vist õli väljalaskmise auku topitud mingi vahestutsiga.
Vasta
#6

Tundub,et vaja on ehitada ka väike paisupaak kuhugile.Kunagi proovisime tosooli kasutada,kuid kippus seda ülevalt välja ajama,seega ei teeks paisupaak paha.
Plokisoojendus hea asi,võib panna küll.Kuigi aitab ka sellest,et paned talvel kuuma vee radikasse.sellega lööb kõik soojaks ja käivitub hulga paremini. Eriti kasulik vanemate mudelite puhul.
Vasta
#7

mnjah, sossu h2o on kena asi küll, aga kui see vene tehnika errori sisse lööb ja käima ei taha minna siis on sõuke kena asi, et külmumise oht ka täiesti omal kohal ja mina paraku seda vene mehe tehnikat kohe üldse ei usalda (korra ta minuga tegi eelmine talv sellise triki ja siis ei aidanud enam muud kui 200 liitrit kuuma üle mootori uhada. siis tulid kraanid lahti jälle. sestap oleks soojendi ikka nagu vähe riskivabam
Vasta
#8

Plokisoojendus üksi ei aita.Enne talve tuleb traktor üle käija. Käivitusmootor veab külmaga tihti alt.Vead põhiliselt karburaatoris.Membraaniga varianti soovitan ainult siis,kui käivitusmootoril veel starter peal.Nööri pill peab ikka olema ujukiga vanem variant. Selle saab külmaga ka käima. Käivitusmootori paak tuleks enne talve maha võtta ja ära pesta-puhastada.Kui harva käivitad,tekib sinna roostet ja kondentsi.Sellest kraamist vaja kindlasti lahti saada. Ma kahjuks pole kolhoosis töötanud,kuid oli kuulda,et kõva kord oli olnud.Kõike pidi teatud aja tagant hooldama.Kas oli nii? Seda võiks keegi teadja kirjutada...Kui kõik on korras siis võib ka talv tulla.
Magneeto tuleks ka enne külmi ahju otsa sooja visata.Ja kui siis veel üks vinge plokisoojendus ka on....
Vasta
#9

(21-11-2010, 17:29 PM)meli666 Kirjutas:  ...Muidu MTZ on lääne starteriga ja Jumz käivitusmootoriga...
Kohe näha, et noorema generatsiooni esindaja. Ega siis MTZ pole "eluaeg" starteriga olnud.
Vasta
#10

(21-11-2010, 18:57 PM)motamees Kirjutas:  
(21-11-2010, 17:29 PM)meli666 Kirjutas:  ...Muidu MTZ on lääne starteriga ja Jumz käivitusmootoriga...
Kohe näha, et noorema generatsiooni esindaja. Ega siis MTZ pole "eluaeg" starteriga olnud.

Kui nüüd päris täpne olla,siis juba enne 1962 aastat oli MTZ-7 starter peal,peaks olema esimene MTZ mudel starteriga.Hiljem MTZ-50 -d olid ka osalt starteritega.Nii et seda päris väita ei saa,et starteritega MTZ -te polnud...Neid oli mõlemaid.
Vasta
#11

nooo jahhh, eks sellel talvekäivitusel ongi see häda, et õlid läevad paksuks ja no mitte ei raatsi vene rauale täissünti sisse uputada, aga mineraal ei taha ilmselt jah seda va jäist õhku Sad((
Heitgaasid minu omal lähevad küll igatahes oma rada, ehk mitte siis ühist süsteemi pidi ja käivitusmootor on ka pea alati läinud, lihtsalt jaksu pole sel asjal niipalju, et 20-ga läheks kui ükskord sidurihaisuga pooleks niipalju saad, et suure mootori juba ringi saad siis on tegelikult suht ükiline mineja, paari pöördega käib nii mis müdin.
kusjuures keegi tark kunagi rääkis, et uuema aja vana tehnika ei armastavat nn kuivkäivitust (st enne käima ja siis vedelik) nii ma vist talvel hülsitihendi ära killisingi, sest nii ma tegin ja ma olen nii palju kordi juba sinna mootorisse sisse vaadanud et enam ei taha sellest mõeldagi. sestap arvangi, et tosool ja soojendus on ehk kõige muretum versioon kuigi krt siiani aru ei saa, et miks ometi sel mootoril pole külmapunne, need ju igivana leiutis ja kõigil on peale selle isendi
Vasta
#12

