[Väravamehaanik]

Raha on muidugi kehv lugemismaterjal, mida tuleb vahel paratamatult lugeda. Klubile ei pruugi raha teha head ja rahaga seoses võivad ka parimad sõbrad kujuneda aja jooksul sama mõtetuteks inimesteks nagu sugulased. Raha oskab teenida iga loll, selleks peab olema kas hullult töökas, kaval või järjekindel, vähesed oskavad aga olla suuremad kui nende raha. Mulkide asju ma täpselt ei tea, aga neil pidi olema selles osas hea nina.

märkides alati ära standardsed kategooriad nagu vanem/noorem osavõtja

Ärgu seda küll tehtagu ühes Euroopa riigis. Inimesi saab tunnustada ikka ainult saavutuste, soorituste või ülejäänutest paremini tehtud töö eest. Mitte mingil juhul ei tohiks tunnustada inimesi neist mitteolenevate asjade puhul, nagu vanus, sugu, pikkus või nahavärv. Kui läheb juba tunnustamiseks, siis peab igal seltskonnas viibival inimesel olema võimalus püüelda selle tunnustuse poole. Antud punktis konkureerimiseks on vaja kas, võltsida isikuandmeid või mürgitada konkurente. Ükski neist ei aita edendada elutervet klubindust ja pigem nullib ära kõik ülejäänud mõistlikud tunnustused restaureerimise kvaliteedi või sportlike saavutuste eest.
Ilmselt on selle punkti eesmärk juhtida tähelepanu sellele, et noored on oodatud klubisse ja vanad on oodatud oma kogemusi jagama. Seega oleks mõistlik korraldada näiteks õpitubasid ja meistrikursusi, kus noored saavad osaleda ja vanad tunnevad, et nad on endiselt vajalikud.

Ülejäänud punktide üle tuleb väljendada ainult rahulolevat mõminat. Mõni on küll ütlemata keskerakondlik, aga ei pruugi sellest hoolimata üldse halb olla, küsimus on ju ainult võimalikes valikutes ja seatud suundades.

[hobiautod]

Raha on muidugi kehv lugemismaterjal, mida tuleb vahel paratamatult lugeda. Klubile ei pruugi raha teha head ja rahaga seoses võivad ka parimad sõbrad kujuneda aja jooksul sama mõtetuteks inimesteks nagu sugulased. Raha oskab teenida iga loll, selleks peab olema kas hullult töökas, kaval või järjekindel, vähesed oskavad aga olla suuremad kui nende raha. Mulkide asju ma täpselt ei tea, aga neil pidi olema selles osas hea nina.

märkides alati ära standardsed kategooriad nagu vanem/noorem osavõtja

Ärgu seda küll tehtagu ühes Euroopa riigis. Inimesi saab tunnustada ikka ainult saavutuste, soorituste või ülejäänutest paremini tehtud töö eest. Mitte mingil juhul ei tohiks tunnustada inimesi neist mitteolenevate asjade puhul, nagu vanus, sugu, pikkus või nahavärv. Kui läheb juba tunnustamiseks, siis peab igal seltskonnas viibival inimesel olema võimalus püüelda selle tunnustuse poole. Antud punktis konkureerimiseks on vaja kas, võltsida isikuandmeid või mürgitada konkurente. Ükski neist ei aita edendada elutervet klubindust ja pigem nullib ära kõik ülejäänud mõistlikud tunnustused restaureerimise kvaliteedi või sportlike saavutuste eest.
Ilmselt on selle punkti eesmärk juhtida tähelepanu sellele, et noored on oodatud klubisse ja vanad on oodatud oma kogemusi jagama. Seega oleks mõistlik korraldada näiteks õpitubasid ja meistrikursusi, kus noored saavad osaleda ja vanad tunnevad, et nad on endiselt vajalikud.

Ülejäänud punktide üle tuleb väljendada ainult rahulolevat mõminat. Mõni on küll ütlemata keskerakondlik, aga ei pruugi sellest hoolimata üldse halb olla, küsimus on ju ainult võimalikes valikutes ja seatud suundades.

Siin tekibki probleem on noored ja on vanad. Mina küll kaherattalistega ei tegele ja hetkel ei tegele vanatehnikaga ka sest minu pisikesed tütred võtavad kogu aja. Seega on võimalus tegeleda selle hobiga siis kui oled noor ja vaba või kui pereelu on jõudnud sinnani, et lapsed on koolitatud ja pesast väljas.

