[kylminaator]

Palju vett vaheapeal merre voolanud ja peab kahjuks tõdema, et masin siiani ootab kokkupanekut.
Kettad lasin pidurimeistris teha ja käppadele peale keevitatud (uusi käppasi lootusetu leida). Vahepeal sai hangitud revers kast ja see olemasolev vahekast siis reversi vastu väljavahetatud. Mõni vana natimees võiks selgitada mis selle vahekasti mõte ka on? Seal migi siduri asjandus veel sees ja siis hammakad ja värgid kuigi ülekanne ikka 1:1 le. Aga nüüd igastahes revers peal.
Tahaks masinale jalgsiduri külge aretada, kui kellegil pakkuda DT75 B jalgsidurit siis andku märku. Mudugi võib teisigi osi pakkuda, mis kuuuvad nendele ümara kabiinilistele maisnatele.

[kopraonu]

Kas kodanik kylminaator viitsiks oma DT-75 pilte ka siia panna, tundub üsna huvitav projekt seega ehk annab selles osas miskit teha tulevikus?

[kylminaator]

Terv

Sooviti pilte siis mõned siia postitan.
    Selline ta siis välja näeb, õigemini nägi, nüüdseks ta rohelist värvi ja ei ole enam nii õnnetu.
                Vahekastist siis mõned pildid nüüdseks see siis maha kistud ja uus reverskast asemele pandud.
    Ja siduri käpapilt kah, kui kellegil on taolisi sisi võite pakkuda. Pildil keevitatud kujul juba, kahjuks puudub see pilt ennem keevitust aga ütleme nii et käpa otsast oli järgi ainult õhuke plekiriba ja selle põhjustajakss oli kinni jäänud survelaager.

[kylminaator]

Kas keegi oskaks õelda mitu liitrid läheb DT käigukasti õli? ja palju läheb õli revers kasti? Plaan käimkasti õli vahetada siis teaks koguse ära osta.

Ja kellegil ei vedele siis mõnda DT aianurgas varuosadeks, v on kõik juba vanaruda viidud, otsin endiselt jalgsidurio süteemi ning nüüd huvitun ka käigukasti õlikorgist, ehk on kellegil üle?

[pen.skar]

Käigukasti 9,2 L, reversi 4,3 L. See siduri ja planetaarülekandega kast oli põõrdemomendi võimendi- kui jõust puudu tuli, võis sõidu pealt lühiajaliselt kangi enda poole tõmmates kiirust alandada 2 käigu võrra, samavõrra suurenes veojõud. Reversreduktor on nagu veel üks käigukast vahel- edasi ülekandearvuga 1,67, tagasi 1,35 või väljalülitatuna mõlemas suunas 1,0. Praktikas siis buldooseriga lükates veidi aeglustab, aga tagasisõit läheb veerandi kiiremini.

[kylminaator]

Kui sellest vanast vahekastist rääkida et mis moodi ta siis seda jõumomenti suurendab, siduri kangi tõmmates?, sest kastil endal ühtegi kangi peal ei olnud va siis siduri kangi külge minevad hoovad. Ja nüüd meenus ka, et pks kang oli veel mille otstarvet ma hästi ei tea, arvasin et migi käsipiduri moodi asi, selline fikseeritava asendiga kang.

[pen.skar]

Pöördemomendi võimendis on sees topelt-planetaarülekanne- see võimaldab käigupealt liikumiskiiruse kahanemise arvel pöördemomenti juurde saada. Sealolevad sidur-pidur mängivad sel ajal. Uuri MTZ jõuvõtuvõlli või tanki raadiojaama RT-10 skaalamehanismi(kui raadiomees oled)- analoogsed. Kumb parem vahele panna- sõltub, kas teraga müttab või metsas ja põllutööl. Kardan, et p.momendivõimendi kaua lükkamist ei talu, kuid peasiduri ragistamist oleks vähem. Õigem küll päris neil töötanute käest küsida. Need vast netis ei käi, kuid õlle juurest ikka leiab endisi traktoriste.

[kylminaator]

Selge, aga see reverskast vast on siis ikka parem kui see teine? Mudu enda rumalsusest hulk tööd tehtud ja tulemust polegi

[v6sa]

Parem milleks?

