EW sõjaväe jalgratta Wiklund jäänused, tõen. 1930ndad
#1

EW sõjavägi kasutas 1930ndatel aastatel oma tegevuses mitte kodumaist jalgrattatoodangut, vaid Rootsis spetsiaalselt sõjaväe jaoks valmistatud jalgrattaid Wiklund. Kahjuks on paljudest sõjaeelsetest armee-Wiklundidest alles vaid riismed - mina tervet ratast oma silmaga näinud ei ole ja ma pole kindel, et neid on ülepea säilinudki.

Konkreetne ratas pärineb arvatavasti mingist hilisemast partiist 1930ndate teisel poolel. Rattast on säilinud raam, esikahvel, lambiklamber, keskjooks koos pedaalijäänustega ja tagaporilaud. Ratta raaminumber (löödud keskjooksu alla) on H 13398.

Rattal on küljes ka seisutugi, kuid ma ei ole kindel, et see on algne. Pakiraam (tugevalt vigastatud) pärineb tõenäoliselt Saksa sõjaväejalgrattalt ja sel pole mingit sidet käesoleva rattaga. Pedaalikummid on helehellid ja pikitriibumustriga. Ketiratas on nn AWMW-mustriga ja olnud arvatavasti algselt mõeldud laiale (5/16") ketile, kuid algne bandaaž on ära lõigatud ja teine asemele keevitatud. Arvatavasti ei leidunud hilisemas kasutuses ketti, mis talle oleks peale hakanud. Veel üheks ratta iseloomulikuks detailiks on, et alumine pumbahoidja on püsttoru külge keevitatud ja asub küljepeal.

Ratas on olnud nähtavasti mururohelist värvi, kuid hiljem, et varjata tema militaarpäritolu, on ta vast värvitud üle mustaks. Igatahes mulle tunfdub roheline tehasevärvina ja must isetegevusena. Vändad ja ketiratas on olnud küll kroomitud.

Kahjuks on jäänused saanud tugevalt räsida - raam ja vändad on mitmeti kõverad, kuid minu hinnangul siiski taastatavad. (Olen hullemas seisus raamidest "eluloomi" teinud.)

Hetkel võib tunduda see utoopiline, aga kui leiaks kusagilt leistangi, rattad ja sadula, siis oleks põhimõtteline lootus ratas kokku saada.

Pildid sellisena, nagu ma need jäänused sain:

[Pilt: swiklund_1.jpg]

[Pilt: swiklund_2.jpg]

[Pilt: swiklund_3.jpg]

[Pilt: swiklund_4.jpg]

[Pilt: swiklund_5.jpg]

Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#2

Mind hakkab asi ikka rohkem huvitama. Kui tõesti on algne värv olnud roheline (ja selliseid H13xxx numbritega rohelise alusvärviga raame nüüd teada juba 3 tk, kõigil teine, ilmselt must värv peale värvitud), siis see viitaks küll meie tingimustes sõjavärerattale. Sellist värvi rohelist vaevalt 30-ndatel rootslased eksport - tsiviilratastel oleks kasutanud.
Seoses sellega on palve, et ksf! Valdo ja ksf! Seemu võimaluse korral , juhul kui hakkavad omi raame näppima, uuriksid raami intiimseid piirkondi ja õnarusi, vändasõlme piirkond ja esihargi laagrikausside alune , kui seal ikka musta värvi ei ole aga rohelise jälgi on, siis võiks nagu nõustuda selle algse rohelise värvi jutuga.
Teine asi ketiratas. Nagu teises teemas kirjutasin, pole mina näinud ilusat selget pilti EW sõjameestest Wiklungi rattaga , millel oleks näha ketiratta kodardust AWMV. Näidake pilti ! Siis sellest keti laiusest. Ksf! Seemu võiks ära mõõta oma ketiratta laiuse. 3/16" ketiratta laius oleks midagi 4,8 mm ligi, 1/8" jämedalt 3 mm. Rootsi meesterataste ketirattad 1/8" ketile olid üldiselt sel ajal vast välimisest osast sinna 4,8 mm kanti ja treitud hammasosa kohalt 3 mm peale, 3/16" aga treimata.
Aga ka see, kui kett on olnud 3/16" ei anna veel kindlat viidet armee - rattale. (lisaks seda ei julge ka väita, et hilisemad, AWMV kodardusega rattad olid laia, 3/16" ketiga, kuigi loogiline oleks ja eriti, kui ksf! Seemu ja minu poollt viidatud ksf! Janise 26" - ratastega Wiklundid on laia ketiga olnud). Näiteks on mul üks naiste 30-ndate Vega ketiratas 3/16" laiusega ketile, tegelikult peaks teine selle aja Vega ka olema, peaks selle ketiratast vaatama...
Lenksudest...Olen vist näinud ainult seda varianti armee Wiklundide lenkse, milledel esipiduri varras käib läbi lenksutoru - see oleks nagu arvamuse järgi see hilisem, oletatava AWMV - kodardusega Wiklundide partii variant. Pildimaterjal aga (vist?) on ratastest 5-nurkse kodardusega ketirattaga ja esipiduri ajamivarras eespool lenksutoru (esimene, 30-ndate alguse partii Wiklundid).