Kindlasti mittepereinimestel on aega tegeleda oma hobiga 24/7.

[urmast]

Kas on ka juba tekkinud mingeid mõtteid,kuidas näiteks Viljandi mehed aitaksid rahalisi vahendeid teenida? Näiteks ,kui oleks tegu karulivõtuga,saaksime kindlasti hakkama....Kuid see põld asub õite kaugel meitest ja sinna saamisega alati raskusi....Ja ilma ka alati pole....Mul ka selg alati haige ja nii edasi. Kuidas see võiks välja ka näha. Või sobiks lihtsalt raha anda.

Raha teenimise all on mõeldud osalemist Tagadi ürituse piletite müügil ja platsi korraldamisel. Selleks on vaja hommikul vara kohale tulla ja pileteid müüa või siis tulla eelmisel õhtul ja tegelda müüjate platsile laskmisega. Klubi poolt on organiseeritud kohapeal magamisvõimalus. Tegelikult seal eriti palju magamiseks aega ei jää.
Olgem ausad, seda tööd ei saa usaldada vanarauahaigusesse tõsiselt haigestunud klubiliikmetele. Mõne huvipakkuva rauatüki nägemisel unustavad nad kohe oma tööülessanded ja üritus võib nurjuda. Kuulun ka ise viimaste sekka. Sellepärast olen osalenud põhiliselt ettevalmistustöödel. Need kellel on müügiplats ei saa samuti laada ajal millegi muuga tegelda. Küll aga võivad nad tulla kohale eelmisel õhtul panna auto oma müügikohale ja abistada teiste müüjate platsile laskmisel. Olen kindel , et igast piirkonnast on võimalik leida inimesi, kes saaksid osaleda.

Siinkohal üleskutse kõigi piirkondade esimeestele, teha selgitustööd oma liikmete seas. Konkreetseid nimesi ootaks veebruari keskpaigaks.

[Väravamehaanik]

Või sobiks lihtsalt raha anda.

Varasemalt oli meil selgeks arutlemata, kas:

1. Klubiliikmed on kogunenud klubisse selleks, et Lions Club-ile sarnaselt panustada oma vahendeid ja aega selleks, et päästa nii palju vanu tsikleid kui võimalik, aidata noori vanatehnika juurde, aidata "musta numbri" poliitika abil saada soodustusi kõikidel, kes vähegi viitsivad vana tsikliga tegeleda ja lõpuks ka toetada neid kes ei suuda astuda klubiliikmeks, kuid kellel on vanade tsiklite vastu huvi olemas. Korraldada laatasid ja üritusi, et koguda raha eelmainitud inimeste ja tegevuste toetamiseks ja võimaldada mitteklubiliikmetel teha esimesi samme vanatehnika harrastamises. Ehk siis vastus küsimusele "miks ma peaksin kuuluma klubisse?" on "soovin anda oma panuse vanade mootorrataste hüvanguks".

2. Klubiliikmed on kogunenud klubisse selleks, et võidelda endile välja maksimaalne hulk soodustusi ja hüvesid, et oleks kõik tingimused oma hobiga tegelemiseks. Klubi pakub oma liikmetele hüvesid ja korjab selleks vahendeid mitteklubiliikmetelt või erinevatest abiprogrammidest või äritegevusest ja näiteks laatade korraldamisest. Vastus küsimusele "miks ma peaksin kuuluma klubisse?" on "soovin saada tuge oma hobiga tegelemiseks".

Seni taheti korraga kahte asja ja see tekitaski liikmete seas palju segadust. Nüüd on vähemalt suund selge ja talupojad saavad kas nõustuda või vibutada kooti kodaratesse.

[näkisepp]

Tere,loen neid Teie mõttevälgatusi ja on hea meel,et vanatehnikahuviliste hulgas on edasiminevat protsessi,ma ise klubi liige VEEL ei ole,aga loodan,et motogarazis need 15 kokku-töökorda seadmist ootavat tsiklit seda sunnivad tegema.Et osalen mitme MTÜ tegevuses ,siis tean kui tähtis on üldsuse arvamus ja sellele järgnenud TÖÖVÕIMELISE juhatuse TARGAD otsused,ja kui juttu oli rahast siis ilma selleta ei saa üle ega ümber,aga mis on tähtis,kui on mängus kogukonna raha,siis tuleb seda kasutada mõistlikult ja muidugi peab raha suhtes kehtima range reegel:KONTROLL,KONTROLL,KONTROLL. Edu uuele juhatusele,samuti kasvu ja suutlikust klubile endale ka.

