30-08-2013, 08:33 AM
Panen ka kirja lookese meieküla seppadest.
Kurutare Säks pidas metsade taga väikest talu ja kuna sinna korralikku teed polnud, siis ei pääsenud ka ühistu rehepeksu garnituur tema vilja masindama.Ettevõtlik mees tegi endale väikese sepikoja, milles ehitas koos poeg Eediga ise aurumasina ja väikese rehepeksumasina.Siberisse teda ei viidud, sest küüditajate auto ei pääsenud sinna ligi.Kui moodustati kolhoos "Uus Elu", toodi kogu tema sepikoja sisustus keskuse mõisatalli.Sepaks hakkas ei-tea-kuskohast migreerunud morn mees hüüdnimega "Kamtsatka".Aga sepatööd see tegelane tundis.Tema kõrvalteenistuseks oli puulõhkumiskirveste ja seatapunugade valmistamine.Minulgi on tematehtud kirves, millega on tõepoolest mõnus puid lõhkuda.Selle tööriista headust iseloomustavad kolm põhiparameetrit:
1.Õige kaal - liiga kerge kirves ei saa jagu jändrikest pakkudest ja liiga raske jälle väsitab liigselt puulõhkujat
2.Kirvekiilu õige nurk - liiga väikese nurga puhul kiilub kirves pakku kinni, liiga suure nurga korral jälle põrkab jändrikult pakult tagasi nii, et vaata, et näkku ei karga
3.Kirvesilma täpne asend tera suhtes - kui see on viltu, ei taba tera pakku sinna, kuhu sihid.
Mul on ka mitu tehasekirvest, nii nõukaajast kui ka tänapäevane Fiskars, kuid puid lõhkuda meeldib mulle kõige enam ikka Kamtsatka tehtuga, mis on valmistatud vene kivikaitsmega adra korpuse vannasest ja, mille omanikuks sain kusagil seitsmekümnendatel kümne rubla eest.
Seatapunuge tegi Kamtsatka saksa kartulikombaini transpotööri varrastest.Neid vorpis ta üsna massiliselt ja müüs kolm rubla tükk ehk teisisõnu pudeli eest.Välimuselt olid need küll üsna robustsed, kuid karva võtsid hästi - ju siis mees tundis seda õiget karastamise kunsti.Eritellimusel tegi ta kümneka eest ka nn.luxnoa kuullaagri saalest.Vot selle lihvis ta peeglina läikima, kuid kuidas see tera pidas ma ei tea, sest minul sellist polnud.
Mis Säksi tehtud aurumasina saatusesse puutub, siis see veeti NATI järel kolhoosi saeraami ringi ajama, kus ta oskamatu kasutamise tõttu peagi lõhkes ja koldest väljalennanud tuli kogu saeveski maha põletas.
Kurutare Säks pidas metsade taga väikest talu ja kuna sinna korralikku teed polnud, siis ei pääsenud ka ühistu rehepeksu garnituur tema vilja masindama.Ettevõtlik mees tegi endale väikese sepikoja, milles ehitas koos poeg Eediga ise aurumasina ja väikese rehepeksumasina.Siberisse teda ei viidud, sest küüditajate auto ei pääsenud sinna ligi.Kui moodustati kolhoos "Uus Elu", toodi kogu tema sepikoja sisustus keskuse mõisatalli.Sepaks hakkas ei-tea-kuskohast migreerunud morn mees hüüdnimega "Kamtsatka".Aga sepatööd see tegelane tundis.Tema kõrvalteenistuseks oli puulõhkumiskirveste ja seatapunugade valmistamine.Minulgi on tematehtud kirves, millega on tõepoolest mõnus puid lõhkuda.Selle tööriista headust iseloomustavad kolm põhiparameetrit:
1.Õige kaal - liiga kerge kirves ei saa jagu jändrikest pakkudest ja liiga raske jälle väsitab liigselt puulõhkujat
2.Kirvekiilu õige nurk - liiga väikese nurga puhul kiilub kirves pakku kinni, liiga suure nurga korral jälle põrkab jändrikult pakult tagasi nii, et vaata, et näkku ei karga
3.Kirvesilma täpne asend tera suhtes - kui see on viltu, ei taba tera pakku sinna, kuhu sihid.
Mul on ka mitu tehasekirvest, nii nõukaajast kui ka tänapäevane Fiskars, kuid puid lõhkuda meeldib mulle kõige enam ikka Kamtsatka tehtuga, mis on valmistatud vene kivikaitsmega adra korpuse vannasest ja, mille omanikuks sain kusagil seitsmekümnendatel kümne rubla eest.
Seatapunuge tegi Kamtsatka saksa kartulikombaini transpotööri varrastest.Neid vorpis ta üsna massiliselt ja müüs kolm rubla tükk ehk teisisõnu pudeli eest.Välimuselt olid need küll üsna robustsed, kuid karva võtsid hästi - ju siis mees tundis seda õiget karastamise kunsti.Eritellimusel tegi ta kümneka eest ka nn.luxnoa kuullaagri saalest.Vot selle lihvis ta peeglina läikima, kuid kuidas see tera pidas ma ei tea, sest minul sellist polnud.
Mis Säksi tehtud aurumasina saatusesse puutub, siis see veeti NATI järel kolhoosi saeraami ringi ajama, kus ta oskamatu kasutamise tõttu peagi lõhkes ja koldest väljalennanud tuli kogu saeveski maha põletas.