Sepanduse teema
#21
(10-12-2010, 01:48 AM)motamees Kirjutas: Talupojale tänud. Sepad ikke täitsamehed. Cool

Palun,palun.
Sepaks ei julge ennast küll pidada.Minusuguseid terve riik täis.Eestlane sihuke tegelane,et oskab teha kõike,kuid mitte ühtegi asja päris korralikult...Olen kuulnud seda ka teiste rahvaste puhul....Brobleem üldine.


Ma olen tähele pannud , et vanemal-ajal on keelepruuk kirjanduse ja ka elu juures tunduvalt erinev meie tänasega. Näiteks selline sõna nagu-tagumine. Vanasti ikka oli TAOMINE. Siis selline sõna nagu-ELASTILINE .Praegu elastne.LÄBIMÕET,MAGNEEDILINE,MÕETUDES,HÄÄDUS,NURKHÖÖRID,HÖÖRID jne.need on väike osa tolleaegsest keelepruugist. Seega keel on vahepeal arenenud.Mis sest aga kasu?
Kui kunagi peaks mingi sepanduse raamat välja antama,siis peaks kindlasti ära märkima vastavad sõnade tähendused . Või isegi kirjutama vanas keeles.Osad sõnad ja mõisted endalegi tundmata.Ja kindlasti peaks jälgima ,et selle raamatu koostajateks ei oleks sellised mehed,nagu praeguse -aegsed liiklusseaduse leiutajad.....
Vasta
#22
Lisan sepistus ja noolutusvärvid ka pildina. Kui kedagi väga huvitab siis see pilt on mul tervena seinal olemas- võin sisse skanneerida.

   

   


Seppade kõnepruugist rääkida, siis sepapraktikast on meelde jäänud õppejõu väljend "koeram***i punane". Saa siis aru...
Vasta
#23
Tere taas,Talupoja poolt täiesti õige tähelepanek,et seppadel oli tavakõnepruugist teistsugune kõneviis,mäletan seda oma lapsepõlvest,kui sai 60-ndate alguses hommikust õhtuni sepapajas veedetud,Raudnas-Torimol,kus kaks vana seppa Ärni ja Härman omavahelises töö-kõnepruugis tegid lausa erineva kõlaga häälitsusi : õõõhh,õõõõõõõõhhhhhh,krrrrrr,naaaah ja huvitav oli see, nad oma pikaajalises koostöös said teineteiset nende häälitsuste tähendustest väga hästi aru,alles hiljem ma kuulsin teiste inimeste käest,et need häälitsused tehti nagu väljahingamisel ja sellega ei kulutanud mehed energijat,mida töötegemise juures rääkides oleks kulunud.Kui kunagi tõesti peaks trükivalget nägema üks korralik sepaõpik,siis sellised sõnad ja hääletoonid tuleks seal kindlasti ära märkida.
Vasta
#24
(10-12-2010, 12:26 PM)näkisepp Kirjutas: ...................Kui kunagi tõesti peaks trükivalget nägema üks korralik sepaõpik,siis sellised sõnad ja hääletoonid tuleks seal kindlasti ära märkida.

Hakkab juba tulema! Võiks ka veel "vanas gooti kirjas" teha ja pealkirjaks ehk "Häälitsusi ennemuistsest ajast alasi ja ääsi äärest" ? Rolleyes

Vasta
#25
[quote='Huck' pid='256625' dateline='1291969443']
Lisan sepistus ja noolutusvärvid ka pildina. Kui kedagi väga huvitab siis see pilt on mul tervena seinal olemas- võin sisse skanneerida.



Kui nüüd võrrelda teksti ja ka numbreid ,siis on erinevus märgata.Kas tegu arenguga...? Kas pole tegu mitte sellega,et asi käib ikka silma järgi ja umbes täpselt.

Vasta
#26
Kui nüüd värvi järgi võtta, siis oli minu nähtud värvi "taga" 810 kraadi.
Tänud ka värvitabeli eest. See oli just see, mida mõtlesin.

Kas noolutusvärvid on need, mida näeb haljaks lükatud metallilt. Temperatuurid ju kahel tabelil erinevad.
Vasta
#27
Tere, panen siis üles mõned raamatud milles on kajastatud sepanduse teemasid. Samuti panen selle sädemelahenduse tabeli ka siia.
[Pilt: 0795310439f821.jpg]
[Pilt: 079531109e5951.jpg]
[Pilt: 0795311537d450.jpg]
[Pilt: 0795312154b0d9.jpg]
[Pilt: 079531307aeb3c.jpg]
[Pilt: 07953140338d56.jpg]
[Pilt: 079531577badbd.jpg]
[Pilt: 07953164959a4d.jpg]
[Pilt: 0795317479aa61.jpg]
[Pilt: 07953178345ac7.jpg]
[Pilt: 07953179999101.jpg]
[Pilt: 0795318517b905.jpg]
[Pilt: 079531909bec84.jpg]
[Pilt: 0795319819260c.jpg]
[Pilt: 0795320418f91f.jpg]



[Pilt: 079532145df281.jpg]
[Pilt: 079532305c5a49.jpg]
[Pilt: 0795324133d668.jpg]
[Pilt: 07953219918f07.jpg]
[Pilt: 0795322492bc27.jpg]
Jätkuvalt otsin taga raamatut,Sepatööd,Kamentsikov.
Vasta
#28
(17-12-2010, 00:04 AM)näkisepp Kirjutas: Jätkuvalt otsin taga raamatut,Sepatööd,Kamentsikov.