[ian]

Tere mehed.
Nagu mina koosolekul aru sain on meelelahutus-ja vabaaja klubi Unic-moto aeg läbi,aga ei.
Eesti vanamootorratta klubi Unic-Moto asju peaks ikka arutama klubiliikmed ja tulema avalikkuse ette siis,kui on midagi öelda.Igal suvalisel vanatsikkli omanikul on võimalus astuda klubiliikmeks ja siis anda oma panus klubi hüvanguks.
Eikeegi Jaan Tsiklitallist.
Katsuge olla.

[kass]

Tere mehed.
Nagu mina koosolekul aru sain on meelelahutus-ja vabaaja klubi Unic-moto aeg läbi,aga ei.
Eesti vanamootorratta klubi Unic-Moto asju peaks ikka arutama klubiliikmed ja tulema avalikkuse ette siis,kui on midagi öelda.Igal suvalisel vanatsikkli omanikul on võimalus astuda klubiliikmeks ja siis anda oma panus klubi hüvanguks.
Eikeegi Jaan Tsiklitallist.
Katsuge olla.

Nagu mina Jaani postitusest aru sain (ja ka tegelikult juba eelnevalt ta seisukohta tean), siis tähendab see lühidalt seda, et "mida teie ka teate või mis see teie asi on"! Ehk nagu kirjutatud - astu klubi liikmeks, anna oma panus ja siis võid asja arutada ka, aga ainult klubi ruumis. No ja õige ka!

Jääme siis ootama ja lootma, et tullakse millalgi avalikkuse ette ja öeldakse midagi (suurt ja ilusat).
Jaan on muidugi selline tegija tüüpi, muneb ära ja isegi pärast ei kaaguta.
Aga on selliseid ka nagu mina, selliseid, kes tahaks ka kaagutada, munemine ei oleks primaarne ja vb mõjub üldse pärakule pingutavalt.

Priit Kasikov, ka "eikeegi", aga hulga lahjem.

[Talupoeg taluja]

Või sobiks lihtsalt raha anda.

Varasemalt oli meil selgeks arutlemata, kas:

1. Klubiliikmed on kogunenud klubisse selleks, et Lions Club-ile sarnaselt panustada oma vahendeid ja aega selleks, et päästa nii palju vanu tsikleid kui võimalik, aidata noori vanatehnika juurde, aidata "musta numbri" poliitika abil saada soodustusi kõikidel, kes vähegi viitsivad vana tsikliga tegeleda ja lõpuks ka toetada neid kes ei suuda astuda klubiliikmeks, kuid kellel on vanade tsiklite vastu huvi olemas. Korraldada laatasid ja üritusi, et koguda raha eelmainitud inimeste ja tegevuste toetamiseks ja võimaldada mitteklubiliikmetel teha esimesi samme vanatehnika harrastamises. Ehk siis vastus küsimusele "miks ma peaksin kuuluma klubisse?" on "soovin anda oma panuse vanade mootorrataste hüvanguks".

2. Klubiliikmed on kogunenud klubisse selleks, et võidelda endile välja maksimaalne hulk soodustusi ja hüvesid, et oleks kõik tingimused oma hobiga tegelemiseks. Klubi pakub oma liikmetele hüvesid ja korjab selleks vahendeid mitteklubiliikmetelt või erinevatest abiprogrammidest või äritegevusest ja näiteks laatade korraldamisest. Vastus küsimusele "miks ma peaksin kuuluma klubisse?" on "soovin saada tuge oma hobiga tegelemiseks".

Seni taheti korraga kahte asja ja see tekitaski liikmete seas palju segadust. Nüüd on vähemalt suund selge ja talupojad saavad kas nõustuda või vibutada kooti kodaratesse.

Ei ole kunagi "kooti " kodarasse toppinud. Vaevalt minust selline mees saabki.
Küsimusele,et miks ma peaksin kuuluma klubisse? Ei peagi ! Mulle lihtsalt meeldis see seltskond . Vanatehnikaga tegelesin juba enne klubi. Ma ei tegele oma tsikliga klubi pärast. Ja klubilt ka midagi saada ei taha. Kui antasse,eks siis viisakas inimene ikka ära ei ütle.... Kõige parem sponsor olen ma ikka ise olnud. Ja sõpru ,kes vanatehnikaga tegeleb ,neidki jagub küllaga....
Kui vaja aidata,siis panen ikka õla alla,kui jaksu on.