Reeverskastiga on mugavam edasi-tagasi saagida.

Pöördemomendi kordistiga on hea rasket vedu teha - kui üle jõu käima hakkab, saab käiku alla (veomomenti juurde) ilma, et vedu katkeks käiguvahetusel.

Planetaari pidurid peavad muidugi korras olema, muidu ei ole üldse mingit momenti. Lollkasutaja vägivallale on reeverskast igati immuunsem. Tolle kordisti keedab väära reguleeringuga töötamine kiiresti siniseks.

[kylminaator]

Põhilised tööd on talvel lume lükkamine ning metsas käimine, seega peaks siis reverskast parem olema.
Kui vaid oleks mahti see pull kõik uuesti kokku laduda.
Aga kas siis pole kellegil mõnd DT jäänukit kuskil aiaservas kust saaks jalgsiduri süsteemi maha kruttida?

[kylminaator]

Nii, nädalavahetusel sai sidur kokku lapatud ja alla pandud, pusimist oli omajagu. Sidruikorvi ühte käpahoidat tuli viilida takistas käpa liikumist, oli nii et kaks käppa kõrgemal ja kolmas madalamal, vist ol sünnissaati natuke vigane, nüüd sai enamvähem paika. Aga eks tuleb see sidruikoda korra veel lahti kiskuda sest oma "osavusest" sai sidurikoja kaane paigaldamisel üks polt sinna sissse pillatud..... Nüüd keegi tark mees võiks õelda kui palju tuleb neid käpapolte keerata....4 mm peab jääma survelaagri ja käpa vahele? aga kui palju peab jsut tneid käpapolte keerama kas esimese v teise splindi auguni? Loodan et saate küsimusest aru.

Paneks siia ka siduri ketta katte mõõdud, äkki kellegil läheb vaja. Ketta läbimõõt 35 cm ja siseava 20 cm. Lisaks ka hooratta mõõdu 41 cm ja 6 poldiga kinnitub, poltide vahe 5,5 cm Panen ketaste pidid kah juurde.

[kylminaator]

Siduri kompunn sai kokku pandud ja hoovad kõik jälle küljees tagasi kabiini põhjaplaadid on veel kinnitamata ja vahekardaan kah kinnikeeramata (vihmad tekitasid loigu lindi alla ei taha sinna suplema minna ) Küsimus kh et kuidas käivitusmootori sidurit reguleeritakse?

[kylminaator]

Nii härrased, sidur töötab kuid nüüd uus probleem, paremale põõramine tekitab probleeme. Eks tal sünnistsaadik selline viga et paremale põõrab kehvmalt kui vasakule, aga nüüd asi ikka täitsa hull.Kas keegi teab kuidas seda seal reguleerida? Sai külgsiduri alt korpusest punn välja keeratud ning selat tuli kolinal vett ja lõpus mingit õlisodi kah, kuidas peaks selle pesu seal korrladama, kui palju bensu sisse valada ning muu selline värk. Andke nõu.

[Talupoeg taluja]

Nii härrased, sidur töötab kuid nüüd uus probleem, paremale põõramine tekitab probleeme. Eks tal sünnistsaadik selline viga et paremale põõrab kehvmalt kui vasakule, aga nüüd asi ikka täitsa hull.Kas keegi teab kuidas seda seal reguleerida? Sai külgsiduri alt korpusest punn välja keeratud ning selat tuli kolinal vett ja lõpus mingit õlisodi kah, kuidas peaks selle pesu seal korrladama, kui palju bensu sisse valada ning muu selline värk. Andke nõu.

