21-03-2015, 21:58 PM
Mina isiklikult tänan südamest selle foorumi administraatoreid, tegijaid, haldajaid, et senimaani püsinud kannatus vaadata, kuhu teema viib.
Peatuks hetke sellisel mõttel. Tagarattlaagrite, vedava silla lahti võtmine pea kolmekümne aastasel autol. Kogu tegevus kestis kolm ja pool tundi. Kohale jõudmine, üleüldine ülevaatamine, auto paikaajamine. Jääb kolm ja veerand. Veljed maha, piduritrumlid, asjad püsisid siis veel ühes tükkis. Kaks tundi, viiskümmend minutit. Siis komplekt polte, mis osaliselt "surnud" aga mitte kõik. Need mis teise ilma lännu kärsatati vaarikapunaseks ja saadi lahti. Mõni oli võimeline ise lahti tulema. Piduritoru kärssas takkajärgi. See kärsatamine ajas töökoja tossu täis. Uksed lahti õhutama, 2 korda õhutamist. Kaks tundi, kakskümmend minutit. Teljed välja, relakaga vanad minema. Uued laagrid läksid paika ilma pressi abita, paar kolakat suurema toruga takka ja paigas. Tund ja nelikümmend minutit. Pooled poldid "surnud" vaja uusi. Sirviti katalooge, demagoogitseti, pood oli vist kõrvaltänavas, väga kähku sai käidud. Tund ja veerand. Teljed tagasi, trumli tagumine külg, millel piduriklotsid, supportid kinnituvad, ühe poole oma kinnitus, vedru lahkus kahjuks meie seast. Uus poeskäik, sellega läks veidi kauem. Pool tundi. Tagasi. Kinnitused külge, trumlid peale, kinni, rattad tagasi. Tõstukilt alla, ümberparkimine. Tehtud.
Mis järelduse mina siit teen? Kui Laurel nii paganama roostes on, et hirmust värisedes töökoja ukse vahelt piiludes, kohe väravad riivi lükatakse, kuidas kõik nii ruttu käis? Palju Te loete siit välja, et midagi oli jäädavalt, lõplikult, näppuläbilükkavalt roostes ja hukkas? Mõni polt, üks vedru? Aga muud ma nagu ei kuulegi, et nii vana ja roostes auto on ikka hirmus ja keegi seda puutuda ei taha, mine tea pudiseb põrmuks tõstuki otsas.
Järeldus on, et minul kui selle konkreetse isendi omanikul on ainult põhjust rõõmustada! Ta on siiski elus! Saab vastu vahtimist lund, vett, niiskust, soola, liiva, kruusa, tolmu ja on jätkuvalt olemas, vastu pidamas ja ühes tükis. Kuidas ma saaksin sellist autot mitte väärtustada? Annan oma parima, et ta jääks ka viimase 5 sekka registris. 
Gaasipits ehk ohtlik aga enamus töökodades pole peenema peale kolitud...a teate mis? Minugipoolest soojendage kasvõi Tamasseri raudu saunaahjus, kui see aitab Teid roostes sõlmi lahti teha.
Peatuks hetke sellisel mõttel. Tagarattlaagrite, vedava silla lahti võtmine pea kolmekümne aastasel autol. Kogu tegevus kestis kolm ja pool tundi. Kohale jõudmine, üleüldine ülevaatamine, auto paikaajamine. Jääb kolm ja veerand. Veljed maha, piduritrumlid, asjad püsisid siis veel ühes tükkis. Kaks tundi, viiskümmend minutit. Siis komplekt polte, mis osaliselt "surnud" aga mitte kõik. Need mis teise ilma lännu kärsatati vaarikapunaseks ja saadi lahti. Mõni oli võimeline ise lahti tulema. Piduritoru kärssas takkajärgi. See kärsatamine ajas töökoja tossu täis. Uksed lahti õhutama, 2 korda õhutamist. Kaks tundi, kakskümmend minutit. Teljed välja, relakaga vanad minema. Uued laagrid läksid paika ilma pressi abita, paar kolakat suurema toruga takka ja paigas. Tund ja nelikümmend minutit. Pooled poldid "surnud" vaja uusi. Sirviti katalooge, demagoogitseti, pood oli vist kõrvaltänavas, väga kähku sai käidud. Tund ja veerand. Teljed tagasi, trumli tagumine külg, millel piduriklotsid, supportid kinnituvad, ühe poole oma kinnitus, vedru lahkus kahjuks meie seast. Uus poeskäik, sellega läks veidi kauem. Pool tundi. Tagasi. Kinnitused külge, trumlid peale, kinni, rattad tagasi. Tõstukilt alla, ümberparkimine. Tehtud.
Mis järelduse mina siit teen? Kui Laurel nii paganama roostes on, et hirmust värisedes töökoja ukse vahelt piiludes, kohe väravad riivi lükatakse, kuidas kõik nii ruttu käis? Palju Te loete siit välja, et midagi oli jäädavalt, lõplikult, näppuläbilükkavalt roostes ja hukkas? Mõni polt, üks vedru? Aga muud ma nagu ei kuulegi, et nii vana ja roostes auto on ikka hirmus ja keegi seda puutuda ei taha, mine tea pudiseb põrmuks tõstuki otsas.
Järeldus on, et minul kui selle konkreetse isendi omanikul on ainult põhjust rõõmustada! Ta on siiski elus! Saab vastu vahtimist lund, vett, niiskust, soola, liiva, kruusa, tolmu ja on jätkuvalt olemas, vastu pidamas ja ühes tükis. Kuidas ma saaksin sellist autot mitte väärtustada? Annan oma parima, et ta jääks ka viimase 5 sekka registris. Gaasipits ehk ohtlik aga enamus töökodades pole peenema peale kolitud...a teate mis? Minugipoolest soojendage kasvõi Tamasseri raudu saunaahjus, kui see aitab Teid roostes sõlmi lahti teha.
Jawa, mis siis muu...Laureleid ka mõni.