Ja üldse olen klubi asjadega vähem tegelenud,sest see veoautoloks on viinud mind teisse suunda......

[kass]

Kuigi lgp. ksf! Ian viskas tubli portsu külma vett tekkinud lõkkesse, ei lase mina sellest ennast häirida...
Mitmed endised funktsioneerid, näit. Tõnu ja Priit on rõhutanud võõramaaliste kontaktide ja populaarsuse olulisust. Rumala ja , tõsi küll palju käinud ( 2 x välismaal) ning vähe arusaanud inimesena küsin nüüd, et mida sealt dekatentlikust läänest siis meile oodata on? Ja mitte paha pärast ning ka ilma oma rumala irooniata?
Saan aru, uusi emotsioone, tuleb ehk ka mõni võõramalane siia mõnele üritusele, vb ka tuleb neid kohe mitu. Seesama 500.- krooni üritus, mida ksf! Armex on rõhutanud, oli ju suhtliselt palju välismaiseid osalejaid hõlmav ja ei jäänud ka üritus kängu seetõttu, et ei osalenud hulk kodumaiseid hinnatundlikke või muidu tundlikke tsikliste maarahva hulgast, pigem oli probleem just ülerahvastumise alalt? Ja oli kõrvaltvaataja arvates kõva üritus, vaatamata sellele, et mõned raskekaalus olevad välismaised osalejad ei jaksanud marsruuti läbi sõita kuuma ilma jms tõttu.
Ja mis asi see "välismaa" ka on ? Ilmslt ikkagi Euroopia? On meil loodud ka Indiani tsiklite ühing, ka H-D huvilisi on, aga need on juba kitsama ja suurema tengelpungaga huviliste rida, selles mõttes , et Ameerika on kaugel ja kallis. Mina ei tea Euroopas selliseid suuremaid üritusi (huvitab ainult Saksamaa), nagu näit. Jõgevatreff vms. Tundub, et on hulk selliseid väiksemaid üritusi, näit. TWN , NSU block - mudel või Konsul "treffen", osalus umbes nagu meie kodumaisel suvisel üritusel. Mingit üle-üldist vanatsikli üritust a la Jõgrvatreff ei tea mina olevat, kui keegi viitab - olen tänulik!
Järgmine teema, likmete arv Unic-Motos , on viidatud, et tehakse korrigeering. Mind , kui "mida teie sellest teate või mis see teie asi on" huvitab, kui suur on Unic-Moto liikmete arv ja palju nendest on reaalselt "elus" ? Ka selle toreda foorumi , mille kaudu praegu minagi midagi loobin, osalejate arv on üle 5 tuhande, tegelikult võiks esimese hooga selle arvu jagada 10-ga ja siis edasi.
`Tegelikult võiks seda teemat torkida veel edaspidigi ja siit ja sealt, aga praegu lõpetan.
Ja arvan ka, et ega neid "vanatsikli" huvilisi meil siin Eestis üleliia ei ole, et stiilis -astu klubi likmeks, siis võta sõna (tervitused Jaanile) ja avalda arvamust!, võiks veidi üle vaadata. (No märk on Teil ikka küll üle prahi! )

[urmast]

Tere mehed.
Nagu mina koosolekul aru sain on meelelahutus-ja vabaaja klubi Unic-moto aeg läbi,aga ei.
Eesti vanamootorratta klubi Unic-Moto asju peaks ikka arutama klubiliikmed ja tulema avalikkuse ette siis,kui on midagi öelda.Igal suvalisel vanatsikkli omanikul on võimalus astuda klubiliikmeks ja siis anda oma panus klubi hüvanguks.
Eikeegi Jaan Tsiklitallist.
Katsuge olla.