Valdo jutule täpsustuseks, et piltidel on ju näha ka kaitseväelasi teiste firmade jalgratastega, mitte ainult Wiklundi omadega, aga need ilmselt sellised üksikud erandid, kuigi ühel pildil on terve kompanii - mahtu üksus eriti kirju rattapargiga (aga mis väeosa ja kas ikka KV, mitte KL mehed, seda ei julge hetkel väita, peab üle vaatama, mis kuued meestel seljas ja kaabud peas, kuigi oli vist ikkagi KV - vormid).
Vasta
#3

(21-01-2011, 11:00 AM)kass Kirjutas:  Valdo jutule täpsustuseks, et piltidel on ju näha ka kaitseväelasi teiste firmade jalgratastega, mitte ainult Wiklundi omadega, aga need ilmselt sellised üksikud erandid, kuigi ühel pildil on terve kompanii - mahtu üksus eriti kirju rattapargiga (aga mis väeosa ja kas ikka KV, mitte KL mehed, seda ei julge hetkel väita, peab üle vaatama, mis kuued meestel seljas ja kaabud peas, kuigi oli vist ikkagi KV - vormid).

Torgin veel vanameistri teemat. Jalgrattamarkidest EW KV-s. Näiteks Mil. netis kirjutas foorumlane Igor, et 1.04.40 seisuga oli Pioneerpataljonis 6 jalgratast, neist 4 Wiklundi, 1 Husqvarna ja 1 Oja. Ka minu poolt viidatud pildil on ikkagi kaitseväelased , mitte kaitseliitlased, ja jalgrattaid seinast seina. Ka August Küttim on 31-l aastal kirjutanud - ...oleme valmistanud jalgrattaid Eesti ja Läti sõjaväele (viimases küll lätlased kahtlevad, vb millalgi kitsastel 20-ndatel ?).
On Valdo teinud ka 2 näpukat oma teema algatuses - ketirattal on tähed AWMV mitte AWMW. Millest üldse need tähed tulevad...Anton Wiklund, aga M ja V (oli küll millalgi Anton Wiklunds Velocipedfabrik, aga M ?).
Ja keti samm (5/8") on segi läinud laiusega 3/16" (ka minul kipub minema kiirustades Wink ).
Lisaks võib rootsi lehelt lugeda, et Wiklundi tehase hääbumisele andis oma osa ka see, et armee hakkas jalgrattaid tasapisi tellima Husqvarnalt, sellest võiks aru saada, et Wiklundi tehas tootis ka teiste riikide (rootsi oma) armeede tarbeks jalgrattaid. Kas keegi rootslane kommenteeriks? Rolleyes 1939 läks Wiklundi tehas Nymani kontserni alla nagu aru saan, mark kui selline säilis nii kui ka Vega ja mis need teised seal kõik Nymani all lõpuks olid.

Vasta
#4

(22-01-2011, 15:34 PM)kass Kirjutas:  [quote='kass' pid='258254' dateline='1295596810']
On Valdo teinud ka 2 näpukat oma teema algatuses - ketirattal on tähed AWMV mitte AWMW. Millest üldse need tähed tulevad...Anton Wiklund, aga M ja V (oli küll millalgi Anton Wiklunds Velocipedfabrik, aga M ?).
Ja keti samm (5/8") on segi läinud laiusega 3/16" (ka minul kipub minema kiirustades Wink ).

AWMV tähendab : Anton Wiklunds Maskin- och Velocipedfabrik AB. Stockholm. Vähemalt kandis firma seda nime juba 1893 või 1894-ndast aastast.


Suur Kombinaator
www.tsiklitall.ee
Vasta
#5

minu wiklundi ketiratta laiuseks ca 4,7 mm,
sildiaugud tunduvad keermega, üks auk musta värvi täis, auguvahe 62mm.
esitorukoonusel on kohati musta värvi, koonust küljest veel ei võtnud kuigi soovitati, uuurin veel.
Vasta
#6



mõni lähivõtteproov värvilahendustest


                           
Vasta
#7

(22-02-2011, 23:22 PM)seemu Kirjutas:  mõni lähivõtteproov värvilahendustest

Roheline nehh. Ilus salatiroheline nagu osad 1950-60ndate Rootsi sõjaväerattad Smile

Must vast jah hiljem pealemögit, Stalini-aegsete ametnike petmiseks (sõjaväerattad kuulusid ju riigile ja tuli seega eraomanike käest rekvireerida)...


Valdo

Eesti Jalgrattamuuseumi  looja ja eestvedaja
Tutvustame jalgratta ajalugu Eesti vaates, väljas on üle 170 muuseumiväärtusega ratta
Asume Kesk-Eestis Väätsal Pikk 9.
Vasta
#8

Kas 4-ndal pildil on raamikaela toru sees ka musta värvi jälgi näha?
Kas ei võidud ikkagi millalgi neid rohelisi rattaid organiseeritud korras mustaks värvida?
Millist värvi olid ikkagi EW KV jalgrattad?
...küsib Türi EPT.
Vasta
#9

(23-02-2011, 11:01 AM)kass Kirjutas:  Kas 4-ndal pildil on raamikaela toru sees ka musta värvi jälgi näha?

tekkis endalgi säärane mõte aga must värv oleks pidanud laiemalt juba näha olema kui seal musta olnukski? oleks ta seal ju visa kuluma. see on pigem puhas mustus.
koonusel on näha musta värvi jääke, üks ja sama koonus eri kandist pidistatud.
neljandal pildil raamitoru serval on näha rohelist, ehk siis algne värvitoongi? laagrikoonus oli tihkelt ja puutumata peal,välismõjurid ei saanud tooni seal muuta.
pildid muidugi välguga ja digiga, et kas on päris naturaalne kajastus jällegi.
Vasta




Kasutaja, kes vaatavad seda teemat: 1 külali(st)ne