Mul MTZ plokisoojendusega kogemused olemas.Kahjuks negatiivsed.Kusagil üheksakümnendatel sai külmapunni auku mingi plokisoojendusspiraal pandud aga mootorit käivitussoojaks see ajada ei suutnud.Oli siis tegemist üsna uue traktoriga,millel originaalstarter ja kaks suurt akut.Tulemusi andis ainult variant,kui õhtul töölt tulles soojale mootorile kohe elektriküte taha ja kapott vanade madratsitega kinni katta.
Nüüd on samal traktoril väike reduktoriga starter,100Ah aku,korralik õli karteris.Enne käivitamist mõned sutsud käivituseetrit õhupuhastisse ja kuni -20ni laksatab käima.Käredama külmaga pole vajadust olnud käivitamist proovida.
JUMZ-i korras käivitusmootor suudab ilma kompressioonita suurt mootorit ringi ajada kasvõi -30 juures tingimusel,et korralik talveõli karteris.Käiad ilma kompressioonita minuti või isegi paar minutit ja siis tasapisi lased komressi peale.Laksatab käima küll.
Ja veel - tosooli kasutamisel ei ole mõtet radikat silmini tais valada.Piisab,kui torudel on külma mootori puhul sentimeetri jagu.Mingit vajadust paisupaagi järele pole.
Vasta
#13

Mulle tundub,et ei ole mõtet panna traktoritele alla 2 kw.plokisoojendust.Mul siin ühel autol on 0,7.See ajab vaevalt leigeks ja sedagi mitme tunni jooksul.See on nagu laisa mehe variant,paned õhtul järgi,unustad ära ja hommikul vaatad-mootor soe.
Soovitan võtta poest boileri küttekeha ja toppida see torusse.45 mm.mahtus ära küll.Tuleb teha veel väljavõtted ja asi ongi valmis. Kogu kupatus tuleb pärast paigaldada kuhugi lõdvikute vahele ja võimalikult madalale,siis hakkab ka tsirkuleerima.Ei kulu raha ka eriti.Poes on müüa ka see vindiga muhv,kuhu spiraali saab sisse keerata.Mul endal on Mossele selline asi tehtud.Pool tundi ja mootor soe.Pidin veel vunki maha keerama,ajab muidu liiga kiiresti kuumaks.Ainult seda pole jõudnud katsetada,mis juhtub öö läbi järel hoides...Kas kärssab läbi või mis juhtub.Üle paari tunni pole järel hoidnud.Pole vajadust olnud.Õnneks traktoril vedeliku kogus süsteemis suurem.
Vasta
#14

Plokisoojendused on projekteeritud nii, et võib järel olla pidevalt. Tõstab temperatuuri 40kraadi välistemperatuuri suhtes.
On ka võimsamaid, aga neil on siis termoregulaator sees. Reeglina on küttekeha võimsus 550 W. Suurematele veokatele pannakse ka kaks tükki külge.
Kirjutan seda postitust ja all paremas nurgas sähvib DEFA reklaam. Toungue
Vasta
#15

Kuna omaj ka Jumz siis ütlen etsellele masinale ei ole vaja plokisoojendust,mul tosool sees ja talvel käivitan harva vahest kuus korra aga mõned pöörded ja käib,vana MTZ-50 nega teine asi.
Veel starteritest,MTZ-2-l oli vist ainult käivit.mootor aga MTZ-5 oli mõlemaga,
5M oli starteriga ja 5L(vene L) oli nööriga tõmmatav käivitus mootoriga ja esimesed MTZ-50PL olid ka nööriga tõmmatav k-mootor aga 50L oli juba k.mootor el.starteriga Ei tule meelde ja ei hakka ka otsima mis täht oli starter
MTZ-50.Veel siin kuskil mainitud MTZ-7 oli esisilla veoga,viimati nägin niisugust masinat Suure-Jaanis vist 70-80-ndate vahel,pull masin ees leht vedrustus sild meenutas või oligi Gaz-63,kuhu kadus see masin ei tea.Aitab küll läks nagunii teemast juba mööda.
Vasta
#16

Ma ei ole küll tark sõna võtma.
Kellel raha sellle järgi muusikat lastakse on tänapäeva motoks.