Praegust olukorda võime nimetada üleminekuajaks. Klubi liikmeskond on viimasel ajal pidevalt vähenenud, vastupidiselt meie naaberriikide praktikale. Oma koduleht praktiliselt ei toimi. Kuigi oleme üleriiklik klubi, ei ole meil praktiliselt pooltes maakondades ühtegi liiget. Uus juhatus valiti ametisse. Juhatusel on oma programm. Kuidas viia see kõigi eesti vanatsikli fännideni? Kui oleksime piirkondlik klubi siis ei oleks mingit mõtet oma asju üleriigilises foorumis arutada. Kuna peame end vaatamata eelnenule veel üleriigiliseks klubiks ja näeme oma potensiaalsete liikmetena kõiki Eesti vanamootorratta harrastajaid, siis on meile oluline, et meie sõnum jõuaks adressaadini. Parim võimalus selleks on just see foorum, mille kasutajateks või lugejateks on enamik Eesti tegutsevaid tsiklifänne. On ju siin ka spetsiaalne rubriik "Unic-Moto". Ka käesoleva teema lugejate arv näitab, et eesti vanatsiklialase klubilise tegevuse tulevik huvitab palju rohkemat inimhulka, kui on Unic-Motos praegu liikmeid. Kui klubi sees on erinevad arvamused ja me neid avalikult arutame, siis näitab see vaid seda, et igal klubiliikmel on õigus oma arvamusele.

Urmas Teearu

[Armex]

M ul on väga hea meel et suutsin mehed elama panna,ma väga austan urmast ja märti kuigi ma hääletasin nende vastu. uuele juhatusele on ettepanek et tuleks austada mitte ainult vanureisd vaid ka teegijaid mehi,postuumselt või ..... nii edasi on hilja ,inimest tuleb austada tema eluajal
tuleks ka urmasele anda see märk kuldse taustaga ta ainuke´mees kes suutis teha vanatsikli muusiumi,isegi mina tahtsin seda teha --- aga kus see on????? nagu urmas ütles et et parem kui utleb näkku mitte nurgataga ei sosista olen temaga ühtemeelt ,austame mehi nende eluajal mitte siis kui neid enam ei ole või on vanurid.

[urmast]

.

märkides alati ära standardsed kategooriad nagu vanem/noorem osavõtja

Ärgu seda küll tehtagu ühes Euroopa riigis. Inimesi saab tunnustada ikka ainult saavutuste, soorituste või ülejäänutest paremini tehtud töö eest. Mitte mingil juhul ei tohiks tunnustada inimesi neist mitteolenevate asjade puhul, nagu vanus, sugu, pikkus või nahavärv. Kui läheb juba tunnustamiseks, siis peab igal seltskonnas viibival inimesel olema võimalus püüelda selle tunnustuse poole. Antud punktis konkureerimiseks on vaja kas, võltsida isikuandmeid või mürgitada konkurente. Ükski neist ei aita edendada elutervet klubindust ja pigem nullib ära kõik ülejäänud mõistlikud tunnustused restaureerimise kvaliteedi või sportlike saavutuste eest.
Ilmselt on selle punkti eesmärk juhtida tähelepanu sellele, et noored on oodatud klubisse ja vanad on oodatud oma kogemusi jagama. Seega oleks mõistlik korraldada näiteks õpitubasid ja meistrikursusi, kus noored saavad osaleda ja vanad tunnevad, et nad on endiselt vajlikud.


[/quote]

Nõustun eelpoolöelduga selles osas, et inimest ainuüksi tema vanuse põhjal tunnustada ei saa. Kui me näiteks mõnele keskeakriisis vaevlevale daamile tuletaksime meelde tema vanust, oleks see hullem, kui härjale punase rätiku näitamine.
Uus juhatus ei kavatse kedagi ainuüksi tema vanuse põhjal tunnustata, vaid selle eest, MIDA TA ON VAATAMATA OMA VANUSELE TEINUD.
Selle suve üritusel osales esmakordselt üks 80a. vanahärra. Ta oli selleks restaureerinud oma kätega AWO tsikli. Väljasõidul Kiiule tekkis tema rattal natuke probleeme. Läksin talle appi. Ta ei suutnud oma kätega karburaatorisse segusiibrit tagasi panna, sest käed värisasid umbes 10cm amplituudiga. Taipasin, millist pingutust võis temalt nõuda terve tsikli restaureerimine. Kui autasustamisel selgus , et klubi juhtkond ei pidanud vanahärrat tunnustamist väärivaks, olid paljud väga nördinud.
Heino Reinjärvest ei hakkaks ma siinkohal üldse rääkima. Arvan, et tema restaureerib ja sõidab Zündapp-iga ka veel siis kui meiesugused mulalõuad on ammu surnud.
Tihti piisab inimesele väiksest tunnustusest, et saada kindlust ja uut indu oma hobiga tegelemiseks.