No tere, tere!
Palju toredaid raamatuid, pooled küll rohkem lukksepatöö alased, ka valuteema esindatud. vaieldametult huvitavad matrjalid, aga otseselt sepandusega ei kattu (aga see polegi vast oluline).
Otsitava "Sepatööd" autor oleks õigem kirjutada - Kamenštšikov, 1958 aasta väljalaske trükiarv 3000, ca 380 lk ja midagi erilist seal pole, kui lihtsalt kollektsiooni mõttes vaja , nagu siin foorumis on kirjutatud - mõni kogub naiste pilte, teine vanu tskleid, kolmas....Wink

Vasta
#29
(17-12-2010, 00:47 AM)kass Kirjutas:
(17-12-2010, 00:04 AM)näkisepp Kirjutas: Jätkuvalt otsin taga raamatut,Sepatööd,Kamentsikov.
Kass kirjutas:
No tere, tere!
Palju toredaid raamatuid, pooled küll rohkem lukksepatöö alased, ka valuteema esindatud. vaieldametult huvitavad matrjalid, aga otseselt sepandusega ei kattu (aga see polegi vast oluline).
Otsitava "Sepatööd" autor oleks õigem kirjutada - Kamenštšikov, 1958 aasta väljalaske trükiarv 3000, ca 380 lk ja midagi erilist seal pole, kui lihtsalt kollektsiooni mõttes vaja , nagu siin foorumis on kirjutatud - mõni kogub naiste pilte, teine vanu tskleid, kolmas....
mõnes lukksepa raamatus on ainult võibolla üks lause sepandusest,aga see võib olla väga olulise tähtsusega sepanduse mõttes,nii et igas raua-raamatus on ivasi.Äitähh hr.Kass raamatu Sepatööd info kohta
Vasta
#30
http://www.ttu.ee/public/m/materjalitehn...tamine.pdf
Materjalis on ka sepanduse teema. Tööriistad, keevisühendused jne.
Vasta
#31
Tere,
aitäh Rannole päris teaberohke raamatutvustuse eest. Lisan siia veel ühe raamatu milles on sepanduse teemat vähe kuid on juttu külma metalli töötlemisest ja neetimisest, mis on samuti sepanduses tarvilik.


Manustatud failid Pisipilt (pisipildid)
   
Vasta
#32
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...mg983.html
Paluks mõningaid kommentaare teadjameestelt Smile
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#33
Teadjamehed vist magavad juba või on alles ääsi ääres.
No eks need sepa - asjad ole! Wink
Esimesel pildil vast vormipinni alumine, alasiauku käiv pool, see varreauguga ehk sepameisel ja no 3-d pihid ja alasi ka.
Kirved ka tootjamärkidega, kunagi nooremana pidasin Billnasi läti tegijaks, nüüd juba rootsi omaks. Liigub meil neid Billnasi tooteid mitmesuguseid, näit. jah kirved, peitlid, naelatangid jne.
Aga las teadjamehed räägivad parem ise. Rolleyes Ma hakkan ka magama sättima.
Vasta
#34
(15-01-2011, 21:23 PM)h2rra Kirjutas: http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...html#media
http://public.fotki.com/mlpildid/pildidp...mg983.html
Paluks mõningaid kommentaare teadjameestelt Smile