No seda pesu võid ju teha. Kui õli trummlite peal,ei pidurda korralikult. Tegelt tuleks kontrollida,kas pidurilindil katteid ikka peal on. Või käib juba raud-rauaga... Kui jala pedaalipeale paned ja vajutad,ei tohi vabakäik väga suur olla. Kui pedaal põhjas võtab,tuleb juurde keerata. Selleks on tagasilla otsas väiksed kaaned,mis kahe poldiga maha käivad. Kokku on neid neli. Kaks on siduri,kaks piduri jaoks. Kui peale pesu ja reguleerimist paremaks ei lähe,on alust arvata ,et pidurilindi küljes olevad klotsid (katted) kulunud. Veel pean mainima,et kui traktor sõidab,on sidurilint kinni tõmmatud. Kui kangist tõmbad,siis lahutab ära. Kui on tunne,et nagu veo ajal libiseb,tuleb sidurilinti pingutada.
Sellest pidurite sättimisest üksi vähe,sest tuleb ka siduri asjad üle kontrollida. Kui sidur ei lahuta,siis ka ei pööra. Selleks pannakse 1 käik sisse ,lastakse traktor sõitma ja tõmmatakse mõlemad kangid korraga oma poole. Traktor peab seisma jääma. Kui ei jää,siis ei lahuta korralikult. Kui seisva traktori sidurikange tõmmata oma poole,siis ei tohi vabakäik väga suur olla. Kui on üle 10 cm,võib peale keerata.
Veel juhin tähelepanu! Kui võtta ära see pisike kaan tagasilla küljest,et pääseda reguleerimispoldi juurde,tuleb vaadata,et see kahvel,mis piirab reguleerimispolti,et see ennast lahti ei krudiks! Pika käimise järel lähevad selle lõuad laiali ja polt kerib lahti......siis ei saa enam aru,mis toimub....jäädki regullima..... Tuleb siis haamriga koomale koputada.

[kylminaator]

Piduri lindi katted paistsid korras olevat, ning pidrupedaalil ikk apõhjani maad, lihtsalt vajutad täiest jõust aga ei midagi.
See pesu asi mind huvitabki, et kuidas peaks seda tegema? Täna valasin lihtsalt bentsu ülevalt august sisse ja kohe jooksis alt välja kah, peaks äkki mingi koguse (kui palju?) sisse valama ja siis sõitma edasi tagasi ning seejärel alles välja laskma? Sidurid kinni ei ole, sest kui kangid alla tõmmata masin seisab.

[Talupoeg taluja]

No võibolla lõpetad haisutamise ja paned pesupulbrivett....... abiks ikka... Seda oleks vaja siis teha nii,et saaks kasvõi survepesuriga lasta,nii et tolm lendab....
Olen kuulnud ka mingeid jutte ,et tagasillas oleva planetaar süsteemis võib mingi viga olla....et ei pööra korralikult. Ei oska selle kohapealt midagi lisada,sest endal seda viga polnud....
Samas võibolla on hoopis piduritrummel niipalju kulunud,et vajutad küll,kuid jääb kuhugile nukataha kinni ja arvad siis,et peaks korras olema....

[Ranno]

Mul on lindiga sama mure. Ühele poole ei keera. Kuidas sul asi lahenes. Kas pesupulbripesust oli kasu?

[Talupoeg taluja]

Mul on lindiga sama mure. Ühele poole ei keera. Kuidas sul asi lahenes. Kas pesupulbripesust oli kasu?

Kui tegu 75-ga siis kõigepealt tuleb kindlaks teha,kas külgsidurid lahutavad. Selleks tõmbad mõlemad kangid lõpuni enda poole välja. Kui traktor jääb seisma siis on korras. Siis sellisel juhul,kui pidurdad paremale või vasemale,peab pöörama. Kui ei pööra on pidurilindid kulunud või valesti reguleeritud. Kui lintidel katted kadunud siis ei pööragi,raud rauaga ei pidurda... Tee proovi.
Kui on vedamise probleemid siis on lood teised....ja teine õpetus. Kui ei vea,tuleb sidurilinte peale pingutada. Ja põhiline häda on veel selles,et tagant need väiksed kaaned,mis on mahavõetavad ja kus taga siis on reguleerimise poldid,nende kaante sees on siis nagu kahvli moodi plekk mis aja jooksul laiali paidub. Toda tuleb siis haamriga uuesti kokkupoole lüüa. Kui selline häda man siis ei saa enam mittekuimidagi aru ja iga natukese aja tagant kerib reguleeringu valeks. Siis ei aita isegi kaine mõistus enam....
Kui aga kõik piduri-ja sidurilindid korraga kulunud siis läheb traktor ikka täiega lolliks....
Pesu aitab alati aga kui õli peale larab,ei ole sellest kasu.