Urmas Teearu

[Väravamehaanik]

Küllap meiegi sama vanana tsikli seljas püsime, sest meil on olemas eeskujud, keda järgida ja meil on seetõttu oluliselt lihtsam sama tulemust saavutada.

Küll aga võiks siis tunnustamise põhimõtteks olla: "aktiivseim seeniorosaleja", "aktiivseim noorosaleja", "tublim õpipoiss", "parim seeniorrestauraator" või midagi sellist, mis omas kategoorias näitaks inimese eluea huvitavust, aga oleks ikkagi saavutuspõhine.

Kui toimub paraolümpia, siis seal saavad medalid ikka need,kes omas kategoorias on spordis parimad, mitte ei käi võistlus kõige invaliidsema invaliidi tiitlile. No Unic-lastele tuleks tuua ikka paralleel missivõistlustelt, kus tüdrukud pannakse ka midagi tegema, ütlema ja astuma, mitte ei piirduta pikkuse ja vajalike ümbermõõtudega.

[Talupoeg taluja]

Ma arvan seda,et kui 10 aastane poiss on oma kärri pintsliga üle mäkerdanud ,siis on see tema vanuse kohta suur saavutus! Ja kui teda seejuures veel kiita ka....Sealt võib isegi midagi tulla.......tulevikus.
Eestlasele pole nagu eriti omane kiitmine üldse. Pigem ajavad kõik ikka silmaga mööda järge ja urisevad läbi hammaste...."Näe,krt,siit on mehel sitasti tehtud!" ..... No ütleme,et kuda saab üldse hästi ja korralikult tööd teha? Vastus on siin- ennem tuleb kehvasti teha ja hulga asju untsu panna,aja jooksul õpib inimene asja paremini tegema ja siis alles õnnestub. Ema sülest ei kuku kohe valmis restauraatorid sopsti välja.....Eriti kui pooled on tütarlapsed....Kuigi ka neid tasub õpetada ja asjaga kurssi viia....

[urmast]

8. Pöörata tähelepanu noortega tegelemisele, luua näiteks mopeedisektsioon, korraldada mopeedide kokkutulek (kuni 200 cm3).

Ma pean tunnistama,et ma ka Unic-motot põhjalikumalt ei tea,kui selle foorumi ja kodulehekülje kaudu aga olen kohtanud mitmeid "vanade" mootorratastega tegelevaid inimesi,kes pole sellisest asjast nagu Unic-moto oma elus kuulnudki, ei puuduta see ainult noorema poolset seltskonda. Ma kaldun arvama,et need,kes soovivad omaette edasi majandada ja ei taha ennast näidata avalikult need ei hakka seda ka tulevikus tegema.
Seega siit kerkib küsimus,kas nad sooviks olla miski registri osa üldse?

Üks viimaste aastate trend on see,et paljude noorte esimene vanamootorratas on, tänapäeva tihti(kuid mitte alati) väljalaske aastaga 1970 või veel uuem, ma ise arvan,et iga uus asi saab ükskord paratamatult vanaks asjaks. Seega ma arvan,et ei tasuks neid kõrvale jätta vanamootorrataste maailmast,kellel on vähe uuem tehnika,mis pärineb eelmisest riigikorrast.

Omalt poolt soovin Unic-moto uuele juhatusele edukaid kordaminekuid,edaspidiseks.

Meie programmis punkt "8 " oligi selle mõttega pandud, et praegu on Unic-Moto liikmeskond vananenud. Kunagi Unic klubi aegadel tulid noored vanatehnika juurde just läbi motosektsiooni. On ilmselge, et noor inimene ei saa endale lubada kohe mingit hästi vana ja haruldlast mootorratast. Sellised rattad on üldjuhul kallid ja nende restaureerimine võib valmistada ka kogenud spetsialistile palju peavalu. Sellega peletaksime noored kohe endast eemale. Alustama peaks just võrridest ja mopeedidest. Neist käib üldluhul iga noore tehnikahuvilise jõud üle. Osi on saada ja nad ei ole kallid. Kui mõne sellise restaureerimisega on edukalt hakkama saadud, on omandatud kogemusi ja võib tekkida soov edaspidi midagi tõsisemat käsile võtta.
Unic-Moto juures võiks tegutseda mopeedisektsioon. Samuti võiksime korraldada kokkutulekuid kuni näit.200ccm masinatele. Käisin ise mõned aastad tagasi Lätis sellisel kokkutulekul. Selle organiseeris üks Baltimaade tuntuim vanatsikli harrastaja A.Popov. Ise loodan küll, et selline initsiatiiv võiks tulla altpoolt. Võibolla leidub siin fooromis keegi ,kes tahaks sellega tegelda. Miks teha seda just Unic -Moto all? Põhjusi on mitmeid; klubil on olemas organisatoorne struktuur, oleme iseseisev juriidiline isik, meil on võimalus teenida raha ja seda oma allüksustele eraldada jne.

Küsimus , kas keegi tahab mingi registri osa või klubi liige olla on muidugi väga õigesti püstitatud. Mingi register võiks siiski olla. Kui keegi tuleb meie käest näiteks mingi filmi võteteks tehnikat küsima, siis me teame öelda ,et Juhanil Kapa-Kohilast on just selline IZ olemas, mida nemad vajavad. Ilmselt oleks ka Juhan huvitatud, et tema rahakotti natuke krabisevat lisanduks. Mõnikord on võimalik paari võttepäeva eest saada summa, mis võrdub laenutatud masina turuväärtusega. Sama lugu on ka klubi liikmeks olemisega. Mõned on põhimõtteliselt igasugustesse klubidesse astumise vastu, teised ei tea et klubi olemas on, kolmandatel on vastuolu mõne klubi juhatuse liikmega ja ütlevad, niikaua, kui see mees on seal eesotsas, mina oma jalga klubisse ei tõsta jne. Igaühe arvamust peab austama. Tegelikult on klubid loodud selleks, et oma harrastusega oleks lihtsam ja huvitavam tegelda. Klubiliikmena saad tutvuda paljude sama huvialaga inimestega, vahetada informatsiooni restaureerimise küsimustes, võtta osa soodustingimustel klubi korraldatud üritustest, restaureerimiskonkursidest jne. Klubid korraldavad ka väljasõite välismaal toimuvatele kokkutulekutele ja laatadele. Omal käel on seda teha väga tülikas ja kallis.
Kokkuvõtteks võiks öelda, et kuna Juhan Kapa-Kohilast ei olnud tegelikult registris kirjas, siis jäi tema hea raha filmivõtete eest saamata. Ühel päeval sõitis ta oma IZ- iga heina sees olnud kivi vastu esihargi kõveraks. Kuna ta polnud ka klubi liige ja arvas ,et selline mootorratas on Eestis ainuke ja sellele osi on võimatu saada, siis valis ta endale palju
lihtsama hobi. Nüüdsest võib teda leida kõige sagedamini külapoe juurast kange õlle pudel näpus. Tahaks loota, et keelegagi meist sama asi ei juhtuks.

[oldmoped]

Krt, vahetevahel on häbi Eestlane olla ja siinses (vanatehnika)kultuuriruumis liikuda.

Üle kõige armastan ma seda, et vana tehnika väärtust (mitte rahalises, vaid ajaloolises ja kultuurilises mõttes) arvestatakse meil masinate töömahu ja eluskaalukilo järgi ja õige mees sõidab loomulikult HD WLA või mõne Indianiga.

Võin õige vanatehnikaga tegijate rõõmuks öelda, et meil siin on vanamopeedidega, ehk siis noortemasinatega tegelevate isikute keskmine vanus euroopa keskmisega võrreldes tõesti väga väike.
Kui skandinaavia mopeedikokkutulekutel ja -foorumites kõigub see 45-55 ja keskeuroopa omadel 55-65 eluaasta vahel, siis Eesti sajakonna liikmega vanamopeedikomuun oma keskmise 38 eluaastaga on tõesti poisikeste kamp.
Õnneks ei ole see rahvusvahelises suhtluses siiani mingeid arvestatavaid probleeme tekitanud ja kuskilt üritustelt ega suhtlusringkondadest meid siiani ära aetud ei ole.

P.S. Kas tõsti küsitakse kroomimimise, värvimise, sadula nahatamise, trosside, juhtmete ja muu sellise eest kuskil vähem raha, kui öelda, et need detailid lähevad alla viiekümne kuupsentimeetrise töömahuga masina külge?

[näkisepp]

Oldmopeed kirjutas:
Krt, vahetevahel on häbi Eestlane olla ja siinses (vanatehnika)kultuuriruumis liikuda.

Üle kõige armastan ma seda, et vana tehnika väärtust (mitte rahalises, vaid ajaloolises ja kultuurilises mõttes) arvestatakse meil masinate töömahu ja eluskaalukilo järgi ja õige mees sõidab loomulikult HD WLA või mõne Indianiga.
Näkisepp:
tere,tegelik vanatehnika hind-väärtus on see :Higi hulk+magamata tunnid+läbisõidetud km.+tel.kõneminutid+närvide kulu+vigastused kätel-kehal+ + + + jne.=tulemus.

[kass]

Vanduge ja häbenege pealegi, tore on see, et teema vaikselt edasi susiseb!
Oma ühes postituses unustasin Unic-moto aastakalendri revideerimises mainimata veel aastakirja "Tempo" väljalaskmise, mis ka tänuväärt tegemine ja huvitav lugeda, vähe küll - aga asi seegi kehval ajal.

[Talupoeg taluja]

P.S. Kas tõsti küsitakse kroomimimise, värvimise, sadula nahatamise, trosside, juhtmete ja muu sellise eest kuskil vähem raha, kui öelda, et need detailid lähevad alla viiekümne kuupsentimeetrise töömahuga masina külge?

Päeva parim küsimus. Kas higi ja pisarate hinnad samad,kui HD. meestel...

[urmast]

[quote='oldmoped' pid='258080' dateline='1295202749

P.S. Kas tõsti küsitakse kroomimimise, värvimise, sadula nahatamise, trosside, juhtmete ja muu sellise eest kuskil vähem raha, kui öelda, et need detailid lähevad alla viiekümne kuupsentimeetrise töömahuga masina külge?
[/quote]

Julgen sellel teemal sõna võtta. Olen oma kätega või sõprade abiga restaureerinud ca 20 kaherattalist. Nende seas on olnud Indiane, H-D, BMW, hulk Jawasid ja CZ-tte; nõukogude tehnikat ja Lvovi võrr. Kulutused restaureerimisele sõltuvad põhliselt sellest ,mida ja kui hästi teha. Kui üritada teha nii,et oleks võimalik restaureerimiskonkursil auhinnalisele kohale pretendeerida, siis võivad kulutused olla kahe või kolmekordsed võrreldes sellega ,kui teha keskmisel tasemel. Kui võrrelda Ameerika tsikli ostmiseks ja restaureerimiseks tehtud kulutusi ja võrri, siis ameeriklane läheb 10 kuni 20 korda kallimaks. Vahe on veel suurem, kui teha võrri keskmisel tasemel. Sellepärast on ka minu mitmed sõbrad Soomes asunud mopeedide kallale, rahakott ei vea lihtsalt suurt tsiklit välja. Tegemise tahtmine aga on.
Tõsi on, et kroomimise ja värvimise pinnaühiku hinnad ei sõltu masina margist, mille külge nad läheved. Küll on aga suur vahe masinate pindalas. Trossidest ja juhtmetest ei tasu üldse rääkida. Võrrile läks ainult küünla ja lambi juhe mida leidub igas garaažis. Trossid õnnestus leida ka praktiliselt uued, kõri tsingikiht tuli ainult uuendada. Indianile tulid samad asjad tellida Hollandist. Mootori remont ei ole üldse võrreldav. Ainult üks kolb maksab sama palju kui keskmine võrri projekt. Kui mul läheks vaja Indianile korralikke silindreid, siis nende eest tuleb välja käia sama palju krabisevat, palju maksab restaureeritud võrr või mopeed. Näiteks Soome vanamootorratta laadad on muutunud tänapäeval põhiliselt mopeedi osade müügikohaks. Odava raha eest on võimalik osta palju vajaminevaid uusi osi. Oma võrri restaureerimisel õnnestus isegi siinsetelt laatadelt leida nii hästi säilinud kroomosi, et neid võis pärast vähest poleerimist kasutada.

Igatahes, soovin kõigile jõudu, edu võrride ja mopeedide restaureerimisel .
Olen endiselt seisukohal, et see on just õige tee vanatehnika harrastuse juurde tulemiseks. Midagi ei ole katki, kui sellega tegeldakse elu lõpuni. On ju mopeedid samasugune tehnika ajaloo osa, kui suuremad tsiklid.