tere,ülemisel pildil kõik asjad enamvähem kõigile tuttavad,ainult parempoolsed piht-tangid(manalamees Hans Kure sõnul võeti nende abil mingil veoautol velje vitsa maha)ja kirveteema see viib jäljed lausa Eestimaale,100.a.tagasi käisid Soomlased Eestist kartulit ostmas,legendi järgi viidud seda ka Udeva kandist,seal olnud üks kõva kirvesepp Ehasalu,Soomlased viinud tema käest aina kirveid,kui äkist enam polnud vajadust,hiljem selgus,et nad hakanud ise samasuguseid tegema,millest kujunes Bilnesi kirves,segasem lugu on Ilmarise kirvega,ühed väidavad,et Eestlased teinud vastukaaluks kohe oma kirve,Ilmarise kirvel on tera kiil teravam ja silmapea raskem,minu teada Bilnesi kirvel on 6 eri mõõtu,Bilnesist olevat välja kujunenud Fiskars,Soomes olemas ka muuseum mis kannab Bilnesi nime,ühel pildil siis Gothlandi käia kivi,mis Eesti-ajal oli olemas pea igas talus,olen käinud ise selles kavanduses ja toonud kaasa 70.kg.raskuse ketta,käiakivide kohta käib selline legend,et vanal ajal olnud Hiidlased-Saarlased nii vaesed,et ei jaksanud endale käiakivi osta,siis korjanudki üks rannamees kõik saare vikatid õhtul kokku,käinud ööga Gothlandil ära;teritanud vikatid ära ja olnud hommikuks tagasi.Viimasel pildil väliääs,neid sattus Eestimaale kõige rohkem viimase sõjaga,saksamaalt.
Vasta
#35
Tänud Näkisepale. Need asjad pärit ka päris ligidalt temale, Saunjast. Aga küsimus alasi kohta, et kuidas ta kinnitatud oli ja mis aegne et ääred nii ära taotud on??? Cool
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#36
No näed, jälle targem selle Billnäsi kohalt, nüüd pole vaja enam omal oletada mis ja kus, tuleb välja, et hoopis Soome asi. Fiskarsi temast just ei tulnud, kirjas, et 1920 liitis Fiskars endaga Billnäsi.
http://www.billnas.fi/en/history/history.html
Ilmarise kirvestel on ovaalne tempel (ENSV - ajal ?) küll, aga pildilt mina seda ilmarise juttu küll välja ei loe, aga ilmselt neid sellise kujuga templeid eriti teisi meil ei liigu ka.
Nende väliääside kohalt, kuigi ei ole täpselt kursis, vaevalt et enamus neist saksa väest siia maha jäi, ju neid enne ka kasutati, või mis? Wehrmachtil olla olnud erilised kitsad ääsid, et logistilist ebamugavust ei tekitaks?
Aga igatahes ilus jutt ksf! Näkisepal, selline ehtne "sepajutt", nagu kalameestelgi! Smile
Vasta
#37
(16-01-2011, 16:06 PM)h2rra Kirjutas: Tänud Näkisepale. Need asjad pärit ka päris ligidalt temale, Saunjast. Aga küsimus alasi kohta, et kuidas ta kinnitatud oli ja mis aegne et ääred nii ära taotud on??? Cool
tere,sellised post-jalaga alasid käisid ikka paku külge,pakk sepikojas või kus iganes maa sisse,et ei liiguks,siis kas uuristati-põletati vastav neljakandiline süvend ja alasi paikka,muidugi pakule vits ümber,põletati süvend seepärast,et pakk ei hakkaks mädanema,alasi temp.muutudes higistab ju.Et alasitel üks serv: TÖÖSERV, ära taotud, see vanadel alasitel põhiviga. See alasi pärit tsaari-ajast ja seda tüüpi alaseid kasutati põhiliselt randades laevaehituses,ravasuus kutsuti pöördhaagiks teda.
Vasta
#38
Kena kuulata kohe kindlat juttu teadjameestelt, kuna need mehed on kõvemad kui raud...Big Grin ja mida soovida seppadele? Ikka suuremaid sädemeid püksi Toungue Ps. sädemeid hüütakse ka "sepa kirpudeks"... nii et head kratsimist. Big Grin
Tõde on valus lugeda...    (glavliti kustutuskummile)  EV.põhiseadus § 45
Vasta
#39
Pruugin jälle oma edevat suud ja küsin, miks see pildilolev alasi peaks tingimata tsaari - ajast pärit olema? Vb oleks õige väita, et oli tsaari - ajal levinum tüüp vms, aga üldistada seda iga seda tüüpi alasi kohta vist küll ei saa. On omalgi kusagil seda tüüpi alasi, servad kõik paraku ümarad, kas tagumisest või pigem valmistamisest saadik? ja pole sugugi "tsaariaja" nägu. Ilmselt tolleaegsetel asjadel on ka üldjuhul mingi valmistajamärk peal või ei ?
Vasta
#40
Kass Kirjutas:Pruugin jälle oma edevat suud ja küsin, miks see pildilolev alasi peaks tingimata tsaari - ajast pärit olema? Vb oleks õige väita, et oli tsaari - ajal levinum tüüp vms, aga üldistada seda iga seda tüüpi alasi kohta vist küll ei saa. On omalgi kusagil seda tüüpi alasi, servad kõik paraku ümarad, kas tagumisest või pigem valmistamisest saadik? ja pole sugugi "tsaariaja" nägu. Ilmselt tolleaegsetel asjadel on ka üldjuhul mingi valmistajamärk peal või ei ?
tere,et see alasi tsaariaegne on seda ma oletan sellest teabest mis mulle on aja jooksul jaganud need kümned-sajad sepad kes on minu kolleksiooni uudistamas käinud.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 3 külali(st)ne