[Pilt: jumzstarter.jpg]

http://yfrog.com/7hjumzstarterj

Kunagi oli selline masin ka müügis.
Väidetavalt pidi hooratta hammasvööd nihutama. (väitis Võru traktoripood)
Hooratta koda tundub teistsugune, pole kindel. (silmajärgi tundub erinev)
Roolivõimust +silindriga me siinkohal ei tee teemat.

On suur vahe, kas elada aastas 1980 või nostalgitseda aastat 1980.
Vasta
#17

Maal käivitati kunagi t-40 nii ,et soojendati karterit ja natuke silindreid ja käivitus ilma eetrita nagu suvel.
Vasta
#18

Lugesin teemat ja tekkis üks küsimus...
Kui õli tõesti nii paksuks läheb külmaga, et mootor käivitusmootori abil ringi käia ei taha, siis kas ploki soojendamine poolik lahendus pole?
Meenus juhtum noorusest, kus kohalikud "kõvemad ratsionaliseerijad" ehitasid ulmepeene 240V plokisoojenduse MTZ-82le(taimeri, juhtploki, temp anduri ja tsirkulatsioonipumbaga). Kõik oli ilus, plokk soe, vend keerab võtit(starteripill), aga paks vene õli karteris ei arva asjast midagi, ehk mootor keerleb väga vaevaliselt... Ja ei mõtlegi ellu ärgata. Kui asja täiendati tenniga karteripõhjas(algul viidi läbi katse elektripliidiga karteripõhja all), ärkas mootor praktiliselt kohe...
Ehk siis küsimus teemaalgatajale- kas tõesti on karteris selline "süldiks" muutuv õli, ja/või siis pole käivitusmootoriga kõik korras?
Kas ei peaks mõtlema hoopis selle paksu õli soojendamise peale?
Enda kogemustes pole veel leidunud korras käivitusmootorit, mis ei suuda ilma erilise meelitamisetta suurt mootorit ringi lüüa... Seda karteris oleva M-8-G2-ga.
Olen aastate eest toimetanud kolme erineva Jumziga, ja ühegagi ei meenu olevat olnud sellist probleemi, et väike ei saa suure keerutamisega külma ilmaga hakkama(nn tosool sees ja ei mingit soojendust peale kapoti soojenduskatte)...
Jumzi suur moto on vene traktoridiislitest üks parimaid "ärkajaid" külmaga ka nagu minu arust...
Vasta
#19

Olen ka endaoma aastaid pakasega käivitanud ei näe probleemi et peaks soojendama.
Isiklikult pole mina vett ennem käima saamist sisse valanud
Põhjus lihtne kui käivitus mootor ei taha käivituda siis ei pea hakkama tõrvikuga ümber traktori jooksma et seda kuramuse vett külmund kraanidest kättesaada.
Käivitus mootori plokikaanega pole ka midagi juhtunud kuna käivitages töötab ta vast kuskil 5-10 sekundit.
Vasta
#20

Mina ei poola "kuivalt" käivitamist.Kui tõepoolest mõne sekundiga diisel käivitubki,kulub ikka omajagu aega vee sissetassimiseks ja selle aja jooksul toimub mootori erinevate piirkondade väga ebaühtlane soojenemine.
Minu praktikas läbiproovitud taktika(siis kui kasutasin jahutussüsteemis veel vett)on selline:
Avatud kraanidega valada radikasse ämber keeva vett.Sulgeda radikakraan,kui sellest tuleb juba leiget vett.Plokikraan jätta avatuks kuni järgmise ämbritäie sissevalamiseni,seejärel sulgeda ka see ja täita kogu jahutussüsteem kuuma veega.Katta mootor ja lasta rahulikult seista 10 - 20 min olenevalt välistemperatuurist.Selle aja jooksul soojeneb mootor ühtlaselt ja kuni -20-ni pole käivitamine ka starteri abil mingi probleem.Madalamal temteratuuril tuleb soojendada(nt.fööni abil) eelnevalt ka õli karteris.
Kui mingil põhjusel käivitamine ebaõnnestub,siis sellise taktika puhul ei külmu kraanid ja vee saab vabalt välja lasta.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne